Obsah (6)

§ 86§ 117§ 119§ 48§ 50§ 103

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Küllike Johannson Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2007, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2 - 05 - 22033 T

§ 86p 6 alusel.

Kostja süüdistab hagejat töölt omavolilises lahkumises ja tööülesannete täitmata jätmises 12.09.2005 ja 13.09.2005 ning tööülesannete mittekohases täitmises 04.09.2005. Kostja otsustas lõpetada töölepingu hagejaga töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel

§ 86p 6 alusel.

03.11.2005 hageja vaidlustas Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonis töölepingu lõpetamise seaduslikkuse. Töövaidluskomisjon otsustas jätta hageja avalduse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsuse sai hageja kätte 03.11.2005 ning ei nõustu sellega. Hageja on arvamusel, et kuna vanemõele oli kevadest saadik teada, et ta läheb Tartu Ülikooli Kliinikumi põlve operatsioonile, siis sooviti hagejast lahti saada ja otsiti selleks põhjendusi. Hageja oli kostja juures koristajana töötanud 18 aastat ning alles kevadel 2005 ilmnes dokumentatsioon, mis näitab hagejat sobimatu tööstiiliga töötajana. Hageja ei eita, et ta lahkus mõlemal päeval peale oma töökohustuste täitmist kella 17.30 paiku, sest tema enesetunne 12.

1. ja 13.09.2005 oli väga halb. Tööle tuli kohusetundest ja lootuses, et ehk saab ta haigusest üle. Nii aga ei läinud ja 14.09.2005 oli ta sunnitud helistama vanemõele, teatades, et ta on haige ja ei ole võimeline tööle tulema graafikujargselt 16.09.
2. Perearsti tõend kinnitab, et hageja viibis viirusinfektsiooni tõttu töövõimetuslehel alates 16.
3. kuni 23.09.
4. Hageja leiab, et ta ei lahkunud töölt omavoliliselt 12.
5. ega 13.09.2005, kuigi vanemõe diktaadi kohaselt pidi ta sellise seletuskirja kirjutama. Kuna vanemõde ei viibinud kummalgi päeval peale lõunat enam töökohal, teatas hageja oma tervislikust seisukorrast valveõele ja küsis luba töölt varem lahkuda valveõelt. Kuivõrd hageja haigestumine oli kostjale teada, viitab töölepingu lõpetamise otsus soovile hagejast vabaneda. Samas hageja, tundes end haigena, tuli tööle ja tegi tööd, et mitte tööandjat hätta jätta. Hagejale olid koristamise järjekorrad teada ning haiglas töötamise pika ajajooksul kujunes tal välja töörutiin. Kui 04.09.2005 hagejale süüks pandud rikkumine vastaks tõele, ei ole hageja arvates töölepingu lõpetamiseks piisav, et hageja alustas koristamist väidetavalt ukse poolt. Tegemist ei ole sedavõrd tõsise rikkumisena, et töösuhte lõpetamine oleks olnud vältimatu. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole hinnanud hagejaga seonduvat objektiivselt ja kõiki asjaolusid arvestades. Hageja palub: 1) tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine

§ 86

p 6 alusel ja ennistada hageja alates 30.09.2005 oma endisele ametikohale koristajana; 2) mõista välja kostjalt hageja kasuks

§ 117

lg 1 alusel keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest; 3) kui kohus leiab, et kostja on töölepingu hagejaga lõpetanud seaduslikult, palub hageja kostjalt välja mõista hagejale kasutamata puhkuse hüvitis PuhkS § 25 ja

§ 119lg 2 alusel ning hageja ühe kuu keskmine palk seoses lõpparve kinnipidamisega.

Kostja vastus hagile 04.09.2005 jättis hageja intensiivpalatis tolmu pühkimata ning alustas koheselt põrandapesuga, millega eiras ITK nakkustõrjej ühenditega kehtestatud haiglaruumide puhastamise nõudeid ning osakonna koristusplaani. Mõlemat dokumenti on hagejale tutvustatud, mida hageja on kinnitanud oma allkirjaga. 12.

1. ja 13.09.2005 lahkus hageja töölt ettenähtud tööajast 2 tundi varem, jättes oma tööülesanded täitmata. Hageja oma lahkumisest vahetule juhile ei teatanud. Seoses varem lahkumisega jäi hagejal tegemata õhtune koristus protseduuritoas, intensiivravipalatis ja koridoris. Prügikastidesse kogunes palju prahti, mille hageja oleks pidanud ära viima enne tööpäeva lõppu. Samuti kogunes enne tööpäeva lõppu põrandale piisavalt tolmu, mille oleks hageja pidanud enne tööpäeva lõppu ära pühkima. Hageja väide, et kuigi ta lahkus 12.
2. ja 13.09.2005 enne tööpäeva lõppu, ei jätnud ta oma töökohustusi täitmata, ei ole tõene. Kostja ei nõustu hageja arvamusega, et hageja töölepingu lõpetamise aluseks on konflikt osakonna vanemõega, mida kinnitavat asjaolu, et kuivõrd ta on töötanud 18 aastat kostja juures ei ole usutav, et tema väidetav distsiplineerimatus ja halva töötaja maine ilmnesid alles kevadel
3. Kostja on seisukohal, et hagejal on olnud pidevalt probleeme töödistsipliiniga ja töökohustuste täitmisega. Kuigi hageja paistis aru saavat oma eksimustest, toimis hageja siiski oma parema heaksarvamise kohaselt, eirates süstemaatiliselt nii vahetu juhi korraldusi kui ka kirjalikult vormistatud nõudeid. Hageja väide, et probleemid tekkisid alles kevadest 2005 ei ole tõepärane. Hageja lahkus mõlemal päeval enam kui 2 tundi enne tööaja lõppu. Kuid hageja tööaeg lõppes mõlemal päeval alles kl 19.
4. Hageja väide, et ta koristas ruumid koristusplaanis märgitud ajavahemikul ei vasta tegelikkusele. Hageja lahkus 12.09.2005 kl 16.40 ja 13.09.2005 kl 16.
5. Seega võis hageja jõuda koristada ainult protseduuride toa. Koristusplaan näeb ette, et koridorides tuleb tavajäätmete prügikotte tühjendada 2 korda päevas ja vajadusel lisaks täitumisel. Ka intensiivravipalatis ja protseduuritoas toimub prügikottide tühjendamine 2 korda päevas ja vajadusel lisaks ka täitumisel. Hageja arvamus, et kui koristusplaanis nimetatud tööd on tehtud, siis ei saa töötajale etteheiteid teha töökohustuste täitmatajätmise kohta on ekslik. Koristusplaanis on nimetatud vaid plaanilised tööd, s.t tööd millise tegemise sagedus ja ajavahemik on minimaalselt kohustuslik, kuid koristamine peab infektsioonide leviku vältimiseks toimuma ka vajaduse tekkimisel. Hageja kinnitas, et teatas töölt lahkumisest 12.
6. ja 13.09.2005 enne tööpäeva lõppu valveõele. Kuid oma 22.09.2005 seletuskirjas hageja tunnistab, et töölt varem lahkumiseks ta luba kelleltki ei küsinud. Hageja väidab, et lahkus töölt mõjuval põhjusel ning tema viirushaigusesse haigestumist tõendab perearsti tõend. Kostja leiab, et nimetatud tõend ei oie asjasse puutuv. Hageja jättis töökohustused nõuetekohaselt täitmata ja lahkus varem töölt 12.
7. ja 13.09.
8. Perearsti tõend käsitleb töövõimetuslehel viibimist aga ajavahemikul 16.
9. kuni 23.09.
10. Hageja töökohustuste nõuetekohase täitmata jätmise ja töölt varem lahkumise kohta on teinud esildisi peale vanemõe ka sisekliiniku siseosakonna teised töötajad ja osakonnajuhataja. Seega ei saa hageja väita, et tema töölt vabastamise taga on ainuüksi siseosakonna vanemõde. Hageja on 18 aasta jooksul töötanud erinevates osakondades, kus on kehtinud erinev koristusplaan ning koristamise suhtes kehtestatud nõuded ei ole olnud samad. Hagejal ei saanud seetõttu välja kujuneda koristamise osas rutiini. Hageja on oma seletuskirjades tunnistanud, et ta on puhastanud ruume vales järjekorras ning teinud oma tööd lohakalt. 04.09-2005 heideti hagejale ette koristamise alustamist põrandapesuga, mitte tolmu võtmisega, mida hageja ka tunnistab. Koristugnõuded on esitatud haiglanakkuse vältimiseks. Hageja leiab, et temale süükspandav ei ole hinnatav sedavõrd tõsise rikkumisena, et töösuhte lõpetamine oleks olnud vältimatu. Hageja annab mõista, et temaga töölepingu lõpetamine ei ole seaduslik ka hageja keskmise puude tõttu. Samas

§ 86

p 4 annab tööandjale võimaluse lõpetada töötajaga tööleping ühepoolselt juhul, kui töötaja ei suuda täita oma kohustusi tervise tõttu. Kostja leiab, et hagejapoolne töökohustuste süüline mittetäitmine on tõendatud. Hageja väide, et ta on kirjutanud seletuskirjad vanemõe survele alistudes, tunnistades end süüdi tegudes, mida ta toime pannud ei ole, on tõendamata. Ka hageja seletuskirju arvestamata on hageja süü töökohustuste mittekohasel täitmisel tõendatud kaastöötajate ja vahetute juhtide ütlustega. Kostja palub jätta LVi hagi AS ITKvastu rahuldamata. Hageja seisukoht täiendavate tõendite kohta ja nõude rahaline arvestus Hageja nõustub kostja esitatud keskmise palga tõendis nimetatud keskmise kuupalgaga 3452,10 krooni ja ühe päeva keskmist päevapalka 160,56 krooni. Kasutamata puhkuse hüvitise osas on hagejal järgmised vastuväited: 08.12.2006 esitatud puhkuse arvestuse tabelis (jrk nr 14) on kajastatud, et ajavahemikul 01.04.2000 - 01 hageja olevat kasutanud 61 kalendripäeva puhkust. Faktiliselt oli hageja puhkusel ajavahemikul 16.

1. - 05.08.2001 ja 03.
2. - 16.09.2001 ehk 35 kalendripäeva. 25.01.2002 käskkirja nr 1-k kohaselt luges tööandja hagejale 2001 aasta töölepingu lõpetamisel väljamakstud puhkuse hüvitise sama aasta puhkusetasuks. Seega otsustas kostja maksta ajavahemiku 01.04.2000 - 01 eest hagejale 35 puhkusepäeva võrra enam puhkusetasu ja see on tööandja õigus teha töötajale seaduses ettenähtust soodsamaid väljamakseid. Samas on kostja poolt väär kajastada puhkusearvestuses (p.14) 26 kalendripäeva hageja poolt kasutatud puhkusena, kuna hageja ei ole seda puhkust faktiliselt saanud. Eelnevast tulenevalt on hageja ajavahemikul 01.04.1987 - 29.09.2005 olnud puhkusel 605 26 = 579 päeva. Kostja arvestusest nähtub, et hagejal oli õigus töötamise perioodil 605 puhkusepäevale. Seega jäeti hagejale töölepingu lõpetamisel välja maksmata kasutamata puhkuse hüvitis 26 kalendripäeva eest summas 3011,58 krooni. Lõpparve kinnipidamise eest on hagejal õigus ühe kuu keskmise palgale

§ 119lg 2 alusel summas 3452,10 krooni.

Hageja LVpalub: 1) tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine hagejaga

§ 86

p 6 alusel ja ennistada ta alates 30.09.2005 oma endisele ametikohale; 2) mõista kostjalt hageja kasuks

§ 117

lg 1 alusel keskmine palk sunnitud töölt puudumise eest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Hageja LVi alternatiivnõuded: 1) mõista kostjalt hageja kasuks kasutamata puhkuse hüvitus 26 päeva eest summas 3011,58 krooni; 2) mõista kostjalt hageja kasuks ühe kuu keskmine palk summas 3452,10 krooni

§ 119lg 2 alusel seoses lõpparve kinnipidamisega.

Kostja täiendav vastus Hagejale määrati Tallinna Keskhaigla 28.12.2001 käskkirjaga nr 134-k distsiplinaarkaristus töölepingu lõpetamine ja hagejale maksti kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitist 21 kalendripäeva ulatuses ning töövõimetuspensionäri puhkuse hüvitist 5 kalendripäeva ulatuses. Tallinna Keskhaigla 25.01.2002 käskkirjaga nr 1-k tühistati 28.12.2001 käskkiri. 27.12.2001 kuni 27.01.2002 hageja oma töökohustusi ei täitnud ning viibis tööst eemal. Tallinna Keskhaigla 25.01.2002 käskkirja alusel hüvitati hagejale sunnitud töölt puudutud aja eest hageja keskmine töötasu. Väljamakstud puhkuse hüvitust otsustati mitte tagasi nõuda ja see loeti puhkusetasuks ajavahemiku 01.

1. - 28.12.2001 eest. Hageja ise ei ole kostjale tagastanud 26 kalendripäeva eest tasutud puhkuse hüvitist. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et 28.12.2001 väljamakstud puhkusehüvitise näol on tegemist täiendava seaduses ettenähtud soodsama väljamaksega. Tallinna Keskhaigla 25.01.2001 käskkirjas on selgelt märgitud, et väljamakstud puhkuse hüvitus 26 kalendripäeva ulatuses lugeda puhkusetasuks ajavahemiku 01.
2. - 28.12.2001 eest. Seega on hageja juba saanud hüvitist tema poolt viidatud 26 kalendripäeva eest. Veelkordne hüvitamine nimetatud 26 kalendripäeva eest tooks kaasa hagejapoolse alusetu rikastumise kostja arvel ning oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna hagejale on juba 2001 aastal makstud välja puhkuse hüvitis 26 kalendripäeva eest, siis ei ole põhjendatud ka hageja teine alternatiivnõue mõista kostjalt hageja kasuks välja ühe kuu keskmine palk seose lõpparve kinnipidamisega. Kostja leiab, et 29.09.2005 lõpparvega on ta maksnud hagejale kõik seadusest tulenevad tasud ja hüvitused, sealhulgas hüvitused kasutamata puhkuse eest. Kostja ei ole viivitanud lõpparve maksmisega, mistõttu ei ole kostja ka kohustatud hagejale tasuma lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmist palka. Kohtu seisukoht, kohaldatud seadused Kohtupraktikas peetakse jämedaks töökohustuste rikkumiseks töölt omavolilist lahkumist, kui tööülesanded on niisuguse iseloomuga, et tööohutuse seisukohalt on töötaja eemalviibimine lubamatu. Tööle mitteilmumine on piisav põhjus kõige raskema karistuse määramiseks ka siis, kui see on toimunud korduvalt või mitmeid päevi järjest. Antud juhul määrati ITK04.03.2005 käskkirjaga hagejale distsiplinaarkaristus seoses sellega, et ta ei täida nõuetekohaselt oma tööülesandeid ning rikub töödistsipliini ning lahkus töölt ettenähtud tööajast 2 tundi varem, jättes tööülesanded täitmata. Hageja töös esinevate puuduste kohta esitasid kaebuse nii haigla töötajad kui ka mitu haiglas viibivat patsienti. Töölt varem lahkumisega häiris hageja tööd osakonnas ning rikkus

§ 48lg 1 p 1 ja § 50 p 1 ja p 2 sätestatut.

ITKkliinilise juhi käskkirja kohaselt kehtivad tervishoiuteenust osutavas majandusüksuses koristamisele kindlad nõuded infektsioonide leviku vältimiseks. Koristamise vältimisega võis tekkida otsene oht nii patsientide, külastajate kui ka personali tervisele. Intensiivravipalatites ja protseduuritubades on infektsiooni leviku risk kõrgeim. Neid ruume oli ette nähtud koristada 2 korda päevas ning piirduda vaid ühe koristamiskorraga on otseses vastuolus nakkustõrjenõuetega. Seega oli hagejapoolse töökohustuste mittenõuetekohase täitmise ja töölt varem lahkumise tõttu oli häiritud töö osakonnas. Töösisekorraeeskirjade kohaselt töötaja kohustuseks on täita oma tööülesandeid kogu tööpäeva jooksul (

§ 50p 2).

Kui hageja täidab oma kohustused kiiremini kui nõutud , ei tähenda see seda, et ta võib töölt lahkuda põhjendusega, et töö on tehtud.

§ 50

p 3 sätestab töötaja kohustuse õigeaegselt ja täpselt täita tööandja seaduslikke korraldusi. Kui töötaja jätab täitmata seadusliku korralduse, siis on see töökohustuse rikkumine. Hageja väidab, et ta ei lahkunud töölt omavoliliselt ei 12.09. ega 13.09.2005 kuigi vanemõe diktaadi kohaselt pidi ta sellise seletuskirja kirjutama. Vanemõde väidab, et hageja ei öelnud talle kummalgi päeval, et tal on halb enesetunne ja ta sooviks seetõttu töölt varem lahkuda.

§ 103

lg 1 alusel on tööandjal õigus lõpetada tööleping

§ 86

p 6 alusel, kui töötaja paneb toime tööd häiriva süüteo ning talle on eelnevalt määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Hagejale oli 04.03.2005 määratud distsiplinaarkaristusena noomitus. Noomituse määramise põhjuseks oli asjaolu, et hageja ei täitnud nõuetekohaselt oma tööülesandeid ja rikkus töödistsipliini sellega, et 12.02. ja 13.02.2005 lahkus töölt ettenähtud ajast 2 tundi varem, jättes oma tööülesanded täitmata. Vaidlust ei ole, et 12.09 ja 13.09.2005 lahkus hageja tööpäeva kestel omavoliliselt töölt ettenähtud tööajast 2 tundi varem ilma, et oleks selleks luba küsinud. Kuna 28.09.2005 kehtis veel 04.03.2005 määratud distsiplinaarkaristus, siis leiab kohus et hageja oli omavolilise töölt lahkumisega 12.09 ja 13.09.2005 toime pannud jämeda töökohustuste rikkumise, mis andis kostjale õiguse kohaldada hageja suhtes raskeimat karistust s.o töölt vabastamist. Kuivõrd kostja poolt kehtestatud koristamise reeglid tulenevad seadusest ning vajadusest tagada patsientide, külastajate ja töötajate ohutus, võib haiglaruumide puhastamise nõuete eiramise tagajärjel tekkida otsene mikrobioloogiline oht kõigile, kes haiglas viibivad. Haigla ruumid on jaotatud kolme puhtusastmesse. Esimese puhtusastme ruumid on haigla puhtaimad ruumid ja need ruumid, kus infektsiooni leyikurisk on suur. Esimese puhtusastme ruumide hulka kuuluvad ka intensiivpalatid. Infektsioonide leviku vältimiseks tuleb neid ruume koristada kaks korda päevas, vajadusel ka sagedamini. Haiglaruumide puhastamise nõuete ning koristustabelites ettenähtud puhastussageduse ja tööde järjestuse aseptilisuse nõuete eiramisel võib tekkida otsene mikrobioloogiline oht patsientide, külastajate ja personali tervisele. Oluline on järgida osakonna ruumide puhastamiseks ettenähtud kellaaegu, mis on kehtestatud silmas pidades üldist osakonna töörežiimi eesmärgiga vältida patsientide haiglapuhust nakatumisriski. Kostja on infektsioonide leviku vältimiseks nakkushaiguste ennetamise ja -tõrje seaduse ning selle alusel välja antud sotsiaalministri 31.10.2003 määruse „Haiglanakkuste seire, ennetamise ja tõrje abinõude ning sellekohase teabe edastamise kord ning mikrobioloogia- ja viroloogialaborist haiglanakkuse laboratoorse seire ning mikroobide ravimresistentsuse uurimise tulemuste Terviskaitseinspektsioonile edastamise kord" alusel kehtestanud mitmeid nimetatud tegevusvaldkonda reguleerivaid haiglasiseseid akte, mida on hagejale korduvalt tutvustatud ning millega tutvumise kohta hageja on andnud ka allkirja. Kohus jätab rahuldamata hageja nõue hüvitise saamiseks kasutamata jäänud puhkuse eest, kuna Tallinna Keskhaigla 25.01.2001 käskkirjas on selgelt märgitud, et väljamakstud puhkuse hüvitus 26 kalendripäeva ulatuses lugeda puhkusetasuks ajavahemiku 01.04.. 28.12.2001 eest. Seega on hageja juba saanud hüvitist tema poolt viidatud 26 kalendripäeva eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Poolte õigusabikulu tuleb lahendada kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 ja 60 lg 1 alusel. Kostja ITK on esitanud nõude õigusabikulude väljamõistmiseks summas 2769.68 krooni, mille kohus loeb põhjendatuks ja kuludokumendid asjakohaseks ning vastav kulu tuleb mõista välja hagejalt. Küllike Johannson Kohtunik ■ ■' ..■: ..■ ■ ■' . ... pf