Obsah (4)

§ 205§ 371§ 136§ 466

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-52870 Määruse tegemise aeg ja koht 06. november 2008. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi G I hagi omandiõiguse tunnustamiseks Menetlus

§ 205hageja on isik, kes on esitanud hagi.

Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud.

§ 371

lg 1 p 11 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Hagiavalduse menetlusse võtmiseks tuli hagejal esitada täpsed kostja andmed (nimi, perekonnanimi, sünniaeg ja aadress).

1. Hagiavalduses on esitatud nõue omandiõiguse tunnustamiseks. Antud nõudelt oli tasumata riigilõiv. Kohus selgitas, et lähtuvalt TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3, riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 125 kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Vastavalt TsMS § 135 nimetab tsiviilasja hinna hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hagiavalduses toodud asjaolude ning hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on hageja nõude aluseks korteriomandi suhtes omandiõiguse tunnustamine. Korteri müügilepingu kohaselt müüdi korter pärandajale
2. mail 1996 maksumusega 13 200 krooni. Seega omandaks hageja hagi rahuldamise korral vara, mille väärtuseks võib lugeda vähemalt 13 200 krooni. Lähtuvalt TsMS § 123, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. /---/. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohustuse aluseks olev ostu-müügi leping on sõlmitud 1996 aastal; hagiavaldus esitati kohtule
3. augustil
4. Arvestades kinnisvarahindade üldist kallinemist, võib eeldada, et hagi rahuldamise korral hageja poolt omandatava vara väärtus võib olla oluliselt suurem kui hagiavalduses märgitud. Kuna hagihind ei ole seadusega kindlaks määratud ning ei tulene ka varasematest avaldustest, tuleb hagejal hagiavalduse menetlusse võtmiseks nimetada hagihind ning tasuda hagihinnale vastav riigilõiv. Lähtuvalt TsMS § 136 lg 1 ja lg 2 määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Tsiviilasja hinna määramiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt tõendeid või korraldada vaatluse või määrata hindamise eksperdi poolt. 2

§ 136

lg 3, nähakse eksperdi hindamiskulude kandmine ette tsiviilasja hinna kindlakstegemise määruses. Kulud võib täielikult või osaliselt jätta selle poole kanda, kes põhjustas hindamise vajaduse asja hinna nimetamata jätmise, ebaõige hinna avaldamise või avaldatud hinna põhjendamatu vaidlustamisega. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et juhul, kui kohtul tekib kahtlus hageja nimetatud hagihinna vastavuses tegelikkusele, on kohtul õigus määrata tsiviilasja hind kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite alusel või määrata tsiviilasja hinna tuvastamiseks ekspertiis, mille kulud võib kohus jätta hageja kanda. Kohus jättis oma

1. septembri 2008 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis puuduste- kostja andmete esitamiseks, hagihinna nimetamiseks ja hagihinnale vastava täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaeg 20 päeva arvates määruse kättesaamisest. Samuti oli eelnevalt antud kirjaga hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Kohtu poolt saadetud määruse on hageja kätte saanud
2. septembril 2008, kui puuduseid ei ole kõrvaldanud, samuti ei ole hageja kohtult tähtaja pikendmist taotlenud. Vastavalt TsMS § 372 lg 2 /---/. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kuivõrd hageja ei kõrvaldanud puudusi, ei ole võimalik avaldust menetleda ja kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg 6 loeb kohus, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

§ 466

lg.2 määrused,millega kohus jätab hagi läbi vaatamata, või lõpetab menetluse ,tehakse ka avalikult teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise korras.

§ 466

lg.3 määruse, mille peale võib esitada määruskaebuse ,jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Marge Tamme Kohtunik ÄRAKIRI/ÕIGE 3