i nõue keskmise kuupalga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks töölt vabastamise ettetatamistähtaja rikkumise eest. Otsuse põhjenduste kohaselt kuna töölepingus kokku lepitud tehnoloogi töö tegemiseks M.S. võimeline ei olnud, mida teatati temale 05.12.2007 prof Ü. Jaakma ja prof S. Kõksi poolt, siis oli tööandjal õigus M.S. iga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks katseaja kestel.
Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega ja leiab, et töötaja ei vasta sellel töökohal esitatavatele nõuetele, võib tööandja katseaja jooksul töölepingu lõpetada ilma etteteatamiseta ja ilma hüvitist maksmata. M.S. i avalduse kohaselt palus ta ennast tööle võtta sigimisbioloogia tehnoloogi ametikohale. Kirjutades alla töölepingule, võttis M.S. endale kohustuse lepingu punkti 2.2 kohaselt: ette valmistada laborikatseid ning abistada nende läbiviimisel, hoida laborid korras, abistada õppejõude kraadiõppurite juhendamisel. Tunnistajana ära kuulatud prof Ü. Jaakma, kes töölepingu kohaselt andis hagejale tööülesandeid ning kontrollis nende täitmist, on kohtule kinnitanud, et munarakkude aspireerimine, mille M.S. ühekuulise õppeaja jooksul enam-vähem selgeks sai, oli murdosa tööst embrüokultuuridega. Ü. Jaakmale oli pärast 1-kuulist väljaõpet selge, et ülesanded, millega M.S. pidi tehnoloogina tegelema, on M.S. ile liiga rasked. Jevgeni Kurõkini, Lembit Majase, Ülle Jaakma, Mario Plaasi ja Sulev Kõksi seletuskirjad direktor Toomas Tiiratsile on olnud tööandja pädevale isikule aluseks töötaja poolt tööülesannete täitmise hindamiseks ning hinnangu mitterahuldavaks osutumise korral hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks. Võltsituse väidet peab tõendama hageja. Kohtus tunnistajatena ära kuulatud L. Majas, P. Pärn ja Ü. Jaakma jäid seletuskirjas toodud asjaolude juurde. Kohtul ei olnud alust arvata, et T. Tiiratsile esitatud ülejäänud seletuskirjad ei ole koostatud nendele alla kirjutanud isikute poolt. Seletuskirjade alusel andis hageja tööle hinnangu direktor T. Tiirats, kes lõpetas hagejaga sõlmitud töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Isegi kui nõustuda hageja väitega ning piirduda katseaja kestel ainult võimete ja kutseoskuste kindlakstegemisega, siis oli kohtu arvates käesolevas asjas tööandjal piisavalt alust väitmaks, et hageja ei tulnud toime töölepingus kokkulepitud tööde tegemisega. M.S. on hagis väitnud, et see osa laboritööst, mida tema tegi, on jõukohane igale üliõpilasele. Tunnistajana ära kuulatud P. Pärna arvates tekkis selline olukord sellepärast, et hageja ei tahtnudki tegelikult laboris töötada. Ta ei tundnud laboritöö vastu mingit huvi ning abipalvele vastas küsimusega, et kas ta ikka peab abistama laboris. Kohus leidis, et M.S. i rakendamine katseajal alates 01.09.2007 pärast laboritöödeks väljaõppe ebaõnnestumist arvuti- ja asjaajamistöödel ei ole töölepingu tingimuste oluline rikkumine tööandja poolt. Avalduses töövaidluskomisjonile on M.S. märkinud, et tema oli oma uute tööülesannetega nõus. Ka arvuti- ja asjaajamistöö tegemisega tekkisid M.S. il probleemid, mis on tõendatud tunnistaja L. Majase ütlustega. Samas ei oluline M.S. i toimetulek arvuti- ja asjaajamistööga, vaid tähtis oli M.S. i toimetulek töölepingus kokkulepitud tööga, mille kontrollimiseks kohaldatigi katseaega. Kohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud selles osas, mis puudutab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Sisuliselt selle nõudega pöördus M.S. töövaidluskomisjoni ning otsusega mittenõustumisel kohtusse. Kuivõrd seadus lubab töötajal esitada nõuet tööle ennistamiseks või hüvituse saamiseks, siis võib töötaja menetluse kestel nende nõuete vahel valida, esitades töövaidluskomisjonile töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja 3 hüvituse nõude ning kohtusse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja tööle ennistamise nõude. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja. Tulenevalt
Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus tööleping lõpetada
p 5 alusel.
lg 1 ja 2 sätestavad, et tööandjal on õigus lõpetada § 86 p 5 ettenähtud alusel tööleping, kui katseaja tulemused osutuvad ebarahuldavateks. Katseaja tulemusi hindab tööandja ning tööandja võib töölepingu lõpetada katseaja kestel (kaasa arvatud katseaja viimane päev). Ülalmärgitud sätetest nähtuvalt on katseaja eesmärgiks kindlaks teha, kas töötaja tervis, võimed, suhtlemis- ja kutseoskused vastavad töökohal töötamiseks seatud nõuetele. Katseaja kestel on tööandjal õigus kontrollida töötaja tervise, võimete, suhtlemisalaste omaduste ja kutseoskuste vastavust ning kui tööandja veendub, et katseaja tulemused on ebarahuldavad, on tal õigus tööleping lõpetada. Vaidluse korral peab tööandja tõendama nende asjaolude esinemist, milliste tõttu töötaja ei vasta tehtavale tööle. Seejuures võib tööandja tugineda kõikidele TsMS § 230 lgs 2 nimetatud tõenditele (sh tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid). Seadusest ei tulene, et tööandja peaks fikseerima töötaja iga konkreetse tööle mittevastavuse juhtumi ja seda fakti kinnitavad tõendid. Tunnistaja Ü. Jaakma ütlused tõendavad, et M.S. ei tundnud huvi esialgselt pakutud koolituse vastu ning tema teadmised rakubioloogiast, loomabioloogiast ja füsioloogiast olid tagasihoidlikud. Ta ei olnud rahul M.S. iga ka laboris lihtsamate tööde osas, kuna takistuseks oli puudulik arusaam rakkude ja embrüotega töötamise iseärasustest ja tavaliste laboriseadmete käsitlemisoskus. Suureks puuduseks oli suhtlemisoskuse puudumine ja konfliktid kaastöötajatega, sealhulgas laboritöö andmete sisestamisel ja analüüsi osas. Tunnistaja P. Pärna ütlustest nähtub, et M.S. il puudusid elementaarsed teadmised laboris töötamiseks, ta ei soovinud õppida ning õpetamist võttis kui isiklikku solvangut. Samuti esinesid M.S. il suhtlemisprobleemid teiste töötajatega. Tunnistaja L. Majase ütluste kohaselt oli M.S. i peamiseks probleemiks suhtumine kaastöötajatesse. Ta ei arvestanud teistega ning tööalaste ülesannete selgitamisel tekkisid vaidlused ja tülid. Tunnistaja M. Plaasi ütlused tõendavad, et M.S. il puudusid esmased teadmised laboris töötamiseks ning laboritöö teda ei huvitanud, ta ei soovinud oma teadmisi täiendada ning tal puudus igasugune läbisaamine kollektiiviga. 5 J. Kurõkini ja S. Kõksi seletused tõendavad samuti, et M.S. i teadmised, oskused, tõekspidamised ja isikuomadused (eelkõige konfliktsus), sh laboriandmetega töötlemisel, ei vasta seatud nõuetele. Ülalmärgitud tõendid kinnitavad üheselt, et M.S. i kutseoskused ja suhtlemisalased omadused ei vastanud nõuetele ning tööandjal oli seaduslik alus lõpetada temaga tööleping
Vaatamata sellele, et M.S. i kutseoskustest tulenevalt muudeti katseaja kestel tema töökohustuste proportsiooni ja vähendati laboritööde osakaalu, ei vastanud M.S. i kutseoskused ja suhtlemisalased omadused ka lisaülesannete täitmisel esitatud nõuetele. Oluline on seejuures rõhutada, et lisaülesanded tulenesid töölepingu p-st 2.2 ning tegemist oli meeskonnatööga ühes osakonnas. Kuna M.S. põhjustas katseaja kestel töökollektiivis pidevalt konflikte ja pingeid, mis häirisid osakonnal tervikuna normaalset töötegemist, siis kinnitab ka see asjaolu (suhtlemisalane sobivus)
Eelneva alusel ei ole põhjendatud M.S. i väited apellatsioonkaebuses, et katseaja tulemuste hindamisel ei arvestatud kõiki tema tööülesandeid ning talle ei tagatud vajalikku väljaõpet. Töölepingu p 6.1.3 kohaselt võimaldab tööandja töötajale erialast koolitust vastavalt tööandja vajadustele ning sellest ei tulene tööandjale kohustust anda väljaõpet isikule, kes seda ei soovi. Samuti ei ole põhjendatud M.S. i väide, et tõendite hulgast tuleks välja arvata J. Kurõkini ja S. Kõksi seletused põhjusel, et neid isikuid ei kuulatud kohtuistungil üle tunnistajatena. Tööandjal oli õigus katseaja tulemuste hindamisel arvestada kõigi töötajate arvamusega (sh J. Kurõkini ja S. Kõksi seletustega) ning kuna M.S. nimetatud isikute ülekuulamist maakohtus ei taotlenud, siis oli ka kohtul vaidluse lahendamisel õigus hinnata neid seletusi kui dokumentaalseid tõendeid kogumis teistega. Samas ei ole M.S. esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber tööandja järelduse tema katseaja ebarahuldavate tulemuste kohta. Põhjendatud ei ole M.S. i väited maakohtu poolt menetlusnormide rikkumise kohta. TsMS § 53 lg 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohtuistungi protokollist (t.l 67) nähtub, et nimetatud õigusest on menetlusosalisi teavitatud. Seetõttu ei ole asjakohased alles apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu istungi protokolli ebatäpsuse kohta. Ühtlasi nähtub tsiviilasja toimikust (t.l 64-66), et tunnistaja Ü. Jaakma kuulati maakohtus üle TsMS 27. peatükis ettenähtud nõudeid järgides, sh avaldati tema ütlused. Kohtuistungi protokollist (t.l 66-67) nähtub, et istungi jätkumisel 11.06.2008 hommikul ei olnud menetlusosalistel täiendusi ja taotlusi, samuti ei olnud menetlusosalistel täiendusi ja taotlusi enne kohtuvaidlusi. Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuses väljendatud M.S. i seisukoht, et talle ei antud maakohtus võimalust taotlusi esitada. 8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda. Andra Pärsimägi Egon Konsand 6 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.