Suurendada Pärnu Maakohtu otsusega 14.04.1997.a. tsiv asi nr 254/97 C.V.`ilt väljamõistetud elatusraha M.Õ.`i kasuks poja C.V. ülalpidamiseks alates 19.06.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni xx xx xxxx.a. 2175 kroonini kuus ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis). Kohustada kostjat kandama elatise iga kuu 28-ndaks kuupäevaks hageja pangakontole. Suurendada Pärnu Maakohtu 14.04.1997.a. tsiv asi nr 2-54/97 kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha tagasiulatuvalt ühe aasta eest s.o. alates 19.06.2007 kuni 18.06.2008 1000 krooni võrra kuus s.o. kokku 12 000 ( kaksteist tuhat krooni) 12 kuu eest. Kohtukulude jaotus Jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1
lg 2 järgi palub hageja suurendada tagasiulatuvalt elatist ühe aasta eest 1000 krooni võrra kuus s.o. kokku 12 000 krooni. Hageja palub, et kohus määraks kindlaks TsMS § 445 lg 1 kohaselt otsuse täitmise viisi ja korra.Hageja soovib, et kostja tasuks elatise ülekandega tema pangaarvele iga kuu 28 –ndaks kuupäevaks. Kostja kirjalikud vastuväited Kirjalikus vastuses kohtule ei ole kostja nõus elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt ühekordse summana.Kostja on nõus elatise suurendamisega ning tasuma 800 krooni kuus. Kostja väitel on ta pidevalt toetanud poega materiaalselt; vastavalt poja kasvamisele on muretsenud 4 jalgratast, ostnud suusad koos lisavarustusega- seega toetanud poja hobisid, spordiga tegelemist.Lisaks saab poeg kostjalt ja vanaemalt taskuraha, mille kohta kirjalikud tõendid puuduvad.Kostja ja tema ema teevad pojale igal aastal sünnipäevaks kingitusi.Kostja väidab, et töötab osalise tööajaga ja tema sissetulek ei võimalda elatist suurendada hageja poolt nõutud summani.Kostja väidab, et tema ema elab xxxxxx vallas xxxxxxxxxx, on 70 % töövõimetu ja vajab igapäevast kõrvalabi, mida kostja emale osutab.Seega peab kostja hoolitsema ema eest. Menetluse käik Hageja esitas oma kirjaliku arvamuse kostja vastusele, milles teatab, et tema nõue tuleneb alates 1.juunist 2007 ja selle aja jooksul on kostja ostnud pojale ühe jalgratta.Suusad, mis osteti paar aastat tagasi, on pojale juba väiksed.Kostja väited, nagu ei oleks hageja tõendanud pojale tehtavaid kulutusi kuludokumentidega, ei ole põhjendatud. Hageja leiab, et
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.Sätestatud elatise miimumsuuruse nõudmisel loetakse lapse vajadused selles ulatuses tõendatuks. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväited ei põhine seadusel ja need tuleb jätta tähelepanuta.
lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varanduslikust seisundist ja lapse vajadustest. Riigikohus on leidnud ( otsus tsiviilasjas nr3-2-1-119-07), et kohus võib hageja nõudel
lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja elatist maksab 600 krooni kuus, mis hageja hinnangul ei ole piisav lapse ülalpidamiseks.Kostja on oma kirjalik vastuses omaks võtnud, et ( tl 28) elatise suurendamine on õiguslik, kuid märgib, et tema sissetulek ei võimalda elatise suurendamist nõutud summani.Riigikohus on oma lahendis ( tsiv asi nr 3-21-19-07) p.12 leidnud, et üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise 2
lg-tes 5 ja 6.Muu hulgas on
lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus.Kostja on esitanud väite, et tema ema on puudega, mille kohta esitas kohtule arstliku ekspertiisi otsuse nr 44097 02.09.2008 ja tema ei saa seetõttu täistööajaga töötada, vaid peab sõitma Pärnust xxxxxxxxx, et ema abistada.Kohus leiab, et esitatud asjaolu ja tõend ei anna seaduslikku alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja esitas kohtule 31.07.2006 koostatud abieluvaralepingu, mille kohaselt ta on abielu ajal S.V.-ga omandanud kinnistu xxxxx xxxxxx xxxxx xx, mis jääb S.V. lahusvaraks.Hinnates esitatud tõendit, leiab kohus, et abieluvara lepingu sõlmimine on kostja vaba tahe , kuid see ei vabasta kostjat oma poja ülalpidamiskohustuse mittenõuetekohasest täitmisest.
kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Eelnevaga ei ole leidnud tõendamist kostja vastuväited, mis annaks alust vähendada elatist alla seaduse toodud miimummäära. Kohus ei pea vajalikuks, et hageja peaks kõiki vajalikke kulutusi lapsele dokumentaalselt tõendama.Kohus nõustub hagejaga, et sätestatud elatise miimummääras nõudmisel loetakse lapse vajadused selles ulatuses tõendatuks ja minimaalsete vajaduste tõendamine kuludokumentidega ei ole põhjendatud, sest need kulutused katavad lapse hädavajalikud kulutused. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ingrid Hallas Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.