) § 635 lõike 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 2 Pooltel ei ole vaidlust, et hageja tellis töövõtulepingu alusel kostjalt paberist ümbrikulaadsed trükised, mille esiplaanil oli stantsitud lukuauk ja aadressiava, kupongi ning lisateenusena kupongi personaliseerimise ning personaliseeritud otseposti transportimise AS-le Eesti Post. Tellitud kupongide sisuks oli Sampo pangas läbiviidava kampaania reklaam, mille eesmärgiks oli Sampo panga klientidele Freestyle-kaardi väljastamine. Vastavalt kupongil esitatud reklaamitekstile oli kupongi saajal võimalus vormistada endale Freestyle-kaart Sampo panga kontoris. Kampaania oli kehtiv kõigile, kes olid Sampo panga kliendid, kuid kellel polnud veel Freestyle kaarti. Vaidlust ei ole selle üle, et tehtud töö oli ebakvaliteetne st. kupongi personaliseerimisel esines viga, mille tõttu jäid isikute, kellele reklaam oli suunatud, nimedest puudu esimesed viis tähemärki, et trükise formaat erines tellitust ning, et kupong oli kleebitud ümbrise külge. Vaidlus on selle üle, kas kostja tekitas hagejale ebakvaliteetse tööga kahju, kas ta peab hagejale kahju hüvitama ning kahju suuruse üle. Kohtule esitatud poolte kirjavahetusega alates 18.-st detsembrist 2006 on tõendatud, et hageja informeeris kostjat tellitud töö puudustest e-kirjaga 18.12.2006. Puudustele viitavasse kirja oli kopeeritud lõik hagejalt töö tellinud AS-i Sampo pank kirjast, millest nähtuvalt oli pank otsustanud, et töö parandamiseks tellitakse vabanduskirjad, milles selgitatakse panga klientidele, millised isikud olid reklaampakkumise adressaatideks.
Kostja pöördus pärast rikkumise teate saamist oma 18.12.2006 e-kirjas hageja poole heastamise ettepanekuga, mille kohaselt ta oli nõus nii uue töö tegemisega kui ka vabanduskirjade saatmisega jäädes ühtlasi ootama hageja ja AS-i Sampo panga vastavaid ettepanekuid. 19.12.2006 vastuskirjas on hageja jätnud kostja ettepaneku vastu võtmata ning teatanud, et Sampo pank saadab vabanduskirjad, mis trükitakse Eestis oma klientidele ilma kupongita ja tellib vabanduskirjade personaliseerimise AS-ilt I, kusjuures kulud tuleb kanda kostjal. Ühtlasi tehti kostjale ettepanek kompenseerida mingi osa esitatud arvest.
lg 1 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui: 1) heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja 2) heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja 3) kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. Lõike 2 kohaselt kohustust rikkunud lepingupool võib kohustuse rikkumise heastada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta on kahjustatud lepingupoolele teatanud heastamise kavatsusest, pakutavast heastamise viisist ja ajast ning kahjustatud lepingupool, kellel on heastamisest keeldumiseks õigustatud huvi, ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, et ta ei ole heastamisega nõus. Kohus on seisukohal, et heastamine oli lubatud, kuna alljärgnevad heastamise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused olid täidetud:
lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Üldisest hea usu põhimõttest tuleneb võlausaldajale kohustus oma õigusi mitte kuritarvitada. Seetõttu on hea usu põhimõttega otseselt vastuolus keeldumine heastamise ettepanekust. Antud juhul on hageja just sellisel viisil käitunud. Seega asub kohus seisukohale, et hageja keeldudes kostja heastamisettepanekust, kaotas kahjunõude õiguse. Kohus on seisukohal, et lisaks eeltoodule tuleb kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata ka alljärgnevatel põhjustel.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja väidetav kahjusumma on tekkinud tema enda käitumise tulemusena. Kui hageja oleks aktsepteerinud kostja heastamisettepanekut, ei oleks hagejale kahju tekkinud ning hageja ei oleks pidanud hagiavalduses viidatud kulutusi tegema. Seega on hageja ise teadlikult tekitanud endale kahju, mis tähendab, et kahjul puudub põhjuslik seos rikkumisega ning kahju ei pea hüvitama kostja.
lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega peab kahju tekkimine olema ettenähtav lepingu sõlmimise hetkel. Käesoleval juhul tuleb hinnata, kas lepingu sõlmimisel tehinguväärtusega 51 079,80 krooni võis kostja ette näha kahju tekkimist väärtuses 105 131,00 krooni. Hageja esitatud tõendite - AS Sampo Pank nõudekiri vabanduskirjade saatmisega tekitatud kulude hüvitamiseks summas 84 632,23 krooni, millele lisandub käibemaks, arve nr. 27-0022 31.01.2007 AS-le Sampo Pank, millega tasaarveldatakse AS Sampo Pank nõue hageja vastu summas 84 632,23 krooni, millele lisandub käibemaks, konto väljavõte 07.02.2007 arve nr. 270022 tasumise kohta, hageja tootmisjuhi R.M tööleping, 2007 aasta jaanuarikuu palgaleht ja hageja juhatuse 30.01.2007 otsus, kohaselt olid AS-ilt I tellitud vabanduskirjade trükkimise ja postitamise kulud 99 866 krooni ja tööjõukulu hageja tootmisjuhile RMle lisatasuna Freestyle projekti lisatööde eest välja makstud summa oli 5 265 krooni. Kostja esitatud AS-i I pakkumusest nähtub, et sama töö oleks saanud tellida AS-ilt I postitamisteenuse hinnaga 14 000 X (0,3 + (2 + 3.80)/2) + 700 = 45 500 krooniga (+ km), kui arvestada, et pooled ümbrikud postitatakse linna- ning pooled maapiirkondadesse. Kohus on seisukohal, et kahju, mis ületab tellimuse väärtust ligi kahekordselt, ei olnud kostjale lepingu sõlmimisel mõistlikult ettenähtav, sest isegi sama töö täies ulatuses uuesti tegemine oleks jäänud lepingu hinnaga sarnasele tasemele. Antud juhul ei tehtud kogu tööd uuesti, vaid piirduti vabanduskirjade saatmisega, mis on tõendatud hageja 04.01.2007 e-kirjaga kostjale, kus märgiti, et kostja valmistatud kuponge saab inimene koos vabanduskirjaga kasutada. Seega ei saa mõistlikult eeldada, et vabanduskirjade koostamise ja väljasaatmise hind osutub oluliselt kõrgemaks kupongide trükkimise ja väljasaatmise hinnast. Hageja ei ole tõendanud väidet, et nn. jõuluaja tõttu ei olnud võimalik vabanduskirjade saatmine kostja esitatud tõendis nimetatud hinnaga. Kohtule esitatud palgalehelt nähtuvalt on hageja tootmisjuhile RM makstud palka 0 krooni ning lisatasu 6823 krooni, millest 5 260 krooni oli hageja väitel makstud praaköö heastamiseks 4 vabanduskirja teksti koostamise ja Sampo pangale edastamise eest. Samas on see vastuolus kohtule esitatud juhatuse otsusega, mille kohaselt maksti RM lisatasu 5 260 krooni 2006a. detsembri projektitulemuste ning Sampo Freestyle otsepostituse projekti lõpuleviimise lisatööde eest. Võttes arvesse, et nn. Freestyle projekt oli kaheosaline, siis ei ole eristatav, kas projekti lõpuleviimise lisatööd puudutasid esimest pakkumist, kus esines praaktööd või teist pakkumist, mille üle pooltel vaidlust ei ole. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud ega tõendanud, miks pidi ta RM ühe vabanduskirja teksti koostamise ja pangale edastamise eest maksma 5 260 krooni, sest tehtud töö hulk ja selle eest makstud tasu on ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Tõendamata on väited töötamise kohta nädalavahetustel, õhtusel ajal või töötaja poolt ületundide tegemine. Kuna esitatud tõenditest ei nähtu, milline oli RM kogu Freestyle projekti läbiviimise eest makstud tasu, ei ole võimalik hinnata kas vabanduskirja eest makstav tasu oli vajalik, põhjendatud ja proportsionaalne võrreldes kogu projekti eest makstud tasuga.
lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole saadud teenuse eest kostjale tasunud. Seega on hageja säästnud kostja arvel 51 079,80 krooni. Puuduvad tõendid ja väited, et hageja tasu sellelt projektilt oleks vähendatud, mis tähendab, et Sampo pank on tasunud hagejale nii kostjale maksmata summa 51 079,80 krooni kui preemia, mis vastavalt hageja teenuste hinnakirjale on 15%. Seega on Sampo pank hagejale tasunud projekti eest 58 741,75 krooni ning lisaks ei ole hageja kostjale teenuse eest midagi tasunud. Arvestades eeltoodut puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, sest hageja ei ole kahju saanud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et ROÜ hagi WOÜ vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtunik: /allkiri/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.