3-07-2217/17

3-07-2217 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2217 Haldusasi X kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 27.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/987 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.06.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus X apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – X , esindaja vandeadvokaat Andres Tamm Vastustaja (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. juuni 2008 otsus muutmata. Apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 27.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/987 osaliseks tühistamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus rahuldas
3. juuni 2008 otsusega kaebuse ning tühistas PRIA peadirektori 27.09.2007 käskkirja nr 1-3.13-4/987 osaliselt, s. o 16,39 ha osas ning mõistis PRIA-lt välja kaebuse esitaja kasuks riigilõivu summas 80 krooni. Kaebuse esitaja õigusabikulud jättis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmata. Otsuse põhjenduste kohaselt, tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisel tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebuse esitaja esindaja on kohtule esitanud kohtukulude hüvitamise taotluse ja sularaha arve 29.10.2007 nr 19, summas 1770 krooni, kuid ei ole sellele lisanud dokumente, mis tõendaksid arvel märgitud summa tasumist. Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et halduskohtumenetluses on teise poole kasuks võimalik välja mõista vaid need kulud, mille eest isik on juba tasunud. Kuna X ei ole tõendanud õigusabi eest tasumist, siis seda summat kaebuse esitaja kasuks välja mõista ei ole võimalik. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
4. juuni 2008 otsuse osaliselt menetluskulude väljamõistmise osas ning teha selles osas uue otsuse, millega mõista PRIA-lt apellandi kasuks välja ka Tartu Halduskohtus kantud õigusabikulud summas 1770 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud tõendite ebaõige hindamise tõttu menetluskulud kaebuse esitaja kasuks välja mõistmata. Halduskohus on otsuses märkinud, et menetluskulud tuleb kanda poolel, kelle kahjuks otsus tehti, kuid on jätnud PRIA-lt õigusabikulud välja mõistmata, märkides, et kaebusele ei olnud lisatud kulude kandmist tõendavaid dokumente. Samas viitab halduskohus sellele, et kaebusele oli lisatud advokaadibüroo sularaha arve, mida tulnukski käsitleda õigusabi eest sularahas tasumist tõendava dokumendina. Seega on halduskohus jätnud alusetult välja mõistmata osa menetluskuludest, mistõttu tuleks otsust selles osas muuta ning mõista PRIA-lt välja X kasuks õigusabikulud summas 1770 krooni. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on halduskohus jätnud põhjendatult kaebuse esitaja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks rahuldamata, sest kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, mis tõendaks vastavate kulutuste kandmist. Sularahaarve ei tõenda, et kaebuse esitaja oleks väljastatud arve alusel õigusabikulude eest ka reaalselt tasunud. Arve tasumist oleks tulnud tõendada vastava sularaha sissetuleku orderi, panga maksekorralduse või kontoväljavõttega. Kuna kaebuse esitaja vastavaid dokumente halduskohtule ei esitanud, jättis kohus õigesti õigusabikulud kaebuse esitaja kasuks välja mõistmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
5. juuni 2008 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Käesoleval juhul on Tartu Halduskohtu 11.06.2008 otsust vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Halduskohus on asja materjalide põhjal õigesti leidnud, et kaebaja poolt halduskohtule esitatud sularaha arve nr 19 tõendab sisuliselt üksnes kohustust advokaadibüroole õigusabi eest tasuda, kuid ei tõenda veel arvel märgitud summa reaalset tasumist. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui kaebajal oli kohustus arvel nr 19 märgitud summa tasuda sularahas, siis oleks selle reaalset tasumist saanud tõendada näiteks advokaadibüroo kassa sissetulekuorderiga, mida aga ei ole senini kohtutele esitatud. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt oma lahendites (näiteks otsused haldusasjades nr 3-3-1-28-03 ja 3-3-155-00) asunud seisukohale, et halduskohtumenetluses mõistetakse välja vaid kantud kohtukulud, s. o osutatud õigusabiteenuse eest peab kaebuse esitaja olema juba tasunud. Samuti on viidatud lahendites nimetatud kohtukulude tasumist tõendavate dokumentidena maksekorraldusi, kviitungeid ja pangakonto väljavõtteid, mitte aga õigusabi teenuse osutamise eest isikule esitatud arveid või sularaha arveid. See, et üksnes advokaadibüroo poolt esitatud arve ei tõenda menetluskulude tasumist, nähtub ringkonnakohtu arvates ka lahendis nr 3-3-1-28-03 esitatud põhjendustest, millest nähtuvalt aktsepteerisid nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus osutatud õigusabi eest tasumist tõendavate dokumentidena õigusbüroo arvet ja sellega seotud kassa sissetuleku orderit, millest nähtus arvel märgitud summa tasumine õigusbüroole sularahas. Lahendis nr 3-3-1-48-06 on Riigikohus leidnud, et ka pärast 01.09.2006, kui muutus HKMS § 93 lg 1 sõnastus, tuleb siiski halduskohtumenetluses jääda senise praktika juurde, mille kohaselt on halduskohtumenetluses teise poole kasuks võimalik välja mõista vaid need kulud, mille eest isik on juba tasunud. Kuna X ei ole tõendanud esimese astme kohtumenetluses kasutatud õigusabi eest tasumist, siis ei olnud halduskohtul võimalik seda summat vastustajalt kaebaja kasuks ka välja mõista. Viivi Tomson Agu Timmi 3 Maili Lokk