KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. september 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-07-1444

) § 217 lg 3 sätestab, et kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kaebaja uue avalduse kohaselt ülalnimetatud toimingut ei järgnenud ja kostja kõrvaldas 19.03.2007 omavoliliselt hageja arveldusarvelt 1791.59 krooni. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse tõendi kohaselt on tulumaksu põhivõlg kaebajal täielikult tasutud 13.05.

1. Kaebaja palub kuulutada kohtutäituri toiming põhiseaduse vastaseks ja hüvitada kaebajale omavoliliselt tekitatud kahju summas 1 791.59 krooni.
2. Kohtutäitur Jaanika Pajuste vaidles hagile vastu. Kostja arvates tuleks kaaluda hagi menetlusse mittevõtmist või jätta hagi läbi vaatamata, sest hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastuse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus, mille aluseks on Tartu Maakonna Maksuameti 31.10.1996 ettekirjutus nr 237 ja avaldus. Nõude suurus on 8 262 krooni tulumaksu põhivõlg ja 4 015 krooni intress. Menetluse kestel on võlgnik tasunud tulumaksu põhivõla 8 262 krooni täielikult 13.05.
3. Käesolevaga on võla jäägiks tulumaksu intress 1 551 krooni. Hageja nõue hüvitada kostja poolt tekitatud kahju 1 791.59 krooni ja kuulutada toiming põhiseaduse vastaseks on alusetu. Hageja on suunanud oma nõuded põhjendamatult kostja vastu, kes aga ilmselgelt ei saa olla kohustatud subjektiks. Kahju hüvitamise eesmärk pole saavutatav, sest väidetav nõue, mida hageja kahjuna käsitleb, oli hageja enda tegevuse tagajärg. Hageja jättis oma kohustused täitmata Maksuameti ees, millest tulenevalt saatis Maksuamet avalduse sundtäitmiseks. Täitemenetluses täidetav nõue tuleneb täitedokumendist. Hagis märgitud avaldust ei käsitletud kui kaebust. Hageja avaldusele saadeti vastuseks kostja poolt teatis hagejale, milles teatati, et täiteasjast 185/2001/2393 tulenev nõue koosneb tulumaksu intressist 8 321 krooni ja kohtutäituri tasu jäägist 1 357 krooni. Lähtudes nõudja andmetest, et võlgnikul on tasumata põhivõla intress, siis Maksuameti nõude katteks arestiti võlgniku arveldusarve.

§ 115

lg 1 kohaselt võib sissenõude pöörata võlgniku kontole; lg 2 kohaselt konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametiA. sele arvelduskontole. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametiA. sele arvelduskontole kuni arestimisakti 2 täitmiseni. SEB Ühispanka on saadetud 26.01.2007 vara hoiusel või arveldusarve akt 185/2001/2393 summas 9 355.50 krooni (põhivõla intress 8 321 krooni ja täituritasu 914.50 krooni ja täitekulu 120 krooni). Maksuameti 26.10.2006 päringu kohaselt on intress võlas. 19.03.2007 on laekumine 1 791.59 krooni SEB Ühispangast täiteasja 185/2001/2393 nõude katteks.

§ 133lg 1 alusel – arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga A.

mmäärale. Seega oli võlgnikule tagatud igakuiselt 1 miinimumpalk. Kostja poolt võlgniku arve arestimine on põhjendatud ja seaduspärane. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis
2. aprilli 2008 otsusega hagi rahuldamata ning kaebuse kohtutäitur Jaanika Pajuste tegevusele täiteasjas 185/2001/2393 rahuldamata. Otsuse kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata ja kahju hageja kasuks välja mõistmata. Täitemenetluse käigus 19.03.2007 A.A. kontolt toimunud ülekanne kohtutäitur J. Pajuste kontole summas 1 791.59 krooni on õiguspärane. Seega ei ole põhjendatud ka kaebus kohtutäitur Jaanika Pajuste tegevuse peale. Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) §-st 6 tuleneb, et kohtutäitur kui avaliku võimu kandja vastutab riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Täitemenetluse seadustik sätestab nõuded võlgniku kontole sissenõude pööramisele.

§ 115lg 2 järgi konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses.

Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametiA. sele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on muu kui lapsele kohtumenetluse ajal elatise maksmise nõude kohta tehtud hagi tagamise määrus. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametiA. sele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni. Hageja oma avalduses rõhutab, et esitatud Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse tõendilt nähtub, et tulumaksu põhivõlg on kaebajal täielikult tasutud 13.05.

1. Samas hageja poolt esitatud dokumendist tuleneb, et tulumaksu põhimaks 8 262 krooni on hagejal küll täielikult tasutud 13.05.2005, kuid intress 4 015 krooni koos juurdearvestatud intressiga kuni 13.05.2005 on hagejal kirja esitamise ajani (14.11.2006) tasumata. Samuti tuleneb Maksu- ja Tolliameti ekirjadest kohtutäitur Jaanika Pajustele 26.10.2006, et A.A. poolt on põhimaks tasutud viimases osas 13.05.2005, kuid intress on võlas, ning 06.11.2007 e-kirjast, et A.A.l on tasuda veel tulumaksu intressi 1 551 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. A.A. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
3. aprilli 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Maksu- ja Tolliameti 10.04.2008 tõendi kohaselt apellant tulumaksu põhivõla täielikult tasunud 13.05.
4. Apellandi konto arestimise hetkest 26.10.2007 kuni 21.04.2008 on Maksu- ja Tolliameti intressi katteks laekunud 19.03.2007 1791.59 krooni, mis apellandi hinnangul on ebaseaduslik; ja 21.04.2008 5370 krooni. Lisaks veel täituritasu 914.50 krooni ja täitekulu 120 krooni. Kokku teeb see 8196.09 krooni, mis ei ole vastavuses kostja poolt nõutud summaga. Täiteasja nr 185/2001/2393 menetluse käigus on kostja esitanud hagejale nõude, mida nõudja ehk Maksu- ja Tolliamet ei kinnita. 3
5. Kohtutäitur J. Pajuste vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsuses toodud seisukohad õiguspärased ning tõendeid on hinnatud kogumis. Kaaluda tuleks kaebuse menetlusse mittevõtmist (TsMS § 371 lg 2 p 2) või läbi vaatamata jätmist (TsMS § 423 lg 2 p 2), sest kaebusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Täiteasi nr 185/2001/2393, mis on antud kaebuse aluseks, on lõpetatud seoses nõude rahuldamisega 13.06.
6. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
8. aprilli 2008 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
9. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Hageja vaidlustas kohtutäitur J. Pajuste poolt täiteasjas nr 18572001/2393 26.01.2007 koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, leides, et selleks ajaks oli tal võlgnevus tasutud ning täituril puudus õigus kontot arestida. Nimetatud toiminguga tekitas kohtutäitur talle kahju 1791.59 krooni. Maksu- ja Tolliameti teade (t.l 24) kinnitab, et 13.05.2005 on A.A. poolt tasutud põhimaksuvõlg, intress 4015.00 krooni koos juurdearvestatud intressiga on tasumata 02.11.2006 seisuga. Eelnevat kinnitab ka kohtutäituri 03.11.2006 kiri (t.l 9) A.A.le, millest nähtub, et nõude suurus on 9678 krooni, mis koosneb tulumaksu intressist 8321 krooni ja kohtutäituri tasu jäägist 1357 krooni. Kuigi arestimise aktis (t.l 4) on täitur ekslikult märkinud, et nõude sisuks on põhivõlg, ei saa sellest järeldada, et täituril polnud konto arestimiseks seaduslikku alust. Faktiliselt oli täitedokumendi aluseks olev nõue konto arestimise ajaks rahuldamata ning arestimine kooskõlas

§-ga 114 ja 115 ja täituri tegevus õiguspärane. Apellandi väide, et maksuamet ei kinnita täituri poolt esitatud nõuet, ei ole kooskõlas asja materjalidega. Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu ka asjaolule, et täitemenetluse aluseks olev täitedokument oli seadusjõus ja vastavalt

§-le 8 oli täitur kohustatud selle täitma. Kuivõrd täituril on seadusest tulenevalt õigus tasule, siis apellandi kontolt äravõetud summa sisaldab ka täituri tasu ja kulutusi ning ei saagi olla vastavuses maksuameti nõude suurusega. Kohtutäitur J. Pajuste poolt täitemenetluse käigus apellandi kontolt 1791.59 krooni arestimine ja selle nõude katteks kandmine ei ole kahju tekitamine apellandile (puudub kahju) ja seetõttu jättis maakohus põhjendatult nõude kahju hüvitamiseks rahuldamata. 8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda. Andra Pärsimägi Egon Konsand 4 Üllar Roostoja