kohaselt käesoleva seadustiku §-des 424-428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
ei näe võimalust, et kriminaalasjas tehtud lahendite täitmise osas tekkinud vaidlused lahendab halduskohus. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendeid ega anda selgitusi nende kohtulahendite täitmisega seonduvates küsimustes. Halduskohtu pädevusse ei kuulu ennetähtaegse vabanemisega seotud tähtaegade ümberarvestuse tegemine ega ka Tartu Vanglale tähtaegade ümberarvestuseks ettekirjutuse tegemine. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu järgnevale: nagu nähtub Tartu Maakohtu 12.05.2008 määrusest asjas nr 1-08-4375, tunnistati A.O. süüdi Harju Maakohtu 24.08.2005 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu varasema, s.o 22.02.2005 otsusega mõistetud karistuse 4 aastat 3 kuud vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 3 kuud vangistust, millest arvati maha osaliselt ärakantud karistus 6 kuud 3 päeva vangistust ning karistuse kandmise aja algusega 24.08.2005 jääb kandmata vangistus 5 aastat 8 kuud 28 päeva. Kaebaja ei ole ilmselt aru saanud, et KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendatakse uue kuriteo toimepanemise korral uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mitte ei suurendata eelmise kuriteo eest mõistetud karistust uue kuriteo eest mõistetud karistuse võrra. Viimases kohtuotsuses, s.o Harju Maakohtu 24.08.2005 otsuses, on selgesõnaliselt märgitud, et liitkaristuse kandmise algust arvestatakse 24.08.2005 ning seega tuleb vangla arvestustöötajal ka sellest kohtuotsuses märgitud daatumist lähtuda. Tartu Maakohtu 21.05.2008 määruses, millega jäeti A. O. a määruskaebus käiguta, selgitatakse, et kohtu seisukoht mitte vabastada A. O. at ennetähtaegselt, ei ole seotud ja ei tulene vangla poolt arvestatud ja kohtule esitatud tähtaegadest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED A.O. esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et maakohtu määruses nr 1-08-4375 tuuakse selgesõnaliselt välja, et KaRS § 76 lg 2 alusel on kinnipeetav ära kandnud 2/3 karistusajast, Tartu Vangla arvestab aga karistuse algust 24.08.2005 otsusest. Justiitsministeerium ja Harju Maakohus on kaebuse esitajale vastanud, et see on Tartu Vangla pädevuses.
alusel ei saa ühte kinnipeetavat eelistada teistele, kuid antud küsimuses toimub kinnipeetavate ebavõrdne kohtlemine. Keegi ei anna kaebuse esitajale konkreetset vastust tema küsimusele ning jääb arusaamatuks, kes siis on pädev antud küsimust lahendama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. HKMS § 3 lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
kohaselt käesoleva seadustiku §-des 424-428 ja 430 reguleerimata küsimused ja muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendi täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Seega ei ole ette nähtud olukorda, kus kriminaalasja lahendite täitmise osas tekkivaid vaidlusi oleks 2 võimalik lahendada halduskohtus. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendeid ega anda selgitusi nende täitmisega seonduvates küsimustes. HKMS § 11 lg 4 alusel halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seega oli halduskohus õigustatud tagastama A. O. a kaebuse. Maili Lokk Viivi Tomson 3 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.