Obsah (6)

§ 429§ 150§ 168§ 173§ 174§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2008.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-21084 Tsiviilasi xxx hagi

) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud

§ 429

lg 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja loobus hagist, kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust hageja esindajale tagastamisele. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 16.05.2008 selgitusega „xxx hagi xxx vastu“ 1050 krooni. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulub tsiviilasjas hinnaga kuni 15 000 krooni hagiavalduselt tasumisele riigilõiv 1 000 krooni. Seega kuulub enamtasutud riigilõiv 50 krooni RLS § 15 lg 1 p 1 kohaselt hagejale tagastamisele. Kokku kuulub hagejale tagastamisele 550 krooni

§ 150

lg 2 p 2 ja RLS § 15 lg 1 p 1 alusel.

§ 168

lg 5 kohaselt võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 174

lg 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2005 määruse nr 306 § 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 15 000 krooni maksimaalselt 5 000 krooni. Sama määruse § 2 kohaselt võib kohus asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,
2. Kuna hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud, tuleb hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. Hageja poolt esitatud arvetest nähtuvalt on hageja käesolevas asjas kandnud menetluskulusid (arve nr 08-04/008 ÕT summas 1 200 krooni, arve nr 23-04/008 ÕT summas 1 700 krooni). Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks kuulub osaliselt rahuldamisele. Arvestades asja keerukust ja mahukust ning koostatud hagiavaldust peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse koostamise ja vormistamise kulud summas 1 700 krooni ning pool tasutud riigilõivu kulust 500 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna 2 200 krooni. 2 Meeli Kaur kohtunik 3