) § 866 lg 1 kohaselt pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Tõendamist on leidnud, et pooled sõlmisid pakettreisilepingu
lg 1 tähenduses reisimiseks Sharm el Sheiki koos majutusega hotellis Club Reef.
lg 1 kohaselt peab reisija lepingu rikkumisest teatama reisiteenuse vahetule osutajale ning reisikorraldajale või vahendajale. Reisikorraldaja peab rikkumise kõrvaldamiseks võtma oma kulul tarvitusele mõistlikud abinõud. Reisija võib anda reisikorraldajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. See ei välista ega piira reisija õigust vähendada reisitasu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui reisikorraldaja ei võta abinõusid tarvitusele reisija poolt selleks määratud mõistliku tähtaja jooksul, võib reisija ise abinõud tarvitusele võtta ja nõuda reisikorraldajalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et hageja teatas kostjale 04.12.2004.a., et majutus ei vasta lepingus kokkulepitud tingimustele ning palus kostjal rikkumine kõrvaldada. Kohus on seisukohal, et tulenevalt
piisab suulisest teavitusest, mida hageja ka tegi.
lg 1 alusel vastutab reisikorraldaja lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine. Hageja seletusega ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et hotellid Sharm Club ja Sonesta Club ei vastanud lepingutingimustele. Kohtuistungil on tunnistaja Ülle Tamme ütlustega (tl 116) tõendamist leidnud, et Sharm Club ei vastanud pakettreisilepingus kirjeldatud tingimustele. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tuba halvas seisus, rõske ja niiske, merevaade puudus, tuba oli kulunud, puudus föön ja hotell oli inimtühi. Ka järgmisena pakutud hotell Sonesta Club ei vastanud tingimustele: tubadel puudusid aknad ja rõdu oli pisike, kus vaade avanes ehitusplatsile. Sonesta Club oli merest kaugel ja jala randa minna oli võimatu. Järgmisena viidi reisijad Sherton Resort & Villas, mis vastas lõpuks lepingutingimustele. 3 Tunnistaja Marina Vijar ütluste kohaselt (tl 135) ei ole Sharm Club internetti, Club Reefis on. Hotellis Sonesta Club nägi ta tube kus polnud rõdu ja aknad olid tõesti väikesed. Tunnistaja JM andis ütlusi selle kohta (tl 132), et hotellis Club Reef puudus föön. Pakettreisilepingu p 3.2.2 järgi on koraldajal õigus majutada teise hotelli juhul, kui korraldaja ei saa lepinglaselt tellitud arvu kohta kindlaksmääratud hotellis. Seega ei saa teise hotelli paigutamise aluseks olla renoveerimistööd. Samuti on kostja viide pakettreisilepingu p 10.2.3 asjakohatu, kuna antud juhul oli hotellis Club Reef tegemist renoveerimistöödega mitte ülebroneerimisega. Seega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud pakettreisilepingut.
lg 2 kohaselt käesoleva seaduse §-des 876 sätestatu ei välista ega piira reisija nõudeõigust talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Sama lõike 2. lause sätestab, et muu hulgas võib reisija nõuda mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest. Vastavalt
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on lepingu rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, väljaarvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 2 järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Hageja poolt kostjalt pakettreisi ostmisel oli planeeritava puhkuse kestuseks 7 päeva, hageja kaotas puhkusest 3 puhkusepäeva, sest suurem osa päevast möödus reisikorraldajaga vaidlemisele ning erinevatesse hotellidesse sisse- ja väljakolimistele. Kostja majutas hageja lepingutingimustele vastavasse hotelli alles kolmanda reisipäeva õhtuks. Seega jäi hagejal kasutamata puhkus ajavahemikus 4.12.2004.a. – 06.12.2004.a. Ka tunnistaja Ülle Tamme (tl 116) ütluste kohaselt õnnestus puhata vaid 4 päeva. Eeltoodust tulnevalt on põhjendatud varalise kahju 10 544 krooni väljamõistmine kostjalt. Hageja poolt tasutud 7-päevase puhkuse hind oli 8265 krooni, mis teeb ühe puhkusepäeva hinnaks 1180 krooni. Seega on 3 puhkusepäeva hind 3540 krooni. Samuti on põhjendatud 7004 krooni välja mõistmine kostjalt, kuna sellist väljaminekut ei oleks hageja pidanud kandma, kui kostja oleks täitnud oma lepingujärgseid kohustusi. Hagejat hotelli Sheraton Sharm Hotel, Resort & Villas ei majutatud, kuna ta keeldus andmast allkirja kostja suhtes pretensioonide puudumise kohta. Sheraton Sharm Hotel, Resort & Villas poolt 06.12.2004.a väljastatud arvega (tl 69-70) on tõendatud, et hageja tasus majutuse ja toitlustamise eest nimetatud hotellis 3701,16 EGP, mis on 7004 krooni. Kuna hageja oli sunnitud tasuma ise 07.12.-10.12.2004.a. majutuse ning toitlustamise eest täiendavalt 7004 krooni juba eelnevalt tasutud 8265 kroonile, siis sellega on hagejale tekkinud kostja poolt lepingu rikkumisega seoses kahju kokku summas 10 544 krooni.
lg 5 järgi mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Mittevaralise kahjuna palub hageja kostjalt välja mõista 10 000 krooni. Kohus leiab, et mittevaraline kahju kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et mittevaraline kahju peab jääma mõistlikkuse piiridesse, ning antud juhul on hageja kasutult kulutatud puhkuseaja eest mõistlikuks hüvituseks 5000 krooni, s.o pool hagejale tekitatud varalisest kahjust. Kohus nõustub hageja väitega, et hageja ülejäänud puhkus ei olnud stressi tõttu täisväärtuslik. Tõendamist on leidnud, et hageja sai kolida lepingujärgse hotelliga samaväärsesse hotelli puhkuse kolmanda päeva õhtuks. Hageja pidi ise vahetult tegelema endale majutuskoha otsimisega, mis tekitas hagejale palju hingelist läbielamist. Nimetatud asjaolud tõttu ei olnud hageja ülejäänud puhkus täisväärtuslik. 4 Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Kuna kohus rahuldas hagist 75,6 %, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõivu katteks 1323 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud õigusabi kulude katteks 777,20 krooni. Maie Seppo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.