(edaspidi Kord) §-des 2-4 ettenähtud eeltoimingud ja edastada kinnisasja liitmiseks sobiva maa plaan koos loataotlusega maavanemale erastamise otsustamiseks. Juhul, kui vallavalitsusel on toimingute tegemisest keeldumiseks õigus, palus kaebaja kohustada vallavalitsust väljastama vastavasisuline haldusakt. Illuka Vallavalitsus on käitunud vastuoluliselt ja eksitavalt, rikkudes kaebuse esitaja avalduse menetlemisel head haldustava ja asjaajamiskorda kaebuse esitaja 11.09.2007 taotlusele vastamisel. Kaebuse esitaja palus kindlaks teha ka Illuka Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasus 24.01.2006 avalduse alusel alustatud erastamisavalduse menetlemisel, sealhulgas Illuka Vallavalitsuse maanõuniku kohusetäitja A. Ahi poolt 04.09.2007 ja 29.10.2007 allkirjastatud dokumentide õigusvastasus. Illuka Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Illuka Vallavalitsus on kaebuse esitajat teavitanud 04.09.2007 kirjaga, et kaebuse esitaja poolt taotletud lisamaa ei vasta kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa tunnustele. Kuivõrd kaebuse esitaja on esitanud kaebuse 29.11.2007, s. o 3 kuud peale keelduva kirja kättesaamist, tuleb lugeda kaebus mittetähtaegselt esitatuks ja haldusasja menetlus lõpetada. Kohus ei saa valda kohustada tuvastama kaebuse esitaja kasuks mingit soodsat asjaolu, mis on valla pädevuses (antud juhul tuvastada kinnisasja liitmiseks sobiva maa olemasolu). Vastustaja on kaebuse esitaja avalduse lahendamiseks vajalikud toimingud teostanud ja kuigi selle tulemused ei ole kaebuse esitaja jaoks soodsad, ei tähenda see automaatselt selliste toimingute õigusvastasust. Kohustamiskaebuse esitamine ei ole põhjendatud ka sisuliselt, sest vastustajat ei saa sundida kohtu kaudu tegevuseks, mis on juba tehtud. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus rahuldas 10. aprilli 2008 otsusega kaebuse ning kohustas Illuka Vallavalitsust teostama J.M. 24.01.2006 taotluse lahendamiseks Vabariigi Valitsuse määruse nr 50 alusel kehtestatud
paragrahvides 2-4 ettenähtud eeltoimingud ning edastama kinnisasja liitmiseks sobiva maa plaan koos loataotlusega maavanemale erastamise otsustamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt on J.M. kaebuse esitanud tähtaegselt. Illuka Vallavalitsus on teavitanud 04.09.2007 ja 29.10.2007 kirjadega J.M. t, et kaebuse esitaja poolt taotletud lisamaa ei vasta kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa tunnustele ning, et antud maa on kujult ja suuruselt käsitletav iseseisvalt kasutatava maaüksusena. Sisuliselt on Illuka Vallavalitsus nimetatud toimingutega keeldunud kaebuse esitajale 24.01.2006 avalduse alusel alustatud erastamismenetluses
§-des 2-4 ettenähtud eeltoimingute tegemisest ja toimiku edastamisest maavanemale erastamise otsustamiseks. 2 Maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 12 sätestab, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Maa erastamisel määratakse erastamishind maa ostueesõigusega erastamisega samadel alustel ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud
s. MaaRS § 40 lg 1 kohaselt võetakse avaldusi maa ostueesõigusega erastamiseks vastu kuni 31.12.2003, kui seadusest ei tulene varasem tähtaeg. Avaldusi maa erastamiseks ehitise juurde, mis omandatakse vallasasjana ning mille võõrandaja pole maa erastamise avaldust esitanud, võetakse vastu kuni 01.03.2006, avaldusi ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks võetakse vastu kuni 01.06.2006. Ehitise, mille juurde maa erastamiseks ei ole 02.06.2006 avaldust esitatud, seatakse maavanema otsuse alusel ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
s ja tingimustel hoonestusõigus. Avaldusi maa erastamiseks MaaRS § 22 lg 12 alusel võetakse vastu kuni 01.06.
s. Seega on kaebuse esitaja 24.01.2006 avalduse esitanud MaaRS §-s 40 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul.
RS § 22 lg-s 1² sätestatud eraomandis oleva kinnisasjaga piirneva maa, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (edaspidi kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa), erastamist liitmiseks piirnevate kinnisasjadega, tingimusel, et maa ei kuulu tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele muul MaaRS-s sätestatud alusel ning et see maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele.
lg 2 kohaselt käsitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana riba, siilu või kiilukujulist või muu kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järgselt järgmistel põhjustel või asjaoludel: 1) kinnisasja piiriks määratud situatsioonielemendi asukoha muutumine maastikul; 2) piirilõik kulgeb ranna- või kaldajoonel ning ranna- või kaldajoon on muutunud seoses katastri aluskaardi muutumisega; 3) kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka; 4) enne maareformi seaduse muutmise seaduse jõustumist kehtestatud detailplaneeringu alusel rajatav või olemasolev ehitis või selle osa paikneb nii eraomandis oleval kinnisasjal kui ka sellega piirneval MaaRS § 31 lg-s 2 nimetatud maal; 5) muudel juhtudel.
lg 1 kohaselt toimub kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamine maavanema loal. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamist
ldab maavanem (edaspidi erastamise
ldaja).
RS-s ja käesolevas määruses sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Antud juhul peab Illuka Vallavalitsus teostama ülalmärgitud eeltoiminguid.
lg 2 sätestab, et linna- või vallavalitsus selgitab välja, kas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kohta on esitatud maa ostueesõigusega erastamise või õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise avaldusi ning kas nimetatud avalduste kohta on vastu võetud maa erastamise 3 või maa tagastamise otsus.
lg 3 kohaselt selgitab linna- või vallavalitsus välja, kas kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kohta on esitatud maa riigi omandisse jätmise taotlus või kas piirneva kinnisasja riigivara valitseja on huvitatud nimetatud maa riigi omandisse jätmisest või kas kohalikul omavalitsusel on kavas taotleda maa munitsipaalomandisse andmist.
lg-d 4 ja 5 sätestavad, et kui kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa hulka kuulub planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt ka käesoleva määruse § 1 lg-s 3 nimetatud maa, on linna- või vallavalitsus kohustatud kaitseala valitsejalt või Muinsuskaitseametilt taotlema kirjaliku motiveeritud otsuse esitamist, kas kaitstava maa hulka kuuluva kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamine on võimalik või mitte. Esitatud otsuses peavad olema fikseeritud kehtestatud kaitserežiimist tulenevad kitsendused ja piirangud. Kui esitatud otsuse kohaselt ei ole maa erastamine võimalik, siis käesoleva määruse § 1 lg-s 3 nimetatud maad kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa hulka ei arvata. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaani koostamiseks kannab linna- või vallavalitsus väljaselgitatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid katastrikaardi väljatrükile, millelt nähtuvad selgelt piirnevate katastriüksuste (kinnistute) piirid ja katastritunnused. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid määratakse otstarbekust ning planeeringu ja maakorralduse nõudeid arvestades.
lg 1 järgi jääb kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaani üks eksemplar linna- või vallavalitsusse ja plaani kaks eksemplari esitatakse koos loataotlusega erastamise
ldajale. Illuka Vallavalitsus ei ole
lg 2-5 ja § 4 nõudeid täitnud.
sätestab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks loa andmise või sellest keeldumise. Erastamise
ldaja otsustab loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul linna- või vallavalitsuselt dokumentide saamisest arvates. Enne loa andmise otsustamist on erastamise
ldaja kohustuseks kontrollida, kas linna- või vallavalitsuse poolt väljaselgitatud, kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa kohta on esitatud maa riigi omandisse jätmise taotlus või kas valitsusasutused on huvitatud väljaselgitatud maatüki riigi omandisse jätmisest, välja arvatud juhul, kui kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa on tekkinud käesoleva määruse § 1 lg 2 p-s 4 nimetatud alusel ning riik ei ole planeerimismenetluses vastuväiteid või ettepanekuid esitanud ja planeeringu algatamisest on riigi esindajat teavitatud. Samuti kontrollib erastamise
ldaja, kas on esitatud käesoleva määruse § 3 lg-s 4 nimetatud kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti kirjalik motiveeritud otsus kaitstava maa-ala hulka kuuluva kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise võimalikkuse kohta. Maavanema otsuse lahutamatuks lisaks on maa asendiplaan. Erastamise
ldaja loa sisuks on hinnang ja otsustus, kas linna- või vallavalitsuse poolt väljaselgitatud, kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa vastab seaduses sätestatud kriteeriumidele ja käesoleva määruse § 1 lg-s 2 sätestatud tunnustele ning kas puuduvad käesoleva määruse § 3 lg-tes 2-4 nimetatud maa erastamist välistavad asjaolud. Kui erastamise
ldaja leiab, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa väljaselgitamisel või plaani koostamisel ei ole järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid või kui puudub käesoleva määruse § 3 lg-s 4 nimetatud kaitseala valitseja või Muinsuskaitseameti kirjalik motiveeritud otsus kaitstava maa-ala hulka kuuluva, kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise võimalikkuse kohta, tagastab ta loataotluse ja plaanid linna- või vallavalitsusele koos omapoolsete märkustega, määrates puuduste kõrvaldamise tähtaja. Pärast puuduste kõrvaldamist ning plaanide ja dokumentide uut esitamist otsustab erastamise
ldaja loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul dokumentide saamisest arvates. Erastamise
ldajal on õigus linna- või vallavalitsusele dokumente tagastada koos omapoolsete märkustega korduvalt kuni kõigi puuduste kõrvaldamiseni või lõpetada menetlus loa andmisest keeldumise otsusega. Kui linna- või vallavalitsus leiab, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa väljaselgitamisel või plaani koostamisel ei ole järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid, võtab linna- või 4 vallavalitsus viivitamatult puudustega dokumendid erastamise
ldajalt puuduste kõrvaldamiseks tagasi. Loa andmise
l saadab erastamise
ldaja otsuse linna- või vallavalitsusele erastamise eeltoimingute tegemiseks. Loa andmisest keeldumise
l lõpetab erastamise
ldaja erastamise menetluse loa andmisest keeldumise otsusega, mis saadetakse linna- või vallavalitsusele ning taotluse esitanud kinnisasja omanikule tehakse loa andmisest keeldumise otsus teatavaks allkirja vastu või tähtkirjaga.
mõtte kohaselt otsustab alles erastamise
ldaja st. maavanem loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul vallavalitsuselt dokumentide saamisest arvates. Haldusasja materjalides puuduvad dokumendid selle kohta, et erastamise
ldaja on keeldunud loa väljastamisest
Alles pärast erastamise
ldajalt käesoleva määruse § 5 lg-s 2 nimetatud loa saamist väljastab linna- või vallavalitsus tähtkirjaga teatise ja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaani taotluse esitanud kinnisasja omanikule ja kõigile teistele piirnevate kinnisasjade omanikele kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise loa kohta ning annab neile ühekuulise tähtaja kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa oma kinnisasjaga liitmiseks erastamise avalduste esitamiseks (
lg 1).
lg 1 sätestab, et erastamise otsustamise pärast katastripidajalt käesoleva määruse § 8 lg-s 2 nimetatud dokumentide saamist kontrollib erastamise
ldaja maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Kontrollitakse, kas erastatav maa vastab seaduses sätestatud kriteeriumidele ja käesoleva määruse § 1 lg-s 2 sätestatud tunnustele ning kas on arvestatud käesoleva määruse § 3 lg-tes 2-4 nimetatud maa erastamist välistavate asjaoludega.
kohaselt on erastamise üle otsustajaks erastamise
ldaja, mitte kohalik omavalitsus, s.o Illuka Vallavalitsus. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist vallavalitsuse tegevusetus kaebuse esitaja maaküsimusega tegelemisel ja
s sätestatud eeltoimingute tegemata jätmisel. Illuka Vallavalitsus on rikkunud kaebuse esitaja õigusi määruses nr 50 sätestatud maa erastamise
s maa liitmiseks kaebuse esitaja kinnistuga. Illuka Vallvalitsusel tuleb teostada J.M. 24.01.2006 taotluse lahendamiseks määruse nr 50 alusel kehtestatud
§-des 2-4 ettenähtud eeltoimingud ning edastada kinnisasja liitmiseks sobiva maa plaan koos loataotlusega maavanemale erastamise otsustamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Illuka Vallavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta J.M. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Vastavalt 04.02.2008 kohtumäärusele on kohus tuvastanud, et J.M. kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. J.M. esitas 20.02.2008 taotluse tähtaja ennistamiseks. Apellandini ei ole jõudnud teavet, mis on saanud taotlusest tähtaja ennistamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Halduskohus on rikkunud oluliselt protsessinorme. Kohus pidi vältimatult lahendama taotluse tähtaja ennistamise kohta. Kui see on tegemata, siis kuulub käesolev otsus tühistamisele, sest kaebuse mittetähtaegsus ja võimalik ennistamise taotluse mitterahuldamine tähendaks asjas 5 menetluse lõpetamist. Kui kohus rahuldas vastava taotluse, siis tekkinuks Illuka Vallavalitsusel õigus tähtaja ennistamise määrus vaidlustada ringkonnakohtus. Illuka Vallavalitsuse toimingud on olnud õiguspärased. J.M. taotlust on vald menetlenud ja kaebuse esitajale selgitanud, et taotletav maa ei ole sobiv kinnisasjaga liitmiseks. Määruse nr 50 järgi on vallavalitsusele antud otsustuspädevus ja diskretsioon kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa väljaselgitamisel, st. pädevus lahendada küsimus, kas taotluse esitaja viidatud maa on tema kinnisasjaga liitmiseks sobiv või mitte. Eelnevat seisukohta kinnitab Määruse nr 50 § 2 lg 2, mille kohaselt teostab kohalik omavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamisel MaaRS-s ja määruses nr 50 sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Määruse nr 50 § 3 lg 1 kohaselt algatab vallavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse, kas omal algatusel või omaniku taotlusel. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaani koostamiseks kannab vallavalitsus väljaselgitatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid katastrikaardi väljatrükile. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid määratakse otstarbekust ning planeeringu ja maakorralduse nõudeid arvestades. Määruse § 4 lg 1 kohaselt esitatakse loataotluses vallavalitsuse motiveeritud seisukoht ning märgitakse väljaselgitatud, kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa ligikaudne suurus, sihtotstarve ja muud andmed. Seega on vallavalitsuse esmaseks ülesandeks välja selgitada, et kas taotletav maa on üldse kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa Määruse nr 50 § 1 lg 2 järgi või mitte. Kui vallavalitsus leiab, et maa on taotleja kinnisasjaga liitmiseks sobiv, siis järgnevad vallavalitsuse edasised toimingud vastavalt Määruse nr 50 §-le 3 ja 4, kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa tuvastamisel esitab vallavalitsus erastamise
ldajale (maavanemale) loataotluse, kes annab loa edasise erastamise läbiviimiseks või keeldub loa andmisest. Juhul, kui selgub, et maa ei ole sobiv kinnisasjaga liitmiseks, siis ei ole vallavalitsusel võimalik esitada erastamise
ldajale (maavanemale) loataotlust. Kui vallavalitsus tuvastab eeltoimingute raames, et puudub sobiv maa taotletava kinnisasjaga liitmiseks, siis lõpetab vallavalitsus menetluse ja teavitab keeldumisest taotluse esitajat. Loataotlus esitatakse erastamise
ldajale vaid juhul, kui on tuvastatud Määruse nr 50 §-s 1 lg 2 sätestatud asjaolud. Illuka Vallavalitsus on alustanud menetlust, selgitamaks välja, kas vastustaja kinnistuga Konsu küla 5 piirnev maa on sobiv kinnistuga liitmiseks Määruse nr 50 tähenduses. Vastava menetluse raames tuvastati, et J.M. taotlus ei kuulu rahuldamisele, mistõttu ei tekkinud vallavalitsusel Määruse nr 50 §-de 4 ja 5 alusel kohustust esitada maa erastamise
ldajale (maavanemale) loataotlust maa liitmiseks kaebuse esitaja kinnistuga. Määrus nr 50 ei ole mõeldud lisanormina vabalt maade erastamiseks, vaid maareformi käigus tekkinud ebamääraste maatükkide liitmiseks naaberkruntidega. Vastustaja taotluse osas on küsitud arvamust ka Ida-Viru Maavalitsuse planeerimis- ja arenguosakonna spetsialistidelt, kelle arvamus ühtis vallavalitsuse seisukohaga. Illuka Vallavalitsus on esitanud sisulise ülevaate (koos kaardimaterjaliga) selle kohta, mis põhjusel ei vasta taotletav maa määruse nr 50 sätestatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa hulka, kuid halduskohus ei ole seda oma otsuses analüüsinud ega arvestanud. Halduskohus on läbivalt oma otsuses tsiteerinud määruse nr 50 sätteid, kuid määruse sätted ei kanna abstraktselt esitatuna edasi kohtu põhjendusi. Samuti on halduskohus määrust nr 50 ebaõigesti kohaldanud, sest Illuka Vallavalitsus ei olegi jõudnud maa erastamise eeltoimingute sooritamise juurde, kuna puudus võimalus esitada erastamise
ldajale loataotlust, sest selgus, et taotletav maa ei ole kinnisasjaga liitmiseks sobiv. Seega ei jõudnud antud juhul menetlus loataotluseni, erastamise
ldaja otsuseni loataotluse osas ega maa erastamiseni. Eelnevast tulenevalt on alusetud halduskohtu etteheiteid loataotluse puudumise kohta ja edasiste menetlustoimingute mitteteostamise kohta. Halduskohtu otsuse resolutsioon jätab vallavalitsuse diskretsiooniõiguseta. 6 Halduskohus on kohustanud Illuka vallavalitsust teostama J.M. 24.01.2006 taotluse lahendamiseks Vabariigi Valitsuse määruse nr 50 alusel kehtestatud
-4 ettenähtud eeltoimingud ning edastama kinnisasja liitmiseks sobiva maa plaani koos loataotlusega maavanemale erastamise otsustamiseks. Selline kohtuotsuse resolutsioon tähendab, et Illuka Vallavalitsuselt võetakse ära diskretsiooniõigus selgitamaks välja, kas J.M. taotletav maa vastab üldse kinnisasjaga liitmiseks sobivaks maaks. Kohtuotsuse kohaselt peaks vallavalitsus hoolimata asjaoludest esitama maavanemale loataotluse, sh. motiveeritud seisukoha, et maa on ikkagi sobiv kinnisasjaga liitmiseks (Määruse § 4 lg 1). Kohus ei saa vallavalitsust kohustada tuvastama taotluse esitaja kasuks mingit soodsat asjaolu, mis on vallavalitsuse pädevuses (antud juhul tuvastada kinnisasja liitmiseks sobiva maa olemasolu). Lisaks eeltoodule on halduskohus rahuldanud kaebuse tervenisti, kuid J.M. on esitanud oma kaebuses ja selle täienduses veel mitmeid taotlusi. Halduskohus ei ole nimetatud taotluste osas oma seisukohta võtnud. J.M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kaebus esitatud õigeaegselt. Tegevusetusele esitatud kaebus, s. t kohustuse täitmise osas esitatud kaebus ei saa olla aegunud, kuna kohustust ei ole täidetud. Ka halduskohus on lugenud kaebuse tähtaegselt esitatuks. Illuka Vallavalitsuse toimingud ei olnud õiguspärased. Illuka Vallavalitsusel puudub õigus teha otsust maa erastamise või erastamisest keeldumise kohta. Selline otsustusõigus on antud maavanemale. Illuka Vallavalitsus on oma toimingutega sisuliselt keeldunud J.M. 24.01.2006 avalduse alusel erastamismenetluses eeltoimingute tegemisest ja toimiku esitamisest maavenemale erastamise otsustamiseks. Illuka Vallavalitsus oleks pidanud oma tegevuses juhinduma
§-des 2-4 toodud normidest ning tegema eeltoimingud ja esitama materjalid maavanemale vastava otsuse tegemiseks. Eeltoimingute tegemata jätmisega on Illuka Vallavalitsus rikkunud J.M. õigusi mis tulenevad
st ja MaaRS §-st 22 lg 12. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu 10.04.2008 otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas ise uut sisulist lahendit, siis ei otsusta ringkonnakohus ka menetluskulude jaotuse üle ning menetluskulude jaotus otsustatakse halduskohtus asja uue läbivaatamise käigus. Tartu Halduskohtu 10.04.2008 otsusega rahuldati J.M. kaebus ja kohustati Illuka Vallavalitsust teostama J.M. 24.01.2006 taotluse lahendamiseks Vabariigi Valitsuse määruse nr 50 alusel kehtestatud
paragrahvides 2-4 ettenähtud eeltoimingud ning edastama kinnisasja liitmiseks sobiva maa plaan koos loataotlusega maavanemale erastamise otsustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud otsuse tegemisel kirjaliku menetluse läbiviimise käigus ei ole halduskohus piisava põhjalikkusega välja selgitanud kaebuse esitaja eesmärki kaebuse esitamiseks ning on rikkunud ka HKMS § 25 lg 3, milles märgitakse, et juhul, kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Apellant on esitatud apellatsioonkaebuses põhjendatult viidanud sellele, et halduskohus ei ole võtnud seisukohta kõigi J.M. kaebuses ja selle täienduses esitatud taotluste (nõuete) kohta. Halduskohtule algselt esitatud kaebuses esitas J.M. ka toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude, leides, et vallavalitsus on põhjendatult viivitanud
§-des 2-4 ettenähtud toimingute sooritamisega. 7 Vastuseks halduskohtu 04.02.2008 määrusele esitas kaebuse esitaja täienduse kaebusele, tuues selles välja täiendavad taotlused (nõuded), mille eesmärki ja tegelikku sisu ei ole halduskohus aga menetluse käigus välja selgitanud ning ei ole täiendavalt esitatud nõuete osas vaidlustatud otsuses seisukohta võtnud. Ringkonnakohus asub seisukohale, et asja kirjalikus menetluses lahendades tuleb kohtul samuti välja selgitada kaebuse eesmärk ning kaebuse esitaja täpsed taotlused ja kui seda ei ole võimalik teha kohtule kirjalikult esitatud materjalide pinnalt, siis ei ole halduskohtul keelatud läbi viia kohtuistungit kaebuse esitaja seisukohtade selgitamiseks ja kõigi esitatavate nõuete sisu väljaselgitamiseks. Samuti ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et antud juhul ei võimaldaks tuvastamiskaebus kaebuse esitajal oma õigusi kaitsta, mistõttu halduskohus ka esitatud tuvastamiskaebuse osas kohtuotsuses seisukohta ei võtnud, rahuldades kaebuse üksnes kohustamisnõude osas. Ringkonnakohus leiab, et rahuldades kohustamiskaebuse, on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme, asudes seisukohale, et
§-de 5, 6 lg 1 ja 9 lg 1 alusel saab teha järelduse, et kohalikul omavalitsusel puudub üldse õigus eeltoimingute tegemise käigus hinnata, kas taotluses märgitud maa vastab
§-s 1 lg 2 sätestatud kinnisasja liitmiseks sobiva maa tunnustele või mitte ja, kas sellest hinnangust tulenevalt tuleb jätkata eeltoimingute tegemist või võtta vastu põhjendatud otsus toimingute mittesooritamiseks.
§-de 5, 6 lg 1 ja 9 lg 1 järgi otsustab erastamise
ldaja küll kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks loa andmise või sellest keeldumise üle ning ka maa erastamise üle, kuid nendest sätetest ei tulene ringkonnakohtu arvates seda, et üksnes erastamise
ldaja saab otsustada taotluses märgitud maa vastavuse üle
§-s 1 lg 2 märgitud tingimustele ning, et sellist hinnangut saabki esmakordselt anda alles siis, kui kohalik omavalitsus on kohustuslikus
s iga esitatud taotluse puhul kõik
§-des 3 ja 4 märgitud eeltoimingud teostanud ning vastavad materjalid maavanemale loa andmise otsustamiseks esitanud. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et kuna
§-d 2 lg 2, 3 lg 1 ja 4 lg 1 kohustavad kohalikku omavalitsust selgitama välja kõik kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud, algatama kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas omal algatusel või omaniku taotlusel ning esitama loataotluses vallavalitsuse motiveeritud seisukohale lisaks ka väljaselgitatud, kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa ligikaudne suurus, sihtotstarve ja muud andmed, on neist sätetest tulenevalt kohalikul omavalitusel ka õigus kõigepealt hinnata, kas taotluses märgitud maa üldse vastab
§ lg 2 nõuetele või mitte ja leides, et see maa ei vasta eelnimetatud nõuetele, lõpetada taotluse menetlus HMS-s sätestatud
s. Ringkonnakohtu arvates ei saa igasuguse haldusmenetluse läbiviimisel kehtivate otstarbekuse, efektiivsuse ja eesmärgipärasuse nõuetest tulenevalt pidada mõistlikuks olukorda, kus MaaRS § 22 lg 12 alusel toimuva maa erastamisel ei ole erastamise eeltoimingute tegijal endal õigust hinnata, kas erastamise taotluses märgitud maatükk üldse saab olla
lg 2 järgi erastamise objektiks või mitte, vaid, et seda saab esmakordselt hinnata alles erastamise
ldaja maa erastamiseks loa andmise menetluse käigus pärast seda, kui kohalik omavalitsus on kohustuslikus
s igas esitatud taotluses märgitud ja erastada soovitud maatüki osas teostanud
§-des 3 ja 4 märgitud eeltoimingud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus oleks pidanud täpselt välja selgitama kas kaebuse esitaja jääb ka toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde ning, kas kaebuse esitaja eesmärgi saavutamiseks on vajalik lisaks 29.10.2007 toimingu vaidlustamisele vaidlustada ka sellele eelnevat 04.09.2007 toimingut või on üksnes 29.10.2007 toiming käsitletav erastamismenetlust lõpetava toiminguna HMS § 43 mõttes, millest sõltub ka see, kas kaebus oli osaliselt esitatud HKMS-s sätestatud kaebuse esitamise tähtaegu rikkudes või mitte. Juhul, kui kaebuse esitaja soovib endiselt tuvastada kohaliku omavalitsuse toimingu (toimingute) õigusvastasust, siis tuleb halduskohtul hinnata eelkõige 8 29.10.2007 toimingu õigsust sisuliselt, s. o teha kindlaks, kas see toiming on tehtud pädeva isiku poolt, kas on õige erastamismenetluse jätkamisest keeldumine põhjusel, et J.M. taotluses märgitud erastada soovitav maa ei vasta
Viivi Tomson Agu Timmi 9 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.