3-08-833/18

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-833 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aivar Kond´i ja Kalev Kepp´i kaebus Tartu Linnavolikogu 27.03.2008.a otsuse nr 342 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Kalev Kepp, esindaja Leonid Tolstov Vastustaja Tartu Linnavolikogu, esindaja Hille Teetsov ja Indrek Ranniku Kolmandad isikud: Mendeloop OÜ, esindaja Tarmo Pilv, Näituse Arenduse OÜ, esindaja Tarmo Pilv, Astri Valduse AS esindaja Tanel Kurvits Kaasatud isik Tartu maavanem, esindaja Tõnu Vesi Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Linnavalitsuse 27.05.2004 korraldusega nr 1123 algatati Astri Valdus OÜ ettepanekul Aruküla tee 22, 24, 26, 28, 28a, 28b ja 32c ning lähiala detailplaneeringu koostamine ja kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne. Tartu Linnavalitsuse 21.02.2006 korraldusega nr 304 võeti detailplaneering vastu ning suunati avalikule väljapanekule. Avaliku väljapaneku toimumise ajaks määrati 10.-
3. märts
4. 1 Kalev Kepp ja Aivar Kond esitasid avaliku väljapaneku jooksul ettepanekud detailplaneeringu kohta. Tartu Linnavalitsuse 04.04.2006 korraldusega nr 510 võeti seisukohad esitatud ettepanekute suhtes ning määrati detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu korraldamine 19.04.2006 ja 30.05.2006 toimusid detailplaneeringu avalikud arutelud. Tartu Linnavalitsuse 04.07.2006 korraldusega nr 1079 esitati korrigeeritud detailplaneering koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidetega maavanemale järelevalve teostamiseks. Maavanem toetas 05.06.2006 vastuses linnavalitsuse seisukohti arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete osas. Seejärel jätkati kõiki osapooli rahuldava detailplaneeringu lahendusvariantide otsimist ja läbirääkimiste pidamist. 01.02.2008 pöördus linnavalitsus maavanema poole detailplaneeringule heakskiidu saamiseks. 22.02.2008 kirjaga andis Tartu maavanem PlanS § 23 lg 6 kohase heakskiidu ja tegi ettepaneku planeering kehtestada. Tartu Linnavolikogu kehtestas 27.03.2008.a otsusega nr 342 Aruküla tee 22, 24, 26, 28, 28A, 28B ja 32C kruntide ja lähiala detailplaneeringu. 29.04.2008 esitasid Aivar Kond ja Kalev Kepp kaebuse halduskohtule. Kaebuse põhjendused Kaebuse esitajad Aivar Kond ja Kalev Kepp paluvad tühistada Tartu Linnavolikogu 27.03.2008.a otsus nr 342 „Aruküla tee 22, 24, 26, 28, 28a, 28b ja 32c kruntide ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine“. Kohtule esitatud kirjalikus kaebuses leiavad kaebuse esitajad, et nimetatud detailplaneeringuga ei ole arvestatud nende huvide ja õigustega. Kaebajate õigusi rikub eelkõige kavandatud korterelamu Aruküla tee 28 ja 32C kruntidele. Senini on kogu planeeringuala sihtotstarve olnud väikeelamumaa. Aruküla tee 28 ja 32C kinnistutele on nõukogude ajast rajatud pooleliolev ja ebaseaduslik kahekorruseline ridaelamu, mis kuulub lammutamisele. Kehtestatud planeeringuga on nimetatud ridaelamu asemele kavandatud kuni neljakorruseline korruselamu kokku 50 korteriga. Detailplaneering on algatatud kinnisvaraarendaja algatusel ning menetlus on kulgenud eelkõige viimase, kui Aruküla tee 28 omaniku huve silmas pidades. Samas on täiesti põhjendamatult tähelepanuta jäetud asjaolu, et Aruküla tee 32C kinnistul on hoopis teine omanik, kelle huvid ei lange eelnimetatud kinnisvaraarendajaga kokku. Kaebajatele täiesti mõistetamatult on kõnesolev korterelamu planeeritud ehitada Aruküla tee 28 ja 32C kruntidele ühtse hoonena ning juurdepääs kogu hoonele peaks toimuma üle Aruküla tee 32C krundi. Aruküla 32C krundi omanikku sunnitakse sisuliselt osalema Aruküla tee 28 kinnisvaraarendusprojektis, kuigi Aruküla 32C omanik ei ole seda kunagi soovinud ega selleks ka nõusolekut andnud. Vaidlustatud linnavolikogu otsuses ei ole põhjendatud, miks on peetud võimalikuks ja vajalikuks ühtse ehitusala määramist kahele eri omanike omandis olevale krundile vaatamata Aruküla tee 32C omaniku nõusoleku puudumisele. Kaebajad leiavad, et kahe erineva omaniku omandis olevatele kruntidele ühtse ehitusõiguse määramine ühe omaniku tahte vastaselt on meelevaldne ja õigusvastane. Sellega on vastustaja detailplaneeringusse kohe algselt sisse kirjutanud tulevase kohtuvaidluse, sest 2 puudub alus arvata, et kui Aruküla tee 32C omanik ei anna detailplaneeringu menetlemisel väljapakutud planeeringulahendusele oma nõusolekut, et ta annaks nõusoleku tulevikus oma krundi piirile neljakorruselise korterelamu ja üle oma krundi vajalike juurdepääsuteede rajamiseks. Detailplaneeringu menetlemise ajal oli Aruküla 32C omanik Margus Pai. Samas pidas naaberkinnistu Aruküla tee 32B omanik Aivar Kond samaaegselt Margus Paiga läbirääkimisi Aruküla tee 32C kinnistu omandamiseks. Planeeringumenetluses tegutsesid Margus Pai ja Aivar Kond omavahel kooskõlastatult ning M. Pai poolt linnavalitsusele avaldatud seisukohad ühtisid A. Kondi seisukohtadega. Faktiliselt ongi A. Kond esindanud M. Paid, osaledes avalikel aruteludel ning läbirääkimistel linnavalitsusega. Seega kahjustab kehtestatud detailplaneering ühtse ehitusõiguse osas otseselt A. Kondi õigusi ja huve, kuna nagu ka M. Pai, ei ole A. Kond sellise lahendusega nõus, et ta on sunnitud rajama koos Aruküla tee 28 omanikuga oma krundile korterelamu ning lubama ka juurdepääsu sellele üle oma krundi. Kaebaja Kalev Keppi õigusi otseselt see ei kahjusta, et Aruküla tee 28 ja 32C on planeeritud ühtse ehitusalana. Samas rikub mõlema kaebaja õigusi planeeringuga lubatud ehitusmaht. Planeeringualale kinnistute omandamisel ja ühepereelamute rajamisel teadsid ja eeldasid mõlemad kaebajad, et kogu ümbritseva maa-ala sihtotstarve on väikeelamumaa. Kaebajate õiguspärase ootuse põhimõtet rikub nende elamute vahetusse lähedusse neljakorruselise ja kuni 50 korteriga korterelamu rajamine. Planeeringumenetluses on linnavalitsus ka ise tunnistanud, et sedavõrd oluline küsimus, mis muudab olulisel määral piirkonna senist elukvaliteeti ja –korraldust, tuleb planeeringumenetluses lahendada osapoolte kokkuleppel. 28.03.2007.a toimus Tartu Linnavalitsuses kohtumine, kus lepiti linnavalitsusega kokku, et planeeringu kehtestamise eelduseks on eelkokkulepete sõlmimine krundile Aruküla tee 32C kavandatud servituutide ja krundile Aruküla tee 28 kavandatud korterite arvu osas asjast huvitatud isiku ja A. Kondi ning M. Pai vahel. Selle kohtumise ning kokkuleppe kohta saadeti kirjad projekteerijale (AS K&H), Aruküla tee 28 omanikule ja viimase esindajale, kus on veelkord rõhutatud kokkuleppe saavutamise vajalikkust. Kaebajatele jääb arusaamatuks, miks on linnavalitsus hiljem taganenud nimetatud tingimusest eelkokkulepete sõlmimise vajalikkuse kohta. Olukorras, kus pooled ei ole saavutanud kohustuslikku eelkokkulepet, ei olnud linnavalitsusel alust määrata detailplaneeringu tingimusi omal äranägemisel, kusjuures põhiliselt on arvestatud vaid Aruküla tee 28 omaniku soovidega. Kohtuistungil märgib kaebajate esindaja, et kuna kehtestati erinev planeering, kui see oli esitatud avalikule väljapanekule, oleks tulnud vastavalt planeerimisseaduse § 21 lg 5 panna planeering uuele väljapanekule ja oleks tulnud anda võimalus uute vastuväidete esitamiseks. Vastustaja vastuväited Vastustaja vaidleb kaebusele vastu olles seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebajate väidetega menetlusosaliste õiguste rikkumise kohta. Nii kaebuse esitajad kui Aruküla tee 32c kinnistu omanik on olnud kaasatud detailplaneeringu 3 koostamisse. Koostöö tegemine nähtub detailplaneeringu mahus olevatest dokumentaalsetest tõenditest. Planeerimismenetluse käigus on koostatud ja välja pakutud erinevaid lahendusi, planeeringu tutvustamiseks ja huvitatud isikute seisukohtade väljaselgitamiseks, on kasutatud erinevaid koostöö vorme. Huvitatud isikutel oli võimalus tutvuda planeeringu eskiislahendusega ja esitada selle kohta oma ettepanekuid ja vastuväiteid enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist. Aruküla tee 28 ja 32c kruntidele on detailplaneeringus määratud ehitusõigus ühtsena, kuid kummalegi krundile eraldi, st mitte ühisena. Planeeringulahendus nägi esialgu ette küll kruntide liitmise, kuid peale detailplaneeringu avalikku väljapanekut toimunud arutelul otsustati krunte mitte liita ning sätestada planeeringus tingimus kruntide eraldi hoonestatavuse ja arhitektuurse lahenduse terviklikkuse osas. Kaebuses esitatud väide selle kohta, et Aruküla tee 28 ja 32c kruntidele kavandatud korterelamu rikub kaebajate õigusi, on kaebajate poolt jäänud sisulise põhjenduseta. Planeeringu menetlemise käigus ei ole Aivar Kond tõendanud oma volitusi Margus Pai esindamiseks. Ei ole esitatud ka tõendeid kokkuleppe kohta kinnistu ostmiseks. Tartu linna üldplaneeringuga on kõnealune piirkond ette nähtud hoonestada. Osale kõnealusest maa-alast koostatakse käesoleval aja detailplaneeringut (Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneering, algatatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2006 korraldusega nr 1126). Detailplaneeringu seletuskirja p-s 2.5 on sätestatud hoonestusala ja arhitektuurinõuded ehitistele. Aruküla tee 28 ja 32c kruntidel asuva olemasoleva hoone osas on märgitud, et olemasoleva korterelamu põhikonstruktsioone on lubatud võimalusel ära kasutada, sõltuvalt uue hoone projektist ja olemasoleva hoone põhikonstruktsioonide tehnilisest seisukorrast. Detailplaneeringuga on sätestatud, et planeeritud korterelamu peab Aruküla tee poolsel küljel säilitama olemasoleva katuseharja kõrguse, räästakõrguse ning viilkatuse. Planeeritud hoone rajatakse mäe nõlvale, mistõttu Aruküla tee poolt vaadatuna on hoone korruselisus osaliselt kaks ja osaliselt üks täiskorrus, millele lisandub katusekorrus ja Emajõe poolt vaadatuna on hoonel neli täiskorrust. Haldusorgan oma seisukoha kujundamisel on olnud seisukohal, et kavandatav hoone on piirkonda sobiv, kuna oma asukoha tõttu Emajõe lammil, mitte ürgoru nõlval, ei domineeri see visuaalselt Aruküla tee kruntide suhtes. Samuti avaneb hoonega kaasnev inim- ja liikluskoormus Emajõe lammile, kuhu lähiaastatel on välja ehitatav Ujula tänav. Planeeritud ristmik on sarnane paljude Tartu linnas olevate ristmikega. Kuna käsitletaval alal kehtib sama liikluskorraldus (nagu kogu Tartu linnaski) ei ole planeeringu realiseerimise järgselt selle ristmiku olukord liiklusohtlikum teistest ristmikest. Vajalikud meetmed liiklusohutuse tagamiseks projekteeritakse. Vastustaja leiab, et kaevatav otsus ei ole vastuolus seadusega ega muu õigusaktiga ja sellega ei ole rikutud kaebuse esitajate õigusi ega piiratud nende vabadusi. Otsus on põhjendatud, kaalutletud on asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja planeeringust huvitatud isikute põhjendatud huve. Detailplaneeringu menetlemise käigus on esitatud erinevaid planeeringulahendusi, asjaosalisi võimalikult rahuldava lahenduse leidmise eesmärgil on 4 läbi viidud arutelusid ja koosolekuid. Asjaolu, et menetluse käigus lepiti kokku vajaduses eelkokkulepete sõlmimiseks huvitatud isiku ja Aivar Kondi ning Margus Pai vahel, kuid nimetud kokkulepeteni ei jõutud, ei saanud iseenesest olla detailplaneeringu kehtestamata jätmise põhjuseks. Detailplaneeringu menetluses osalenud isikute huvide kaalumise tulemusel on haldusorgan pidanud võimalikuks detailplaneering kehtestada. Kolmandate isikute seisukohad Mendeloop OÜ ja Näituse Arenduse OÜ Kolmandate isikute Mendeloop OÜ ja Näituse Arenduse OÜ esindaja leiab, et detailplaneering ei riku kuidagi kaebajate õigusi, see on kehtestatud kõiki materiaal-ja menetlusõiguse norme järgides. Antud juhul ei ole ei A. Kond ega K. Kepp Aruküla 32C krundi omanikud. Sel põhjusel ei saa ühtse ehitusõiguse määramine neid kuidagi puudutada, kuivõrd kaebajate jaoks sellega mingeid õigusi, kohustusi ega kahjulikke tagajärgi ei kaasne. HKMS § 7 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Antud juhul ei puuduta kruntide 28 ja 32C ühtne ehitusõigus kuidagi kaebajate õigusi, mistõttu neil kaebeõigus puudub. Lisaks sellele ei riku ühtne ehitusõigus ka M. Pai või OÜ Mendeloop õigusi, vaid see on mõlema kolmanda isiku huvides. Kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu järgi on detailplaneeringualale ette nähtud korterelamute maa- põhiliselt kolme- või enamakorruseline korterelamute; ühiselamute maa. Kaebajatel ei saanud olla õiguspärast ootust üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu kehtestamise suhtes või et detailplaneeringuga muudetaks linna üldplaneeringut. Kinnistud Aruküla tee 28 ja 32C ei kuulu kaebajatele, mistõttu neile servituutide seadmine ei saa kaebajate õigusi rikkuda. Teiseks on kaebajate kruntidele kavandatavate servituutide suhtes kinnistu omanikel seadusest tulenev talumiskohustus. Lisaks sellele ei ole detailplaneeringule naabrite kooskõlastuste või nõusolekute andmine PlanS tulenevalt kohustuslik ega vajalik. Samuti ei riku kaebajate õigusi ka nende kinnistutele seatavad servituudid. Detailplaneeringus on toodud tabel servituutide ja maade avaliku kasutuse kohta. Nimetatud tabelist nähtub, et kaebaja A. Kond omandis kinnistule Aruküla tee 32B ei nähta üldse ette mingite servituutide seadmist. Kaebaja K. Kepp omandis kinnistule Aruküla tee 26 seatakse võrguvaldajate kasuks isiklik kasutusõigus joogiveeliini, elektriliini, telekommunikatsiooniliini ja gaasiliini rajamiseks. Asjaõigusseaduse § 158 lg 1 tulenevalt on K. Kepp kohustus taluda eelpoolnimetatud liinide rajamist läbi talle kuuluva kinnistu. Kuivõrd tegemist on seadusest tuleneva talumiskohustusega, ei saa see lubamatult riivata kaebaja õigusi. Kaebajate huve on planeerimismenetluse käigus kohaselt arvesse võetud, mistõttu nende mingi täiendav kooskõlastus ei ole kohustuslik. Astri Valduse AS Astri Valduse AS esindaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna neile see planeering sobib. 5 Margus Pai Margus Pai on seisukohal, et tema , kui Aruküla tee 32C omaniku huvid on kaitstud paremini, kui planeering kehtestatakse, mille läbi seadustatakse krundil olevad hooned ja nende võõrandamine läbi planeeringu lihtsustub. Ta ei ole kogu planeeringu aja jooksul välja andnud ühtegi volitust kellelegi enda esindamiseks selles planeeringumenetluses. Tartu maavanema seisukoht Tartu maavanem palub Aivar Kond’i ja Kalev Kepp’i kaebus Tartu Linnavolikogu 27.03.2008 otsusele nr 342 jätta rahuldamata. Planeerimisseaduse § 23 lõike 2 punkt 1 kohaselt kuulub detailplaneering maavanema järelevalve alla juhul, kui planeeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutega ei ole arvestatud. Aruküla tee 22, 24, 26, 28, 28A, 28B ja 32C kruntide ning lähiala detailplaneeringu suhtes jäid Tartu Linnavalitsus ja Kalev Kepp ning Aivar Kond erinevatele seisukohtadele Aruküla tee 28 ja 32C hoone mahu ja funktsiooni osas. Maavanem andis oma seisukoha ning leidis, et Aruküla tee 28 ja 32C maa käsitlemine korruselamumaana on lubatav ning otstarbekas on olemasoleva poolelioleva ridaelamu mahu vähendamine. Seega toetas maavanem kohaliku omavalitsuse seisukohti ning tegi ettepaneku planeering kehtestada. Oleme ka käesoleval ajal seisukohal, et Aruküla tee 22, 24, 26, 28, 28A, 28 B ja 32 C kruntide ning lähiala planeeringulahendus on mõistlik. Kehtestatud detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. Tuleb arvestada, et üldplaneeringu oluliseks eesmärgiks on valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning mõistlik on, et nende põhimõtete muutmine detailplaneeringuga toimub vaid väga põhjendatud juhtudel. Planeerimismenetluse tulemusena tehtud otsustused (s.o. kehtestatud planeeringud) on käsitletavad kaalutlusotsustustena ning nende otsustuste tegemisel kasutatakse kaalutlusõigust. Paljuski seondub see ka omavalitsuse enesekorraldusõigusega. Erinevate isikute erinev nägemus planeeringuala edasiste arendamisteede kohta ei saa olla aluseks planeeringu tühistamisele. Planeerimismenetlus olnud põhjalik, kõigil isikutel on olnud võimalus oma seisukohti avaldada ja neid kaitsta ning omavalitsus on erinevaid huve püüdnud tasakaalustada. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu ning tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise alus. Kohus peab oluliseks märkida, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa ümber hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse 6 üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. PlanS § 26 lg 1 sätestab, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvestades päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Antud sätte sõnastusest tuleneb, et isikul on kohtusse pöördumise õigus kehtestatud planeeringu vaidlustamiseks kahel juhul: 1) kui ta leiab, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga; 2) kui selle planeeringu kehtestamise otsusega rikutakse tema õigusi või on piiratud tema vabadusi. A.Kond ja M.Kepp kaebus on esitatud peamiselt motiivil, et detailplaneering rikub nende õigusi. Kaebuse esitajate seisukoht on, et detailplaneeringu menetluse tulemusena ei ole piisaval määral arvestatud nende õigusi ning lähtuvalt kinnisvaraarendaja huvidest on planeeritud elamu, mis kahjustab kaebajate õigusi privaatsusele. Planeeringu menetluse rikkumise osas on välja toodud, et detailplaneering kehtestati ilma kaebajatelt eelneva kooskõlastuse saamiseta, mis oli planeeringu kehtestamise tingimus, samuti ei pandud detailplaneeringut peale selle muutmist uuesti väljapanekule. Tulenevalt eeltoodust analüüsib kohus esmalt kaebuse esitaja õiguste rikkumist (I) ja seejärel planeeringu menetluse õiguspärasust (II). I Kaebuse kohaselt rikub kaebajate õigusi peamiselt Aruküla tee 28 ja 32c kinnistutele kavandatud korterelamu. Aruküla tee 28 kinnistu omanik oli kuni 08.07.2008 Mendeloop OÜ, seejärel Näituse Arenduse OÜ ning Aruküla tee 32c omanik on Margus Pai. Kalev Kepp on detailplaneeringu alasse jääva Aruküla tee 26 kinnistu omanik, Aivar Kond on detailplaneeringu alaga piirnevate kinnistute Aruküla tee 32a ja 32b omanik. Kohus on seisukohal, et kehtestatud detailplaneering ei riku kaebajate õigusi. Kaebuse kohaselt tuleneb A.Kond õiguste rikkumine sellest, et ta on kogu planeeringu menetluse ajal faktiliselt esindanud Aruküla tee 32c omaniku M.Pai huve, kellega tal toimusid samaaegselt läbirääkimised Aruküla tee 32C kinnistu omandamiseks. A.Kond ei ole nõus, et ta on sunnitud rajama koos Aruküla tee 28 omanikuga oma krundile korterelamu ning lubama ka juurdepääsu sellele üle oma krundi. Seega on A.Kond lähtunud oma õiguste rikkumisest kui Aruküla tee 32c kinnistu omaniku õigustest. Kaebaja sellisteks väideteks puudub alus. Kohtumenetluses on M.Pai andnud vastuse, et ei ole Aruküla tee 32c omanikuna andnud kellelegi ühtegi volitust enda esindamiseks planeerimismenetluses. M.Pai märgib ka, et tema huvid on kaitstud paremini, kui planeering kehtestatakse, mille läbi seadustatakse krundil asuvad hooned ja nende võõrandamine läbi planeeringu lihtsustub. Aruküla 32c omanik M.Pai ei ole ka detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal ühtegi ettepanekut ega vastuväidet planeeringu lahendusele esitanud. Kuna Aruküla tee 32c omanik ei vaidlusta detailplaneeringut, on põhjendamatud ka kaebuses toodud põhjendused tulenevalt Aruküla tee 32c omaniku õiguste rikkumisest. 7 Ka linnavalitsus on selgitanud, planeeringu menetlemise käigus ei ole A.Kond tõendanud oma volitusi M.Pai esindamiseks ega esitanud ka tõendeid kinnistu omandamiseks. Kuna A.Kond peamised väited tema subjektiivsete õiguste rikkumise osas tulenesid tema seotusest Aruküla tee 32c kinnistuga, tema seos aga selle kinnistuga puudub, siis ei saa ka vaidlustatud planeering selles osas tema õigusi rikkuda. A.Kond ei saa kohtumenetluses kaitsta kolmanda isiku huve, vaid ainult enda huve ja vaidlustada ainult tema enda õiguste rikkumist. Kaebuses on märgitud, et mõlema kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet rikub nende elamute vahetusse lähedusse neljakorruselise ja kuni 50 korteriga korterelamu rajamine. Kinnistute ostmisel ja ühepereelamute rajamisel eeldasid nad, et kogu ümbritseva maa-ala sihtotstarve on väikeelamumaa. Kohus on seisukohal, et sellise ootuse tekkimiseks puudus kaebajatel alus. Nimelt on Tartu linna üldplaneeringuga ettenähtud Aruküla tee 28 ja 32c kruntide sihtotstarbeks korruselamute maa korruselisusega 3-4 korrust, mitte väikeelamumaa, nagu on kaebajad välja toonud. Seega vastab detailplaneeringuga kavandatud lahendus linna üldplaneeringule, mis tähendab, et kaebajatel tuli arvestada võimalusega, et nendele kinnistutele saab ehitada 3 kuni 4 korruselisi ehitisi. Detailplaneeringus määratud korterelamute rajamine tuleneb Tartu linna üldplaneeringust, seega ei saanud kaebuse esitajatel tekkida õiguspärast ootust väikeelamumaa säilimise suhtes ega ka selles, et detailplaneeringuga muudetakse linna üldplaneeringut. Kaebuse esitaja K. Kond on planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitanud ettepaneku muuta linna üldplaneeringut ja muuta see detailplaneeringuga haaratud kinnistute osas väikeelamumaaks. Sama ettepanek on tehtud ka K. Kepp poolt. Lisaks on K. Kepp teinud ettepaneku, et Aruküla tee 28 ja 32 c olemasolev ehitusloata ridaelamu võiks jääda olemasolevas mahus ja funktsioonis hooneks. Üldplaneeringu muutmise taotlusi ei ole linnavalitsus vajalikuks ega võimalikuks pidanud. Olemasoleva ridaelamu mahu osas on linnavalitsuse seisukoht olnud, et seda tuleb uue hoone mahu osas arvestada. Nähtuvalt planeeringu lahendusest, on seda nõuet järgitud. Kohus on seisukohal, et linnavalitsus on diskretsiooni kasutades piisavalt põhjendanud, miks kaebuse esitajate poolt detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekuid ei ole täielikult arvestatud ning miks nendega ei saanud arvestada. Kaebuse esitajatele on antud piisavalt võimalusi nii planeeringu avaliku väljapaneku, avaliku arutelu kui ka hiljem toimunud läbirääkimiste ajal oma seisukohti välja tuua ja põhjendada. Eriarvamusi on püütud lahendada nii planeeringu avaliku väljapaneku kui järelevalve etapis. Asjaolu, et kehtestatud planeeringus ei ole täielikult kaebajate poolt tehtud ettepanekutega arvestatud, ei tähenda, et on arvestatud ainult arendaja ärihuvidega või et planeeringut ei saaks kehtestada. Planeeringu üheks eesmärgiks on planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ning erinevate isikute huvide tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Antud juhul on vastustaja püüdnud mitmeaastase protsessi käigus saada maksimaalse tulemuse erinevate isikute huvide kooskõlastamiseks. Selle tulemusena vähendati hoone ehitusalast pinda ning korterite arvu vähendati esialgselt planeeritult 59-lt 50-ni. Detailplaneering on kooskõlas linna üldplaneeringuga. PlanS § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid, kuid see on siiski erandlik võimalus. II 8 Kaebajate väitel ei saanud detailplaneeringut kehtestada ilma osapoolte eelneva kokkuleppeta. Nimelt oli 28.03.2007 linnavalitsuses kohtumisel M.Pai ja A.Kond’-ga kokku lepitud, et planeeringu kehtestamise eelduseks on eelkokkulepete sõlmimine krundile Aruküla tee 32c kavandatud servituutide ja krundile Aruküla tee 28 kavandatud korterite arvu osas asjast huvitatud isiku ja A.Kondi ning M.Pai vahel. Detailplaneering kehtestati aga ilma kokkuleppe saavutamiseta. Kohus on seisukohal, et antud eelkokkulepete sõlmimise vajaduse määramine 28.03.2007 kohtumisel ja nende mittesaavutamine ei saa olla otsuse tühistamise aluseks. Selliste kokkulepete sõlmimise vajadus ei tulene otseselt planeerimisseadusest, vaid on olnud linnavalitsuse enda initsiatiivil ette nähtud. Nähtuvalt esitatud materjalidest ja osapoolte seletustest, jätkas linnavalitsus peale maavanemalt 05.09.2006 seisukoha saamist, otsima edasi võimalusi kõiki osapooli rahuldava lahendi saamiseks tulenevalt planeeritavast korterelamust Aruküla tee 28 ja 32c. Üheks võimaluseks on linn ette näinud eelkokkulepete sõlmimise võimaluse ja vajaduse. Kuid see ei saa tähendada, et kui osapooled ühisele kokkuleppele ei jõua või kui üks või mitu planeeringu osalist ei ole nõus ühegi lahendusvariandiga, et siis jääb planeering lõpule viimata. Nähtuvalt linnavalitsuse poolt maavanemale saadetud kirjast, ei jõutud konstruktiivsetele kokkulepetele. Nagu märgitud, ei näe planeerimisseadus ette, et detailplaneeringut saab kehtestada alles peale kas kõikide ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või peale kõikide planeeringust huvitatud isikute omavahelise kokkuleppe saavutamist. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-6202 märkinud “Kui kohalik omavalitsus on planeeringu menetlemise käigus piisava tõhususega täitnud Planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevaid kohustusi avalikkuse kaasamisel, erinevate seisukohtade arvessevõtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel ning teinud temast oleneva, et lahendada isikute (näiteks piirinaabrite) vahelisis erimeelsusi, on kohaliku omavalitsuse volikogu õigustatud kasutama talle seadusest tulenevat diskretsioonivolitust. Seejuures ei tule kohalikul omavalitsusel otsustada mitte ainult detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise küsimus, vaid ka valiku tegemine võimalike lahenduste vahel.“ Kuna ei olnud ette näha osapooli rahuldava kokkuleppe sõlmimist, on linnavalitsus saatnud planeeringu maavanemale järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Maavanem on planeeringu 22.02.2008 heaks kiitnud ning teinud ettepaneku see kehtestada. Samas kirjas on maavanem tunnustanud linnavalitsuse tööd planeeringuvaidluste lahendamisel peetud läbirääkimistel, mille tulemusena on elamualust pindala ja korterite arvu vähendatud. Kohus on seisukohal, et planeeringus peale selle avalikku väljapanekut ja avalikke arutelusid tehtud muudatused ei muutnud planeeringu põhilahendusi, mis tähendab, et puudus vajadus planeeringut panna uuesti avalikule väljapanekule. Planeeringu muudatuste osas vähendati korterite arvu ning viidi parkimine maja alla. Kohus nõustub vastustajaga, et need muudatused ei ole planeeringu põhilahendusi muutvad muudatused. Sisuliselt vaadates, ei saa need muudatused kaasa tuua ka kaebuse esitajatele nende õiguste täiendavat riivamist, kuna korterite arvu mitte ei suurendatud, vaid vähendati, samuti viidi sõidukite parkimine K.Kepi kinnistuga piirnevalt hoone küljelt hoone alla. Esitatud otsusest ja selle aluseks olevatest materjalidest nähtub vaidlustatud haldusakti faktiline alus ja kõikide planeerimismenetluses läbi viidud tegevuste kirjeldus, nende tulemused ja vastavad otsustused. Kohalik omavalitsus on taganud planeerimisalase tegevuse avalikkuse ja huvitatud isikute informeerituse. Kaebuse esitajate poolt esitatud vaidlustustele on linnavalitsus planeerimismenetluse käigus seadusest tulenevas korras vastanud. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. 9 Kaebuse esitajad on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku summas 25 055,40 krooni, sellest riigilõiv 160 krooni ja õigusabi kulud summas 24895,40 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuste esitajate poolt kantud kulud nende endi kanda. Tartu Linnavalitsus ja kolmandad isikud ei ole kohtukulude väljamõistmise taotlust esitanud. Eda Muts Kohtunik 10