lg 2, et kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Maakohus leidis, et kaja on esitatud küll õiges vormis ja õigel ajal, kuid avaldaja selgitus põhjuse, mis takistas tal hagile tähtaegselt vastamast ja kohtule sellest teatamast, kohta ei ole mõjuv. Kohtu menetluses olevate erinevate vaidluste segiajamist avaldaja poolt ei saa lugeda takistuseks hagile vastamisel. Kostja ei ole eitanud hagimaterjalide ja maakohtu 04.02.2008 kirja hagist teatamise ja kirjaliku vastuse nõudmise kohta kättesaamist 07.02. 2008. a. Kõnesoleva kirja punktis 2 on üheselt (ja tumedalt) kirjas, et kirjalik vastus hagiavaldusele tuleb edastada kohtule koos asjakohaste tõenditega 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates, millest tulenevalt oli kostjal võimatu ajada segi ja seostada kohustust kohtu kirjale vastata teiste maakohtu menetluses olevate tsiviilasjadega.
lg 1 kohaselt kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei esine aluseid, mil kaja võib esitada mõjuva põhjuse olemasolust sõltumata. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED M.N. esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 12.05.2008 määruse tühistada ning teha uue määruse, millega menetlus tsiviilasjas nr 2-07-47335 taastataks. Määruskaebuse esitaja leiab, et vaidlusalune kohtumäärus ei ole seaduse kohaselt põhjendatud, kuna antud vaidluses puudus kohtul õigus teha tagaseljaotsust. Avalduses kaja esitamise kohta on märgitud, et kohus ei võinud teha tagaseljaotsust, sest selline keeld on otseselt sätestatud
lg 1, mille seaduse kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ainult tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. See tähendab, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Antud vaidluses ei nähtu toimiku materjalidest kostja varaline seisund ja seitsme lapse vajadused PKS § 61 lg 2 tähenduses. Olukorras kus vanem ei avalda kohtule PKS § 61 lg 2 märgitud asjaolusid oma varalise seisundi kohta, peab kohus tulenevalt
Käesoleval juhul on vaidluse all elatusraha suurus, millist raha vajavad alaealised lapsed ning milline seisukoht on rajatud PkS § 58 ja Lastekaitseseaduse § 3 sätestatule, s.o. alati ja igal pool tuleb lähtuda ainult laste huvidest. Järelikult, kostja õigeaegselt vastuse esitamata jätmine ei või olla tagaseljaotsuse tegemise aluseks. Seega, jättes menetluse taastamata kohus oluliselt rikkus
Kohus rahuldades V.N. hagi ja vabastades ta elatise võlgnevusest, rikkus oluliselt seitsme lapse õigust saada pidevalt ja regulaarselt ülalpidamist. . VASTUSTAJA VASTUVÄITED V.N. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole kostja põhjendanud, miks ta arvab, et kohus ei ole kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust Hageja on oma hagis on põhjalikult selgitanud, miks on põhjendatud tema elatise võlgnevuse tasumisest vabastamine ja elatise vähendamine, muu hulgas on ta esitanud ka oma varalise seisundi ning sellekohased tõendid. Kuna kostja tähtaegselt hagile ei vastanud, loetakse
lõike 1 viimase lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide, nagu oleks kohus oma 06.03.2008 otsusega rikkunud seitsme lapse õigust saada pidevalt ja regulaarselt ülalpidamist. Hagejal on viis alaealist last, kelle õigusi ei ole kohus mingil viisil rikkunud. Hageja ainsast sissetulekust, pensionist, läheb jätkuvalt ning regulaarselt seadusega kindlaksmääratud osa laste elatisele. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks puudub alus. Õige ei ole määruskaebuse seisukoht, et maakohtul ei olnud seaduslikku alust tagaseljaotsuse tegemiseks.
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, 3 isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu seda järeldust, et kostja poolt hagile vastamata jätmine ei olnud tingitud mõjuvast põhjusest, samuti ei ole määruskaebuse esitaja viidanud
Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et kohus peab
lg 1 kohaselt tagaseljaotsust tehes kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust, kuid ebaõige on tema seisukoht, et käsitletaval juhul ei olnud hageja hagi õiguslikult põhjendanud ning maakohus hagi veenvust kontrollinud. Ringkonnakohus leiab, et hageja, nõudes hagis temalt varem kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamist ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamist, oli hagiavalduses esitanud vajaliku põhjalikkusega need asjaolud, mis annavad aluse PKS § 61 lg 3 ja lg 6 p-de 1, 3 järgi elatise vähendamiseks ja PKS § 71 järgi elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks. Asjaolu, et hagiavalduses ei kajastu andmed poolte laste vajaduste ja kostja sissetuleku suuruse kohta, ei tähenda, et hagi on õiguslikult põhjendamata, kuna andmed laste vajaduste ja kostja sissetulekute kohta nähtuvad varasemast kohtuotsusest (Tartu Maakohtu 20.06.2006 otsus tsiviilasjas nr 2-04-2074) ning kohus sai tagaseljaotsust tehes nendega arvestada. Samas oli hageja esitanud hagis vajalikul määral andmed oma majandusliku olukorra kohta, mis veenvalt põhjendavad hageja nõuete õigsust. Nimetatud asjaoludel ja arvestades seda, et kostja tähtaegselt hagile mittevastamise tõttu loetakse
lõike 1 viimase lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, oli maakohus õigustatud tagaseljaotsusega hagi täies ulatuses rahuldama. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse esitaja see väide, et kohus ei või ülalpidamisasjas, kus on vaidluse all alaealistele lastele makstava elatusraha suurus, tagaseljaotsust teha.
lg 4 kohaselt ei ole kostja poolt hagile kirjalikult vastamata jätmise korral võimalik tagaseljaotsust teha üksnes abielu- ja põlvnemisasjades. Kuna tulenevalt
§-des 102 lg 1 ja 103 lg 1 toodud abieluasja ja põlvnemisasja mõistetest ei kuulu ülalpidamisasjad eelnimetatud tsiviilasjade hulka, siis ei laiene ka
lg 4 toodud tagaseljaotsuse tegemise keeld käesolevas asjas esitatud elatise vähendamise ja elatisvõlgnevuse tasumisest vabastamise nõuetele. Määruskaebuse esitaja viide PKS §-le 58 ja Lastekaitseseaduse §-le 3, milliste kohaselt tuleb kohtul lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtuda lapse huvidest, ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud sätted ei reguleeri tagaseljaotsuse tegemisega seonduvat ning neist ei saa tuletada tagaseljaotsuse tegemise keeldu alaealist last puudutavas ülalpidamisasjas. Määruskaebuse esitaja menetluskulud tuleb
Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 4 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.