Vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 1,2,4, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a. ei saa minimaalne elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni. Kohtu arvates on põhjendatud kulutused lapse ülalpidamiseks ühes kalendrikuus, mille vanemad peavad kandma ühiselt vastavalt oma varalistele võimalustele. Kostja on töövõimeline, töötab, saab ja peab oma last ülal pidama. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kõike eeltoodut arvestades. Kostjal on kohustus laste eest hoolitseda ja ülal pidama oma alaealist last. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja iga lapse peale ülalpidamiseks elatise suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PrS § 70 kohaselt , kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leidis, et M.R. ei täitnud ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb lähtuda elatise välja mõistmisel lapse huvidest. Lähtudes ülaltoodust ja mõlema poole varalisest seisundist, lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2175 krooni poja A. ülalpidamiseks. alates 01.01.2008.a. ja elatis 2175 krooni poja J. ülalpidamiseks. alates 01.01.2008.a. Kuna hageja on hagist lapse elukoha kindlaksmääramises loobunud, tuleb tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada vastavalt
Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMs § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus selgitab, et
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsus eeltoodu alusel ning juhindudes PkS §-dest 29 lg 2, 30 p 3, 60 lg 1, 61 lg 1, 2, 4; 70 ja TsMS §-dest § 162 lg 1, § 173 lg 1, § 174 lg 1, § 442, § 452, § 461 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1. Kohtunik Natalja Losevtsova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.