2-08-15765/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-15765 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober
4. a Kohtuasi N. H. hagi R.S. vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: N. H. (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja: R.S. (IK xxx; elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
5. Hagi rahuldada osaliselt.
6. Välja mõista R.S. N.H. kasuks tütre R. S. (IK xxx) ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 1 500 (üks tuhat viissada) krooni alates
7. juulist
8. a kuni tütre R. S. täisealisuseni, so kuni xxx. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1 I Asjaolud ja hagiavaldus
9. N.H. ja R.S. abielust on sündinud kaks last: xxxa poeg R. ja xxx a tütar R. Poolte abielu on lahutatud xxx a.
10. N.H. taotleb hagis elatise väljamõistmist kostjalt 2 175 krooni tütar R. ülalpidamiseks (elatise miinimum
11. aastal). II Kostja vastus
12. Kostja oma 06.06.
13. a kirjalikus vastuses (tl 20) hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et on vastavalt oma võimalustele lapsi toetanud. Kostja andis oma korteri pojale elamiseks ning teostas korteris remondi, on regulaarselt pojale raha üle kandnud, on viinud lapsi reisile, teinud kingitusi.
14. 22.08.
15. a esitatud avalduses (tl 32) märkis kostja, et ta on seoses traumaga töövõimetu (töövõime kaotus 80%). . III Kohtuistung
16. Hageja taotles hagi rahuldamist ja elatise väljamõistmist alates
17. a juulist. Hageja oli kompromissina nõus elatise suurusega 1 500 krooni. Hageja selgitas, et tema palga suurus on 6 000 krooni kuus.
18. Kostja leidis, et ta on töövõimetuse tõttu suuteline maksma elatist 500 krooni kuus. Kostja pensioni suurus on 2 940 krooni ning lisaks pensionile saab ta sotsiaaltoetust 500 krooni kuus. IV Kohtu põhjendused
19. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
20. Töövõime kaotus 9.
21. Kostja tugineb töövõimetusele (perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 6 p 1). 9.
22. Kostja töövõime kaotus on 80% (korduvekspertiis
23. a suvel, tl 33-35). 9.
24. Vastavalt PkS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema 2 varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab PkS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 9.
25. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, st mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PkS § 61 lg 5 ja lg
26. Muu hulgas on PkS § 61 lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. 9.
27. Töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Kohtu arvates peab töövõimetus olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 16 lg 1 võib püsiv töövõimetus olla osaline või täielik. Isik on RPKS § 16 lg 2 järgi täielikult töövõimetu, kui tal esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima. Osaliselt töövõimetu on aga RPKS § 16 lg 3 järgi isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Osaliselt töövõime kaotanud isik võib RPKS § 16 lg 6 järgi olla kaotanud töövõime 10 -90% ulatuses. 9.
28. Kohus leiab, et PkS § 61 lg 6 p 1 tõlgendada selliselt, et elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei pea ülalpidamiseks kohustatud vanem olema täielikult töövõimetu. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust ka kohustatud vanema osaline töövõimetus, sest isiku võime tööga elatist teenida on ka sel juhul piiratud. 9.
29. Seega on osaline töövõimetus üldjuhul aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
30. Vanemate varaline seis 10.
31. Kostja kinnitusel on tema töövõimetuspensioni suurus 2 940 krooni ning igakuuline sotsiaaltoetus 500 krooni. Kostja muude sissetulekute olemasolu eitas. Kostjal on üks ülalpeetav, tütar R. Kostja kinnitusel tal muud vara peale korteriomandi, maatulundusmaa (8 ha Iisaku vallas, ½ omandist), korteri Iisakus ja sõiduauto Subaru, ei ole. 10.
32. Hageja kinnitusel on tema igakuuline sissetulek 6 000 krooni. Hagejal on lisaks tütar R. veel kaks ülalpeetavat – tütar I. (xx. aastane) ja poeg I. (x. aastane) (tl 9). 10.
33. Kohus kontrollis andmeid nii hageja kui ka kostja varalise seisu kohta avalikest registritest. Autoregistrikeskuse (ARK) andmete kohaselt R.S. nimele registreeritud kaks sõidukit, millest üks on Subaru Impreza