Obsah (4)

§ 230§ 147§ 162§ 173

2-07-45623 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 3.oktoober 2008.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-45623 Tsiviilasi Skorp

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on arvamusel, et hageja nõue on tõendamata. Hageja on kohtule esitanud hageja ja AS-i L. Rei (pankrotis) poolt sõlmitud lepingu, kuid arvetest ei selgu, et arved on väljastatud eelpool nimetatud lepingu alusel. Lisaks märgib kostja, et lepingus on lepingu objektiks märgitud tehnilise valve teenus ja häiresüsteemi hooldamise teenus. Samas mõnedes arvetes on teenuse sisuks märgitud muuhulgas konsultatsioon, mis lepingus fikseerituga kokku ei lähe. Kostja on seisukohal, et arved ei tõenda asjaolu, et reaalselt on arvetes märgitud teenuseid osutatud. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et arvetes fikseeritud teenuseid on osutatud, siis on kostjal põhjendatud alus kahtlustamaks, et arved on fiktiivsed ning hageja nõue on alusetu. Samuti lisab kostja, et arved on allkirjastamata mõlema poole poolt, mistõttu ei ole tõendatud, et arved on üldse ASile L. Rei (pankrotis) väljastatud. Lisaks peab kostja vajalikuks märkida, et hageja nõuab nõude summas 71 133,54 krooni tunnustamist, kuid hagiavalduses märgitud summade liitmisel saab väidetava nõude suuruseks 69 063,04 krooni. Seega on hageja väited vastuolulised. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes

§ 147

lg-le 1, § 162 lg-le 1, § 230 lg-le 1, § 371 lg-le 1, RLS § 56 lg-le 1 palub kostja I: 1) jätta Skorpioni Julgestusteenistuse AS-i (registrikood 10696830) hagi OÜ KVL Ehitus (registrikood 10737285) vastu nõude tunnustamiseks AS-i L. Rei (pankrotis) (registrikood 10124849) pankrotimenetluses läbi vaatamata, või, alternatiivselt, rahuldamata; 2)mõista Skorpioni Julgestusteenistuse AS-ilt (registrikood 10696830) välja menetluskulud OÜ KVL Ehitus (registrikood 10737285) kasuks. Kohtuistungil jäi kostja I oma seisukoha juurde.

1. Kostja II OÜ Mapri Projekt asemel lubas maakohus 8.mai 2008.a. määrusega /t.l. 103/ astuda käesolevasse menetlusse kostja singulaarsel õigusjärglasel OÜ-l Loo Invest (edaspidi kostja II). Kostja II võtab hagi õigeks /t.l. 113/. Kohtuistungile kostja II ei ilmunud ja on palunud kohtule saadetud varasemas kirjalikus avalduses asja arutada tema kohalolekuta /t.l.
3. Kostja III OÜ Smiso hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu, põhjendades oma seisukohta alljärgnevalt /t.l. 56-60, 87-89/. Kostja III leiab, et hageja ei ole osutanud võlgnikule konsultatsiooniteenust, mistõttu vastavasisuline nõue tuleb jätta tunnustamata. Hageja taotleb oma hagiavalduses teise rahuldamisjärgu nõude tunnustamist summas 71 133,54 krooni. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja tema ja võlgniku vahel
4. novembril 2005.a. sõlmitud lepingu nr. T-3177 (edaspidi nimetatud leping) ja hulganisti arveid. Kostja III leiab, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud ühtegi tõendamisele kuuluvat asjaolu, mistõttu on tema poolt esitatud nõue täiesti põhjendamata. Kostja III märgib siinkohal, et Käibemaksuseaduse § 37 lg. 1 kohaselt on käibemaksukohuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates teenuse osutamise päevast. Kuna teenuse osutamine on oma sisult kohustuse täitmine, peab antud juhul lähtuma Võlaõigusseaduse § 76 lg. 1 sätestatust, et kohustus täidetakse vastavalt seadusele või lepingule. Lepingu punkti 1 kohaselt seisnes hageja poolt võlgnikule pakutav tehnilise valve teenus võlgniku vara jälgimises ja häiresüsteemi hooldamises. Lepingu punkti 2 järgi kohustus hageja jälgima valveobjekti, häiresignaali saabumisel saatma patrullekipaaži ja teatama sellest võlgnikule, võtma tarvitusele abinõud sündmuskoha puutumatuse tagamiseks, kinni pidama valveobjekti 3 2-07-45623 korda rikkunud isikud ja andma nad üle politseile, hooldama valveobjektile paigaldatud häiresüsteemi ja koostama hooldustööde kohta vastava akti. Lepingu kohaselt ei kohustunud hageja osutama võlgnikule mistahes konsultatsiooniteenuseid. Käesolevas asjas on hageja esitanud oma väidete tõendamiseks 4 arvet, mille sisuks on konsultatsioon. Kuivõrd nii nõudeavalduses kui ka hagiavalduse kohaselt kohustus võlgnik tasuma hagejale osutatud valveteenuse eest vastavalt sõlmitud lepingule, ning lepingus ei sisaldunud konsultatsiooniteenuse osutamise kohustust, on ilmne, et arved nr. 190591, nr. 195903, nr. 198962 ja nr. 202820 on esitatud muul alusel kui hageja poolt esitatud lepingu alusel. Kostjale III jääb üldse arusaamatuks, milles võiks väljenduda hageja poolt igakuiselt võlgnikule osutatav konsultatsioon. Hageja ei ole tõendanud, kas ja millises ulatuses on tema võlgnikule konsultatsiooniteenuseid osutanud, ja kas võlgnikul oli üldse kohustus hageja poolt väljastatud arveid tasuda. Arvestades arvetes kajastatud teenuse märkimisväärset maksumust (9 814 krooni kuus) leiab kostja III, et võlgnikule konsultatsiooniteenuse osutamine iseenesest ja seega arvete põhjendatus on antud juhul kaheldav. Seega on hageja vastavasisuline väide paljasõnaline, ning kostja III nõustub kostja I esitatud vastuses tooduga, et võlgnik ei omanud hagejaga mistahes lepingulist suhet konsultatsiooniteenuse osutamiseks. Seega ei ole hageja poolt arvetest nr. 190591, nr. 195903, nr. 198962 ja nr. 202820 tulenev nõue kogusummas 39 256 krooni millegagi tõendatud ning hageja nõuded selles osas tuleb jätta tunnustamata. Kostja III leiab, et võlgniku kohustus tasuda hagejale Aldamor OÜ-le tarnitud lisaseadmete eest ei ole tõendatud. Hageja on esitanud võlgnikule arve nr. V192919, mille sisuks on „Lisaseadmed Aldamor OÜ-le“, ehk võlgnikul on kohustus tasuda teisele ettevõtjale tarnitud või paigaldatud lisaseadmete eest. Samas pole hageja millegagi põhistanud, mille alusel selline kohustus võlgnikul tekkis ega esitanud selleks mistahes tõendeid (nt. nõude loovutamise leping, teenuse osutamise leping). Kuivõrd hageja poolt esitatud lepingus ei sisaldu võlgniku kohustust tasuda Aldamor OÜ-le tarnitud lisaseadmete eest, on ilmne, et seos arve nr. V192919 ja võlgniku ja hageja vahelise lepingulise suhte vahel puudub, ning arve on esitatud alusetult. Seega tuleb jätta hageja nõue võlgniku vastu, mis tuleneb arvest nr. V192919, summas 1 132 krooni, tunnustamata. Kostja III leiab ka, et arvetes märgitud summad ei vasta hageja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingus sätestatule. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja 9 arvet tehnilise valve ja valveseadmete rendi eest kogusummas 28 674 krooni. Kõikide arvete nr. 191473, nr. 195312, nr. 198955, nr. 202617, nr. 205846, nr. 210231, nr. 214352, nr. 218060 ja nr. 221734 sisuks on tehniline valve summas 2 000 krooni, valveseadmete rent summas 300 krooni, tehniline valve lepingu 3177T alusel summas 300 krooni ja valveseadmete rent lepingu 3177T alusel summas 100 krooni. Kostja III pöörab siinkohal tähelepanu asjaolule, et lepingu kohaselt (veerg: Objekti andmed) kohustus hageja osutama teenused üksnes garaažis, ehk lepingu alusel võiks olla põhjendatud vaid arvetes märgitud tasu tehnilise valve eest garaažis ja valveseadmete rendi eest summas 400 krooni kuus (300 + 100 krooni), millised summad vastavad lepingu punktis 4.2 sätestatule. Lepingus ei ole ühtegi positsiooni, mille alusel saaks hageja nõuda võlgnikult tasu tehnilise valve eest summas 2 000 kuus ja tasu valveseadmete rendi eest summas 300 krooni kuus. Seega saab hageja antud juhul nõuda võlgnikult lepingu alusel vaid 3 600 krooni (400 krooni * 9 kuud). Ülejäänud summad ei tulene võlgniku ja hageja vahelisest lepingust ning nende väljamõistmine võlgnikult on alusetu. Lisaks sellele nõustub kostja III kaaskostja poolt tooduga, et hageja ja võlgniku vahelise lepingulise suhte olemasolus sunnib kahtlema see asjaolu, et kuigi teenused olid väidetavalt osutatud ajavahemikul mai 2006.a. kuni veebruar 2007.a., ning arved jäetud tasumata üle poole aasta jooksul, ei ole hageja kunagi võlgnikule pretensioone seoses tasumata arvetega esitanud ega mistahes muid õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu kasutanud. Kostja III 4 2-07-45623 nõustub kaaskostja poolt avaldatud kahtlusega, et ettevõtja poolt teenuste jätkuv osutamine olukorras, kus vastaspool on jätnud viimase 9 kuu eest tasumata, viitab sellele, et mistahes teenuseid polegi osutatud ning hageja nõue tugineb fiktiivsetele arvetele. Ülaltoodu alusel leiab kostja III, et hagiavaldus nõude tunnustamiseks on põhjendamatu, ning alus hageja nõude tunnustamiseks käesolevas tsiviilasjas puudub. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes PankrS § 93 lg. 1, § 94 lg. 1, § 230 lg. 1, § 235,

§ 162lg. 1 palub kostja III :1)

Jätta Skorpioni Julgestusteenistuse AS-i esitatud hagiavaldus rahuldamata; 2) Kui kohus asub seisukohale, et Skorpioni Julgestusteenistuse AS-i nõue on tõendatud, tunnustada Skorpioni Julgestusteenistuse AS-i arvetest nr. 191473, nr. 195312, nr. 198955, nr. 202617, nr. 205846, nr. 210231, nr. 214352, nr. 218060 ja nr. 221734 tulenev nõue AS-i L.Rei (pankrotis) pankrotimenetluses summas 3 600 (kolm tuhat kuussada) krooni; 3)Jaotada kohtulahendis menetluskulud selliselt, et menetluskulud, sealhulgas OÜ Smiso poolt kantud menetluskulud, jäävad hageja Skorpioni Julgestusteenistuse AS-i kanda. Kohtuistungile kostja III ei ilmunud. Kohtule saadetud kirjalikus avalduses palus kostja III asja sisulist lahendamist kirjalikus menetluses /t.l. 125-126, 128/. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2. Võlausaldaja tunnustamisnõude sisu määrab kindlaks PankrS §
3. Nimetatud sätte kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Riigikohus on
4. jaanuari
5. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05 asunud seisukohale, et sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kui hageja esitas hagi samas suuruses ning samadel asjaoludel, mis ta esitas nõude kaitsmisel võlausaldajate üldkoosolekul, on PankrS §-s 107 sätestatud nõue täidetud. Hageja nõude aluseks on hageja (täitja) ja AS L.Rei (pankrotis alates 27.04.2007.a.) so tellija vahel 29.11.
6. a sõlmitud tehnilise valveteenuse osutamise leping nr T-3177 /t.l. 37-38/. Lepingu punkti 1 kohaselt seisnes hageja poolt tellijale pakutav tehnilise valve teenus tellija vara jälgimises valvesignalisatsiooni ja/või automaatse tulekahjuhäire seadmete abil, et fikseerida valveobjekti vastu suunatud rünne (nt sissetung) või muud ohud (nt tulekahju) ja häiresüsteemi hooldamises. Lepingu punkti 2 järgi kohustus hageja jälgima valveobjekti, häiresignaali saabumisel saatma patrullekipaaži ja teatama sellest võlgnikule, võtma tarvitusele abinõud sündmuskoha puutumatuse tagamiseks, kinni pidama valveobjekti korda rikkunud isikud ja andma nad üle politseile, hooldama valveobjektile paigaldatud häiresüsteemi ja koostama hooldustööde kohta vastava akti. Lepingu p 4.1 kohaselt teenuse osutamise eest pidi täitja tellijale esitama arve teenuse osutamise kuu alguses ja tellija kohustus tasuma kõik teenustasud täitja arveldusarvele 10 kalendripäeva jooksul, kuid mitte hiljem kui arvel näidatud maksetähtajaks. Tähtaegse mittetasumise korral kohustus tellija täitjale tasuma viimase nõudmisel viivist iga viivitatud päeva eest arvestusega 0,15% tähtaegselt tasumata summast. Pankrotimenetluses esitatud nõuet /t.l. 22/ põhjendas hageja eelnimetatud valveteenuse lepinguga, mille alusel ta oli osutanud AS-ile L.Rei valveteenust ning viimane kohustus selle eest tasuma. AS L.Rei ei ole oma kohustust täitnud ja võlgneb hagejale teenuse osutamise eest ajavahemikus 2006.a. maist kuni 2007.a. veebruarini maksmata arvete alusel 69 063.04 krooni /t.l. 23-36/ 5 2-07-45623 Nõuete kaitsmise koosolekul 27.09.
7. a jäi hageja nõue tunnustamata. 29.10.
8. a hagiavalduses nõude tunnustamiseks kattub hageja nõude suurus nõuete kaitsmisel esitatud nõudega. Seoses arvutusveaga on hageja menetluse käigus nõuet täpsustanud.
9. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus erinevalt kostjatest leiab, et asjaolu, et hageja on AS-ile L.Rei arvetel märgitud teenuseid osutanud ning viimane on hageja osutatud teenuseid ja teenuste osutamise eest väljastatud arveid aktsepteerinud, tõendab AS L.Rei poolt 31.12.2006.a hagejale edastatud saldokinnitus võlgnevusele summas 62 691.04 krooni /t.l. 67/ ja 04.01.2007 ja 01.02.2007 arvete summas 6372 krooni kättesaamise ning aktsepteerimise kinnitus /t.l. 68, 69/. Vastupidiseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Seega on kohtu hinnangul hageja nõude olemasolu AS L.Rei (pankrotis) vastu tõendanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hagejal kui teenuse osutajal ei oleks õigust osutatud teenuste eest tasu saada. Teenuse saaja ise ei ole teenuse saamist vaidlustanud. 8. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist: Kohus ei nõustu kostja I seisukohaga selles, et hageja ei ole hagi esitamisel tasunud nõutud ulatuses riigilõivu ning kohus võttis seetõttu asja ebaõigesti menetlusse. Hageja on esitanud nõude tunnustamise hagi AS L.Rei pankrotimenetluses täpsustatult summas 69 063.04 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 7 p 3 sätestab, et pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel 80 krooni. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud nõutud suurusest isegi enam so 200 kr /t.l. 18/.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega

§ 173

lg 1 ja 168 lg 6 alusel tuleb menetluskulud antud asjas jätta solidaarselt kostjate OÜ KVL Ehitus ja OÜ Smiso kanda, kuivõrd kostja OÜ Loo Invest on hagi õigeks võtnud. Reena Undrest kohtunik 6