2-07-24888/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-24888 Tsiviilasi A K ja K K avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja A K (isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja K K (isikukood XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isik HK(endine nimi K; isikukood XXX, elukoht XXX) Asjast puudutatud isik MP(isikukood XXX elukoht XXX) Asjast puudutatud isik NP(isikukood XXX, elukoht XXX) 28.02.2008.a. Kohtuistungi toimumise aeg Avaldaja A K Avaldaja K K Asjast puudutatud isik NP RESOLUTSIOON
3. Rahuldada A K ja K K avaldused põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma.
4. Tuvastada A K (isikukood XXX, elukoht XX, sünd. XXX.a. XXX, sünd on registreeritud XXX.a. ENSV Kohtla-Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, akt nr. XXX) põlvnemine UP'ist (isikukood XXX, surnud XX.a. Eesti Vabariigi kodanik), mille kohta teha kanne A K sünniakti nr. XXX..
5. Tuvastada K K (isikukood XXX, elukoht XXX, sünd. XXX.a. XXX, sünd on registreeritud XXX.a. ENSV Kohtla-Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, akt nr. XXX) põlvnemine UP'ist (isikukood XXX, surnud XXX.a. Eesti Vabariigi kodanik) ja kanda UP avaldaja K K sünniakti isana. Istungil osalenud isikud
6. Saata jõustunud kohtumäärus kande tegemiseks perekonnaseisuasutusele. PKS § 42 lg. 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtumääruse ärakirja 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.
7. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.
8. Määrus ei kuulu avalikult teatavaks tegemisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta avaldajate A K ja K K kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on avaldajal ja asjast puudutatud isikutel õigus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu arvates määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Esitatud asjaolud A K esitas kohtule 05.07.2007.a. avalduse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Antud avalduse juurde liideti 29.10.2007.a. kohtumäärusega kohtule 15.08.2007.a. K K poolt esitatud avaldus põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. A K avalduse kohaselt sündis ta 10.02.1981.a. ning A K sünniakti on emana kantud HK ja isana U K. Isa nime kanne sünniaktis on ekslik, kuna isiku tegelik nimi on UP, sünniakti kantu U K, kuna UP viibis kinnipidamisasutuses. Aastaid hiljem soovis UP nimetatud kannet õigeks muuta, kuid HK 'i (endine nimi K) arvates ei olnud see vajalik. Seega palub A K tuvastada enda põlvnemine UP'ist ning kanda sünniakti isana UP. K K avalduse kohaselt on ta sündinud 02.05.1984.a. ning tema sünniakti on emana kantud HK ja isana U K. Sünniakti kantud isanimi on ekslik, kuna isiku tegelik nimi on UP, aga sünniakti kanti U K, kuna HK 'i (endine nimi K) ja UP'i suhted olid selleks ajaks katkenud. Aastaid hiljem soovis UP nimetatud kannet õigeks muutma, kuid HK 'i (endine nimi K) arvates ei olnud see vajalik. HK 'i (endine nimi K) ja UP'i kooselu algas oktoobris 1979.a. ning kestis 1983.a. 10.02.1981.a. sündis K K õde A K, kelle sünniakti kanti samuti isana U K, kuna UP viibis sellel ajal kinnipidamisasutuses ega saanud viibida sünniakti koostamise juures. HK (endine nimi K) ja UP elasid koos XXX ning 1983.a. kevadel kolisid ühetoalisse korterisse (praegune aadress XXX) ja elasid seal kuni 1983.a. detsembrini, kuni UP lahkus ning hakkas elama NP (asjast puudutatud isiku NP'i ema). Seega palub K K tuvastada enda põlvnemine UP'ist ja kanda sünniakti isana UP. Asjast puudutatud isikute vastuväited Asjast puudutatud isikud ei ole vastuväiteid esitanud. Avaldajate ema HK(endine nimi K) kinnitas ärakuulamisel, et on kindel, et UP on A K ja K K isa. HK(endine nimi K) lõpetas XXX.a. Rakvere pedagoogika kooli ning suunati tööle XXX. Koos HK 'iga (endine nimi K) suunati sinna ka AK (endine nimi K ) ja ST Tallinna Pedagoogika koolist. Koos elati kolmetoalises korteris, kus kolme peale oli 2 ühine köök. UP'iga tutvus HK 'iga (endine nimi K) 1980.a. varakevadel. UP tutvustas HK 'it (endine nimi K) oma isale ning samuti nägi HK(endine nimi K) nädalavahetustel UP'i õde. UP oli lõpetanud Pärnu kooli puidu erialal ja ta suunati tööle Kohilasse, kus talle ei meeldinud ning UP kolis Riisiperre vanemate juurde. Öösiti oli UP HK 'i (endine nimi K) juures. HK(endine nimi K) töötas lasteaias 1,5 kohaga ja vahest töötas ka öösiti. 1980.a. paigutati UP kinnipidamisasutusse, sellel ajal ootas HK(endine nimi K) esimest tütart A K't. UP soovis seda last. Kuni dekreeti minekuni HK(endine nimi K) töötas ning peale dekreeti jäämist ja lapse sünnitamise ajaks kolis HK(endine nimi K) ema juurde XXX A sündis XXX.a. UP'iga pidas HK 'iga (endine nimi K) pidevat kirjavahetust. Kui A oli kuue kuune läks HK(endine nimi K) tagasi tööle XXX ning A jäi XXX HK 'i (endine nimi K) ema juurde. 1982.a. jaanuaris kergendati UP'i karistust ning ta võis ööbida väljaspool vanglat, sellel ajal suhtles HK(endine nimi K) jälle tihedalt UP'iga ning UP ööbis HK 'i (endine nimi K) juures. Kuna UP rikkus režiimi sattus ta uuesti kinnipidamisasutusse ning 1983.a., kui UP vabanes vanglast kolis UP HK 'i (endine nimi K) ja A juurde. HK(endine nimi K) ja UP said ühetoalise korteri, kus nad elasid koos umbes poolt aastat, kuni UP hakkas kodust ära käima, kuna tal oli teine naine. Selle kooselu jooksul jäi HK(endine nimi K) teise lapse K K ootele. Ühtegi teist noormeest HK 'il (endine nimi K) nende aastate jooksul, kui ta UP'iga suhtles ja koos elas, ei olnud. Kuni K sünnini käis HK(endine nimi K) tihti UP'i vanemate juures. UP'iga kohtus HK(endine nimi K) peale Kärmeni sündi ja HK 'i (endine nimi K) abiellumist. Kui UP Kit nägi, ütles ta kohe, et see on tema tütar. U suhtles peale kinnipidamisasutusest välja saamist tihti lastega. NP, UPi tütar, kinnitas ärakuulamisel, et sai oma õdedest teada, kui õppis XXX klassis, kui nende klassi tuli õppima AT, kes oli A K ja K K kodukülast. NP kinnitas, et ei ole vastu, et kohus tuvastab A K ja K K põlvnemise UP'ist. MP, UP'i õde, edastas kohtule 15.01.2008.a. kirjaliku tunnistuse, mille kohaselt MP tutvus HK iga (endine nimi K) 1980.a. kevadel, kui UP neid omavahel tutvustas. UP elas HK 'ga (endine nimi K) ühiskorteris aadressil XXX, koos STja AK. Sügisel kui UP vangi sattus, ootas HK(endine nimi K) last, kes sündis XX.a. Kui UP vabadusse sai, oli A 11-kuune ning UP ja HK(endine nimi K) said ühetoalise korteri ning tihti külastasid nad MP'i kodu ning sellel ajal kuulis MP, et HK(endine nimi K) ootab teist last, kui HK(endine nimi K) oli juba pool aega rase olnud, siis kolis U P teise naise juurde. XXX.a. sündis K. HK(endine nimi K) külastas peale UP'i ära minekut tihti U P 'i vanemaid, kuid siis ei suhelnud MPja HK(endine nimi K) pikka aega, kuni lapsed hakkasid vanaema ja vanaisa üksi külastama. 15.02.2008.a. avalduses MPkinnitab, et ei ole vastu A K ja K K põlvnemise tuvastamiseks UP'ist. Tunnistajate ütlused AK HK 'i (endine nimi K) endine korterikaaslane ja töökaaslane kinnitas ärakuulamisel, et UP ööbis tihti HK 'i (endine nimi K) juures nende ühises kolmetoalises korteris. Kui HK 'il (endine nimi K) tekkis suhe UP'iga siis nad hoidsid rohkem omaette. HK(endine nimi K) 3 teatas AK'ile, et ootab UP'ilt last ning AK oli täiesti kindel, et laps on UP'i oma. Peale ühetoaliste korterite saamist külastasid AK ja HK(endine nimi K) tihedalt üksteist ning HK(endine nimi K) teavitas AK'it, et ootab UP'ilt teist last. STK 'i (endine nimi K) endine korterikaaslane ja töökaaslane kinnitas ärakuulamisel, et UP külastas sageli aastal 1980 HK 'it (endine nimi K) ja nende külastuste tagajärjel sündis HK 'il (endine nimi K) tütar A K. ST'i teadmisel HK 'il (endine nimi K) teisi noormehi ei olnud. STon täielikult veendunud, et A K on UP'i tütar. Kohtu põhjendused Kohus ära kuulanud avaldajad ja asjast puudutatud isikute ja tunnistajate ütlused ja hinnanud teisi asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. TsMS § 579 sätestab, et kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel. Põlvnemise õiguslik tähendus on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) §-s 38, mille kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras; Laps põlvneb emast, kes on tema sünnitanud ning laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. PKS § 42 lg 1 ja 2 kohaselt, kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel ning põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. A K ja K K sünniaktis kanne isa kohta on tehtud ema HK 'i (endine nimi K) ütluste järgi. HK(endine nimi K) on nimetanud laste isaks U K. Avaldajad, asjast puudutatud isikud - avaldajate ema, UP'i tütar ja õde ning tunnistajad avaldajate ema endised korterikaaslased ja töökaaslased on kohtule kinnitanud, et A K ja K K põlvnevad UP'is, et UP ööbis 1980.a. enne kinnipidamisasutusse sattumist tihti HK 'i (endine nimi K) juures ning peale UP'! vabanemist kinnipidamisasutusest 1983.a. elasid UP ja HK(endine nimi K) koos ühetoalises korteris. Samuti on UP'i tütar NPja õde MPkinnitanud kohtule, et nad ei ole vastu, et kohus tuvastab A K ja K K põlvnemise UP'ist. Kohus leiab, et eeltoodud tõendite alusel on võimalik tuvastada, et avaldajad A K ja K K põlvnevad 05.07.2002.a. surnud UP'ist. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. 4 Kohtunik :Taimi Kollom \