Riigikohus on oma 16.05.2008 otsuses nr 3-1-1-88-07 selgitanud, et PS §-dest 13, 14 ja 15 nende koostoimes tuleneb isiku õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks, sh juurdepääsuõigus kohtule. Oluline on tagada, et isikul on võimalus osaleda võrdsel alusel teise osapoolega oma kohtuasja läbivaatamisel ning esitada kohtule selgitusi, samuti küsitleda teist menetlusosalist. OÜ Gillian on käesolevas asjas nendest õigustest ilma jäetud.
g-te 1 ja 2 sõnastusest ei ole võimalik aru saada, millistel kaalutlustel on selle normi esimeses lõikes nimetamata isikute lubatavus olla lepinguline esindaja sõltuvuses sellest, kas sellel isikul on töö- või teenistusalane suhe menetlusosalisega. Sellisel piirangul puudub legitiimne ja demokraatlikus ühiskonnas vajalik eesmärk ning seetõttu tuleks ringkonnakohtul kaaluda selle piirangu vastavust põhiseadusele. Isegi kui lugeda, et kohtu järeldus A. Kiili esindusõiguse puudumise kohta on õige, tulnuks halduskohtul kohaldada
Näiteks olnuks halduskohtul võimalik kohaldada
lg 2 p-te 4 või 5, mille kohaselt võib kohus lubada isikul menetluses esindajana osaleda või lükata asja arutamine edasi. Halduskohus ei taganud apellandile HKMS §-s 15 sätestatud õigusi. Tartu Halduskohus on jätnud ka täitmata kohtulahendi põhjendamise nõude seoses apellandi õiguste piiramisega kohtumenetluses osalemiseks. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt puuduvad apellatsioonkaebuses põhjendused selle kohta, et kohtulahend oleks olnud sisuliselt ebaõige. Apellatsioonkaebus on üles ehitatud üksnes Tartu Halduskohtu väidetavale menetlusnormide rikkumisele, mis seisnes OÜ Gillian lepingulise esindaja A. Kiili haldusasja kohtulikule arutamisele esindajana mittelubamises. 07.05.2008 kohtuistungil esitas A. Kiil volikirja OÜ Gillian esindamiseks lepingulise esindajana. HKMS § 5 lg 1 järgi halduskohus juhindub HKMS-ga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest.
lg 1 ja lg 2 sätestab kindlad tingimused isikutele, kes võivad olla lepingulise esindajana kohtus. A. Kiil ei vastanud ühelegi
§-s 218 nimetatud tingimusele. Tulenevalt
§-st 226 lg 1 kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Kuna A. Kiilil polnud täidetud esindajale esitatavad nõuded, puudus tal esindusõigus. Tartu Halduskohtu varasem praktika teistes asjades ei saa selle õigusvastasuse tõttu olla aluseks taolise praktika jätkamise nõudele. Olenemata asjaolust, et vaidlused toimusid samal päeval ning samade poolte vahel, ei olnud halduskohtul põhjendamiskohustust selles, miks ühel juhul oli otsustatud jätta kaebus läbi vaatamata, teisel juhul aga tehtud sisuline otsus. Samas oli teise vaidluse puhul kaebuse läbivaatamata jätmine põhjustatud sellest, et kaebuse esitaja ei olnud istungile ilmunud, hoolimata sellest, et ilmumine oli kohustuslik. Käesoleva vaidluse puhul aga kohus ei olnud kaebuse esitajat kohustanud istungile ilmuma ning asja sisuline arutamine ilma kaebuse esitaja osavõtuta oli võimalik. Seega olid kahe vaidluse asjaolud erinevad. Lähtudes
§-st 345 kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, kes ei saa kohtusse ilmuda, peab sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Tulenevalt
§-st 422 lg 1 on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sama paragrahvi lg 2 järgi oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda 3 takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Apellatsioonkaebusest nähtub, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja viibis ajutise töövõimetuse ajal osaliselt hoopis välismaal lähetuses ning see asjaolu ei saanud olla kohtuistungile ilmumata jätmise ja teatamata jätmise põhjuseks. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ka sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr 85 „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ kehtestatud korras tõendit kohtuistungile ilmumise võimatuse kohta. R. Paala poolt esitatud perearsti tõend 13.05.2008 nr 5 ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna see ei puuduta 07.05.2008 kuupäeva. Seadusandja on sätestanud kindlad tingimused, millele volitatud esindaja peab vastama. Seega on kindlad tingimused esindusele sätestatud kogu kohtumenetluse vältel. Asjakohane ei ole viide Riigikohtu üldkogu 16.05.2008 otsusele kohtuasjas nr 3-1-1-88-07, kuna viimane puudutab olukorda, kus isik oli ilma jäetud teda puudutava otsuse edasikaebamise õigusest. Antud juhul oli apellandile tagatud juurdepääs kohtule, teda oli õigeaegselt teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Apellant ise jättis kohtusse ilmumata ega ei taotlenud ka istungi edasilükkamist. Selle asemel saatis ta kohtusse volitatud esindaja, kes ei vastanud
§-s 218 sätestatud nõuetele. Sellega võttis apellant ise endale riski, et tema poolt volitatud esindajat võidakse menetlusse mitte lubada. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et halduskohus on jätnud täitmata ka kohtulahendi põhjendamise nõude, mis on seotud apellandi õiguste piiramisega kohtumenetluses osalemiseks. Antud asjaolu ei pidanud kohtuotsuses kajastama, kuna andmed menetlusosaliste ilmumise, nende esindusõiguse kontrollimise ning menetluse lubamise kohta kajastatakse üksnes kohtuistungi protokollis. Halduskohtumenetluse seadustikust ega ka tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene nõuet, et kohtuistungil teostatud menetlustoimingud oleksid kajastatud asja arutamise tulemusel tehtavas kohtulahendis. HKMS § 20 sätestab, et kohtuistung ja väljaspool kohtuistungit toimuv menetlustoiming protokollitakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele. Lähtuvalt
§-st 50 lg 1 peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Tartu Halduskohus on järginud menetlusnorme ning märkinud 07.05.2008 kohtuistungi protokollis, et iseseisvalt A. Kiil kaebuse esitajat esindada ei saa, kuna tal puudub esindusõigus
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus ning Tartu Halduskohtu 15.05.2008 otsus tuleb jätta muutmata. HKMS § 34 lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Käesoleval juhul ei ole apellant Tartu Halduskohtu 15.05.2008 otsust vaidlustanud selle põhjendustest tulenevalt, vaid leiab üksnes seda, et halduskohus on kaebaja volitatud esindajat A. Kiili
lg 1 alusel lepingulise esindajana mitteaktsepteerides ja asja sisuliselt arutades rikkunud oluliselt menetlusnorme, mis tingivad otsuse tühistamise ja seega tuleb asi saata tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei nõustu ja leiab, et toimiku materjalidega ei ole tõendamist leidnud ühegi menetlusnormi rikkumine, mis tingiks tulenevalt HKMS §-st 45 lg 1 või 2 halduskohtu otsuse tühistamise ja asja esimese astme kohtule tagasisaatmise. 4 HKMS § 14 lg 5 kohaselt kohaldatakse halduskohtumenetluses esindusele tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades HKMS-ga sätestatud erisusi. Kuna HKMS lepingulise esindaja osas võrreldes tsiviilkohtumenetlusega mingeid erisusi ei sätesta, siis oli halduskohus õigustatud
Kiili esindusõiguse olemasolu või puudumist
Asja materjalidest nähtuvalt tuvastas halduskohus põhjendatult, et A. Kiil ei saa asjas olla Gillian OÜ lepinguline esindaja, kuna ta ei olnud isik, kes vastaks
§-s 218 lg 1 märgitule.
lg 2 p 2 kohaselt esindusõiguse puudumise tuvastamise korral võib kohus teha asjas ka sisulise otsuse, kui otsuse tegemine on seaduse kohaselt võimalik. Käesoleval juhul tegigi halduskohus asjas sisulise otsuse ja ringkonnakohus asub seisukohale, et eelnimetatud paragrahvi ning ka HKMS § 15 lg 4 alusel oli halduskohus õigustatud tegema sisulise otsuse ka tingimustes, kus kohtuistungil ei saanud kaebuse esitaja esindajana esineda A. Kiil ja kaebuse esitaja seaduslik esindaja ei olnud kohtuistungile ilmunud (olles kohtuistungi toimumisest teadlik) ega esitanud taotlust lükata asja arutamine edasi. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kaebuse esitaja seaduslikku esindajat R. Paalat kohustatud antud asjas kohtuistungile ilmuma, mistõttu võis halduskohus asja sisuliselt läbi vaadata ja lahendi teha ka ilma kaebaja seadusliku esindaja kohalolekuta, olenemata sellest, kas tema istungile mitteilmumise põhjusi saab tagantjärele hinnata seadusliku takistusena või mitte. Ringkonnakohus asub seisukohale, et kaebuse sisulist läbivaatamist ja lahendi tegemist antud asjas 07.05.2008 koostatud kohtuistungi protokollist nähtuvatel asjaoludel ei saa pidada PS §-s 15 ega ka EIÕK artiklis 6 märgitud kohtusse pöördumise õiguse rikkumiseks või selle õiguse realiseerimise takistamiseks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendites nr 3-4-1-3-08 ja 3-4-1-4-03 on märgitud, et: „Põhiseaduse §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule, kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse“. Antud juhul on Gillian OÜ saanud esitada halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskuse otsuse tühistamiseks ning halduskohtumenetluse näol on tegemist kohase menetlusega, mis võimaldab sellist kaebust läbi vaadata. See, et asjas tehakse sisuline lahend ilma kaebuse esitaja seadusliku või lepingulise esindaja osavõtuta kohtuistungist juhul, kui seadus annab selleks võimaluse (
lg 2 p 2 ja HKMS § 15 lg 4), ei ole ringkonnakohtu arvates käsitletav PS §-s 15 sätestatud õiguse rikkumisena, sest kaebuse esitaja poolt esitatud kaebus vaadatakse läbi ja kaebajale on sisulise lahendi tegemisel tagatud võimalus seda lahendit vaidlustada. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased ka apellandi viited erinevatele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele, mis käsitlevad kohtule juurdepääsuõiguse põhimõtet. PS §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õiguse rikkumiseks ei saa pidada ka apellandi viidet sellele, et asja sisuliselt ilma Gillian OÜ esindajata arutades ei võimaldatud kaebajal realiseerida oma HKMS §-st 15 lg 1 tulenevaid õigusi. Nagu juba varem märgitud, võib halduskohus asja sisuliselt lahendada ka siis, kui menetlusosaline on teadlik istungi toimumise ajast ja kohast, kuid siiski istungile ei ilmu, mistõttu ei saa iseenesest asja arutamist menetlusosalise esindaja kohalolekuta pidada menetlusnormi või ka PS § 15 rikkumiseks. Lepingulise esindaja esindusõiguse puudumise tuvastamise korral asjas sisulise otsuse tegemise õiguse annab kohtule
Samuti ei ole apellatsioonkaebuses välja toodud ühtegi sellist konkreetset toimingut või tõendit, mida kaebuse esitaja soovis esimese astme kohtus veel teha või kohtule esitada, arvestades asjaolu, et kaebus oli esitatud käibemaksu enammakse summas 5 164 736 krooni tagastamata jätmise otsusele, mis omakorda oli seotud 01.07.2007 maksuotsusega Gillian OÜ-le täiendava käibemaksu juurdemääramise kohta summas 5 661 000 krooni ning mille osas on olemas jõustunud kohtuotsused, millega jäeti Gillian OÜ kaebus 01.07.2004 maksuotsuse tühistamiseks 5 käibemaksu juurdemääramise osas rahuldamata. Kui apellant oleks soovinud halduskohtu otsust sisuliselt vaidlustades esitada täiendavaid selgitusi või tõendeid, siis oleks see võimalus tal olnud HKMS § 32 lg 4 alusel, kuid Gillian OÜ ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustest tulenevalt soovinud halduskohtu 15.05.2008 otsust sisuliselt vaidlustada. Asjaolu, et varasemates menetlustes on A. Kiilil lubatud Gillian OÜ esindajana esineda, ei tähenda seda, et kohtud peaksid jätkama varasemat HKMS §-le 14 lg 5 ja
§-le 218 lg 1 mittevastavat praktikat või, et sellest tulenevalt peaks aktsepteerima Gillian OÜ väidetavat õiguspärast ootust sellise praktika jätkumisele. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et asjakohane ei ole ka apellandi viide Riigikohtu üldkogu 16.05.2008 otsusele asjas nr 3-1-1-88-07, sest viimane puudutab olukorda, kus isik oli ilma jäetud teda puudutava otsuse edasikaebamise õigusest. Antud juhul on Gillian OÜ saanud esitada kaebuse ning edasikaebuse, samuti oli talle tagatud juurdepääs kohtule sellega, et teda oli õigeaegselt teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Asjakohane ei ole ka apellandi väide, et halduskohus on jätnud vaidlustatud otsuse nõuetekohaselt põhjendamata, kuna sellest ei nähtu halduskohtu põhjendused seoses A. Kiili suhtes teostatud esindusõiguse kontrolliga, Gillian OÜ-le kohtule juurdepääsuõiguse tagamisega, sisulise otsuse tegemise vajadusega ja teiste
§-s 226 lg 2 märgitud võimaluste mittekasutamisega. HKMS §-st 25 ega ka
§-st 442 ei tulene halduskohtule kohustust kajastada eelpoolloetletud menetluslikke küsimusi kohtuotsuses. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustaja seisukohaga, et HKMS § 20 ning
järgi tuli menetluslikud küsimused, korraldused ja lahendused kajastada kohtuistungi protokollis, mida halduskohus on ka teinud, märkides 07.05.2008 kohtuistungi protokollis, et iseseisvalt A. Kiil kaebuse esitajat esindada ei saa, kuna tal puudub esindusõigus
mõttes ning, et kaebaja seaduslik esindaja on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, kuid ei ole istungile ilmunud, samuti on halduskohus küsinud asja sisulise arutamise võimalikkuse kohta teise menetlusosalise esindajate seisukohta ja määranud arutada asi sisuliselt läbi ilma Gillian OÜ esindaja osavõtuta. Ringkonnakohus leiab samuti, et puudub alus rahuldada apellandi taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks
lg 1 ja 2 suhtes, sest esindajale esitatavad kvalifikatsiooninõuded ei ole käsitletavad PS §-st 15 tuleneva põhiõiguse piiranguna. Kuna ka muud apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, siis jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata. Tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Viivi Tomson Agu Timmi 6 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.