Obsah (5)

§ 440§ 444§ 468§ 60§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 440lg 1.

24.09.2008.a. vastuse kohaselt teatab kostja määratud korras esindaja, et kostja on vaidlusalusest korterist välja kolinud ja palub antud asi lahendada kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja esitas kohtule 08.09.2008.a. avalduse, kus võtab hagi õigeks vastavalt

§ 440

lg 1 .

§ 444

lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Vastavalt Omandireformi aluste seadus (ORAS) § 121 lg 1 kohaselt elamu tagastamisel kehtiv üürileping loetakse kehtivaks kolmeks aastaks, alates elamu omandiõiguse üleminekust õigustatud subjektile, kui üürnik ja omanik ei lepi elamu tagastamisel kokku teisiti. ORAS § 121 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud üürilepingu tähtaja möödumisel pikeneb üürileping viieks aastaks. ORAS § 121 lg 1 sätestatud 8-aastane tähtaeg lõppes
2. juunil 2002.a. Elamuseaduse (ES) 67 kohaselt loeti seaduse jõustumisel (01.07.1992) kõik määramata ajaks sõlmitud üürilepingud sõlmituks viieks aastaks, mistõttu lõppes 01.07.2002 ka elamuseaduses sätestatud üürilepingu viieaastane tähtaeg. ES § 32 lg 1 kohaselt lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul on lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 33 sätestatud juhtudel. ES § 33 lg 1 p 1 kohaselt üürniku eesõigust uue lepingu sõlmimisele võib üürileandja lepingu tähtaja möödumisel kohtus vaidlustada, kui üürnik korduvalt jättis täitmata oma lepingujärgsed kohustused või rikkus lepingu tingimusi. 2 Hageja esitas kostjale maksete teated ja üüriarved. Kostja ei ole nõuetekohaselt oma üürniku kohustusi täitnud ega arveid tasunud Kostja ei ole vaidlustanud üüri- ja kommunaalteenuste arvete esitamist hageja määratud majahaldaja poolt ega põhjendanud üüri mittemaksmist. Hageja teatas kostjale üürilepingu lõppemisest 16.05.2002 tähitud kirjaga nr. 1-6/408 ning palus eluruumi vabatahtlikult vabastada
3. juuliks
4. Lisaks teatas hageja, et ta ei soovi kostjaga uut üürilepingut sõlmida ega üürilepingut pikendada, kuna kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud üürniku kohustusi. Kuna kostja keeldub ilma õigusliku aluseta tema kasutuses olevast eluruumist lahkumast, palus hageja kostja väljatõstmist eluruumist Tallinnas, XXX kohtulikus korras. Tsiviilkoodeks (TsK) § 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et hageja nõuded on põhjendatud ning tuleb tunnistada, et kostjal puudub eesõigus hagejale kuuluva ja Tallinnas, XXX asuva eluruumi suhtes uue üürilepingu sõlmimiseks ja kostja tuleb välja tõsta Tallinnas, XXX, asuvast eluruumist. Kostja esitas kohtule 08.09.2008.a. avalduse, kus võtab hagi õigeks vastavalt

§ 440

lg 1 .

§ 468

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud

sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2002. aastal, siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud

§ 60lg.

1 alusel tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 260 krooni.

§ 61lg.

1 kohaselt on hagejal hagi rahuldamise korral õigus vajalike ja põhjendatud õigusabikulude saamisele. Hageja esitas kohtule õigusabikulud kokku summas 19 794,50 krooni, mille palus kostjalt välja mõista. Kohus, lähtudes asjaolust, et kostja paludes 2008.a. mais kohtult riigi õigusabi, esitades teatise oma majandusliku seisundi kohta, mille järgi kostjal vara puudub ja tema ainsaks elatusallikaks on pension, siis eeltoodust lähtudes leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja õigusabikulud summas 5000 krooni, ülejäänud summas jätta hageja õigusabikulud hageja enda kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3