Obsah (4)

§ 65§ 64§ 67§ 11

3-08-738 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-738 Ha

) § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.1; 7.1.6, ja 7.2.4 nõuete süülise rikkumise eest. Kaebuse esitaja paigutati kartserisse 25 ööpäevaks, millest 10 ööpäeva kartserit pöörati koheselt täitmisele ja 15 ööpäeva täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga kuus kuud. S. Issajev esitas 25.02.2008 vaide, millega vaidlustas Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirja nr 1-4/218 distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Tartu Vangla edastas S. Issajevi vaide 17.03.2008 kirjaga Justiitsministeeriumile lahendamiseks. Justiitsministeeriumi 11.04.2008 vaideotsusega nr 11-7/2985 jäeti S. Issajevi vaie Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirja nr 1-4/218 tühistamiseks rahuldamata. Kaebuse esitaja väitis, et ta kirjutas 28.12.2007 vangalale avalduse, et saada allkirjastatud avalduste koopiad asjade vahetamise kohta. Inspektor-kontaktisik E. Tarkus tõi kaebuse esitajale vastuse 24.01.2008, millest selgus, et selliseid avaldusi ei ole olemas. E. Tarkus kirjutas hiljem seletuskirja, et kaebuse esitaja vehkis sõrmega ja ähvardas, kuigi midagi sellist toimunud ei ole. Kaebuse esitaja leidis, et talle määrati Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirjaga nr 1-4/218 ebaseaduslik ja kahekordne karistus 10 päeva kartserit, millele lisaks sama käskkirjaga 15 ööpäeva katseajaga 6 kuud. Kaebuse esitaja palus tema õiguste ja vabaduste kitsendamise eest ning selle eest, et teda paigutati kümneks ööpäevaks kartserisse piinlema ja alandati tema inimväärikust, mõista vanglalt välja moraalse kahju hüvitis summas 50 000 krooni. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on vaidlustatud käskkiri õiguspärane kuna on antud välja kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 65

lg 2 annab vangla direktorile õiguse lükata distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramine edasi tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Karistuse tingimuslikult määramine annab kinnipeetavale õiguskuulekalt käitudes võimaluse hoida ära tingimuslikult määratud karistuse täitmisele pööramise kuna tulenevalt

§-st 65 lg 4 ei pöörata katseajaga määratud distsiplinaarkaristust täitmisele kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Kaebuse esitajal puudus õigustus solvata või ähvardada inspektor-kontaktisikut, kuna asjaolud seoses kaebuse esitaja poolt riiete vahetamise taotlustega olid juba välja selgitatud. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis 13. juuni 2008 otsusega kaebuse Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkirja nr 1-4/218 tühistamise nõudes rahuldamata ning jättis S. Issajevi kaebuse mittevaralise kahju summas 50 000 krooni hüvitamise nõudes läbi vaatamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkiri nr 1-4/218 S. Issajevi distsiplinaarkorras karistamise kohta õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

§ 64

lg 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Lähtuvalt

§-st 63 lg 1 2 p 4 võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristust - kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Vastavalt

§ 67

p-le 1 on vanglas julgeoleku tagamiseks kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Teo toimepanemise ajal kehtinud Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike ja teenistujate seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.6 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud olema vangla teenistujatega ning teiste kinni peetavate isikutega viisakas. Kodukorra p 7.2.4 sätestab, et kinni peetavatel isikutel on keelatud suhtlemisel vangla teenistujatega ja vanglat külastavate isikutega kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kaebuse esitaja distsiplinaarsüütegu on tõendatud inspektor-kontaktisiku E. Tarkuse ettekandega nr 100, millest selgub, et E. Tarkuse täiendavate selgituste peale tõmbas S. Issajev käe rusikasse ja sirutas selle E. Tarkuse suunas, samal ajal ähvardades, et tulgu E. Tarkus kambrisse, küll kinnipeetav siis näitab, kuidas asju aetakse. Kinnipeetav kasutas ka E. Tarkuse aadressil venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid. Vanemvalvur P. Fomini selgituse kohaselt oli P. Fomin tunnistajaks kuidas kinnipeetav ähvardas E. Tarkust. S. Issajev on 27.08.2007 tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning teadlik, et nende rikkumine on õigusvastane ja distsiplinaarkorras karistatav. Seega pani kaebuse esitaja karistuse aluseks olevad teod toime teadlikult, otsese tahtlusega. Kuna kaebuse esitaja poolt Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.1, 7.1.6 ja 7.2.4 nõuete süüline rikkumine on tõendatud, oli vangla direktoril õigus määrata kinnipeetavale distsiplinaarkaristus vangla kodukorra rikkumise eest. Distsiplinaarkaristuse raskusastme määramisel on võetud arvesse asjaolu, et S. Issajevil oli karistuse määramise aja seisuga kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimased distsiplinaarrikkumised olid toime pandud lühikese perioodi jooksul, millest järeldub rikkumiste toimepanemine järjepidevus. Kinnipeetav ei ole ilmutanud kahetsust ega avaldanud soovi vabandada, vaid otsib oma teole õigustusi. Seetõttu on kõige otstarbekam ja proportsionaalsem karistada kinnipeetavat pikaajalise paigutamisega kartserisse, millest osa karistusest pöörata täitmisele koheselt ning teise osa täitmisele pööramine edasi lükata tingimisi katseajaga. Kaebuse esitajale määratud karistus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Kaebuse esitaja on ekslikult lugenud ühe karistuse kohesele täitmisele kuuluva osa ja edasi lükatud täitmisele pööramisega karistuse osa erinevateks karistusteks. Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkiri nr 1-4/218 on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebuses esitatud 50 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei kuulu läbivaatamisele.

§ 11

lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebuse esitaja ei ole eelnevalt esitanud 50 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamise nõuet Tartu Vanglale. Seega on kaebuse esitajal 50 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 23 lg 1 p 1 kohaselt jätab halduskohus määrusega kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Vastavalt HKMS § 23 lg-le 5 loetakse kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise korral, et kaebust või protesti ei ole kohtu menetluses olnud ja 3 kaebuse või protesti esitaja võib sama kaebuse või protestiga uuesti halduskohtu poole pöörduda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED S. Issajev esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

1. juuni 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus ning tühistada Tartu Vangla direktori 22.02.2008 käskkiri nr 1-4/218 ja mõista välja Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitis summas 50 000 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja poolt E. Tarkuse suhtes toimunud sõrmega vehkimist, ähvardamist ega ropendamist. Seda võib tõendada kambrikaaslane Roman, kes nägi kaebuse esitaja ja E. Tarkuse vestlust pealt. Kuna ka E. Tarkus ei valda vene keelt, siis ei olnud tal võimalik aru saada, mida talle vene keeles öeldi. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole üle kuulatud teisi kontaktisikuid, kes võiksid antud asja kohta seletusi anda. Seega leiab kaebuse esitaja, et tema õigusi on rikutud ning vaidlusalune käskkiri tuleks tunnistada õigusvastaseks ja tühistada. Seoses Tartu Vangla poolt alusetu kartserikaristuse määramisega ja inimväärikuse alandamisega palub kaebuse esitaja mõista välja vanglalt moraalse kahju hüvitise summas 50 000 krooni. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei vasta tõele apellandi väited selle kohta, et inspektor-kontaktisik E. Tarkus ei võinud apellandi jutust aru saada, kuna ta ei oska vene keelt. E. Tarkus valdab vene keelt kesktasemel. Isegi juhul kui ta vene keelt ei oskaks, ei tähenda see, te ta öeldust aru ei võinud saada. Kontaktisikud, kes olid E. Tarkusega kaasas, kui viimane tegi kaebuse esitajale ettepaneku anda juhtunu kohta kirjalik seletus, saavad kinnitada üksnes fakti, et S. Issajev keeldus samal päeval E. Tarkusele seletuskirja kirjutamast. S. Issajevile süükspandud distsipliinirikkumise juures teised kontaktisikud ei viibinud ega saa seetõttu anda ütlusi, millel oleks asjas tõenduslik tähtsus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses ega selle täiendustes esitatud vastuväidetest ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Põhjendamatu on apellandi väide, et halduskohus rikkus menetlusnorme, tehes otsuse tagaselja e. kirjalikus menetluses. Asja materjalidest nähtuvalt kohustas halduskohus 06.05.2008 määrusega vastustajat ja kaebuse esitajat teatama halduskohtule, kas nad nõustuvad asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, millise määruse sai S. Issajev kätte 08.05.
2. Arvestades seda, et kumbki menetlusosaline ei ole nõudnud asja arutamist kohtuistungil, vaatas halduskohus kaebuse põhjendatult läbi kirjalikus menetluses, teavitades sellest 21.05.2008 määrusega ka menetlusosalisi. 4 Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellandi väitega, et halduskohus jättis põhjendamatult rahuldamata tema kaebuse 22.02.2008 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks, arvestades otsuse tegemisel ebaõigesti kontaktisiku E. Tarkuse ettekannet ja valvur P. Fomini seletust, kuid mitte apellandi ja tema kambrikaaslase seletust. Lähtudes toimiku materjalidest nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebuse esitaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine 24.01.2008 on tõendatud inspektor-kontaktisiku E. Tarkuse ettekandega nr 100, millest selgub, et E. Tarkuse täiendavate selgituste peale tõmbas S. Issajev käe rusikasse ja sirutas selle E. Tarkuse suunas, samal ajal ähvardades, et tulgu E. Tarkus kambrisse, küll kinnipeetav siis näitab, kuidas asju aetakse. Kinnipeetav kasutas ka E. Tarkuse aadressil venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid. Vanemvalvur P. Fomini selgituse kohaselt oli P. Fomin tunnistajaks, kuidas kinnipeetav ähvardas 24.01.2008 E. Tarkust. Halduskohus on põhjendatult jätnud otsuse tegemisel arvesse võtmata S. Issajevi seletused, et ta küll vaidles E. Tarkusega, kuid ei ähvardanud ega solvanud teda, samuti ka kaebuse esitaja kambrikaaslase R. Rudakovi seletuse selle kohta, et S. Issajev inspektor-kontaktisikut ei ähvardanud ega sõimanud, märkides otsuses, et ei pea sellesisulisi seletusi usaldusväärseteks. Asjaolu, et distsiplinaarmenetluse käigus ega ka halduskohtus ei ole üle kuulatud kontaktisikuid A. Külma ja S. Kägo, kes E. Tarkuse kutsel veel apellandi kambri juures käisid, ei anna samuti alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt käisid nimetatud kontaktisikud E. Tarkusega kaasas siis, kui viimane tegi S. Issajevile ettepaneku anda juhtunu kohta kirjalik seletus – seega saanuksid A. Külm ja S. Kägo kinnitada üksnes fakti, et S. Issajev keeldus samal päeval juhtunu kohta seletuskirja kirjutamast. Kuna nimetatud kontaktisikud ei viibinud S. Issajevi kambri juures apellandi poolt distsipliinirikkumise toimepanemise ajal, siis ei saanud nad ka anda asjas tõenduslikku tähtsust omavaid ütlusi ning nende ülekuulamata jätmine distsiplinaarasja menetlemisel ei muuda seda menetlust õigusvastaseks. Kuna ka muud apellandi poolt esitatud vastuväited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, siis tuleb S. Issajevi apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata. Viivi Tomson Agu Timmi 5 Maili Lokk