← Eesti

2-07-7281/10

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-7281 31. märts 2008.a, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esind

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 61

lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja on esitanud hagi elatise suurendamise nõudes. Narva Linnakohtu 20.11.1997.a otsusega mõisteti kostjalt välja elatis poolte ühise lapse ülalpidamiseks summas 250 krooni igakuiselt. Kohus leiab et nimetatud elatise suurus ei kata lapse vajadusi, on ebapiisav ja elatise summat tuleb suurendada. Samas peab kohus elatise suuruse muutmisel arvestama poolte varalist seisundit, seda et kostja on töövõimetu (60%) ja temalt elatise väljamõistmisel esinevad PKS § 61 lg-s 5 ja lg-s 6 p-s 1 sätestatud asjaolud. Samuti peab kohus arvestama seda, et kostjal on veel kolm ülalpeetavat, kellele kostja peab tagama võrdväärse ülalpidamise võrreldes lapsega kes elab temast lahus. Seega esinevad asjaolud, mis on elatise suuruse vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kohus võib PKS § 61 lg 5 alusel elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi lõikes 4 (alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07). Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka PKS § 61 lg
  3. Tuvastatud on et kostjal on peale poolte ühise alaealise lapse veel kolm alaealist last ja see mõjutab kostja varalist seisundit. PKS § 61 lg 6 p 1 järgi on elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. Perekonnaseadusest ei tulene töövõimetuse määratlust. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PKS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Sama tuleneb ka riikliku pensionikindlustuse seadusest. Töövõimetus peab olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Osaliselt töövõimetu on aga Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 16 lg 3 järgi isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Osaliselt töövõime kaotanud isik võib RPKS § 16 lg 6 järgi olla kaotanud töövõime 10-90% ulatuses (RKTKo nr 3-2-1-19-07). 3

(5)Tsiviilasi nr 2-07-7281 Tuvastatud on, et kostja on 60 % ulatuses töövõimetu ning ta on töövõimetuspensionär. Kostja töövõime osaline kaotus ei anna alust jätta last ilma õigusest saada vanemalt ülalpidamist, kuid annab kohtule võimaluse PKS § 61 lg 3 alusel elatise suuruse muutmiseks, kui vanema varaline seisund või lapse vajadused on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Kostja väitel on tema ainuke sissetulek töövõimetuspension, mis on 1654 krooni kuus. Seega leiab kohus et on olemas alused kostjalt Narva Linnakohtu otsusega nr 2-1115 välja mõistetud elatise suuruse muuutmiseks, kuna 250 krooni kuus on täiesti ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks, kuid esinevad PKS § 61 lg 6 p 1 ja lg 5 sätestatud alused elatise suuruse vähendamiseks alla miinimummäära, mis seavad ka piirangu PKS § 70 lg 2 alusel kostjalt elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt. Kohus arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 650 krooni ulatuses poolte ühise lapse ülalpidamiseks, alates elatisehagi esitamisest. Kuna kohus on tuvastanud PKS § 61 lg-s 5 ja 6 nimetatud asjaolud, siis ei saa PKS § 70 lg 2 alusel kostjalt välja mõista elatist tagasiulatuvalt. PKS § 70 lg 2 on viide PKS § 61 lg 6-s sisalduvatele asjaoludele, s.o kohustatud isiku töövõimetus, lapse piisav sissetulek ja muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused on nii elatise vähendamise kui ka elatise väljamõistmata jätmise aluseks, siis on PKS § 70 lg 2 eesmärk vältida nimetatud asjaolude esinemisel kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimist) (RKTKo 3-2-1-57-07). Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus et hageja nõue mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole võimeline tulenevalt oma majanduslikust olukorrast nimetatud võlgnevust tasuma, sest see paneks kostja ja tulenevalt sellest ka kostja ülalpeetavad raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimine) ja kostjaga koos elavad ülalpeetavad osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjast eraldi elav laps. Seega jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata. TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. 4
(5)Tsiviilasi nr 2-07-7281 Tamara Šabarova Kohtunik 5
(5)VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-7281
  1. märts 2008.a, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad J.V hagi G.I vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: J.V (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x; xxx) Kostja: G.I (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) Kirjalikus menetluses
  2. J.V hagi rahuldada osaliselt.
  3. Muuta Narva Linnakohtu 20.11.1997.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1115 G.I-lt J.V kasuks lapse N.I ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.
  4. Mõista G.I-lt välja J.V kasuks poja N.I, sünd xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks alates 07.03.2007.a kuni poja N.I täisealiseks saamiseni igakuiselt elatis summas 650 (kuussada viiskümmend) krooni.
  5. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele elatise maksmise osas alates 01.01.2008.a igakuiselt 650 krooni ulatuses.
  6. Määrata kostjale G.I-le tähtaeg elatise tasumiseks igakuiselt 650 krooni ulatuses alates 07.03.2007.a-st – 31.12-2007.a-ni, kuni 31.12.2008.a. Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-7281 jäävad nende endi kanda. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asja lahendamise viis RESOLUTSIOON Menetluskulud Edasikaebamise kord Tamara Šabarova Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 07.03.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt olid pooled alates 22.07.1995 abielus. Abielu kestel sündis pooltel poeg N.I (sünd xx.xx.xxxx.a). Narva Linnakohtu 20.11.1997.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-1115 poolte abielu lahutati ja mõisteti kostjalt välja elatis poja ülalpidamiseks summas 250 krooni igakuiselt kuni poja täisealiseks saamiseni. Peale lahutust poeg elab hagejaga Tsiviilasi nr 2-07-7281 koos, on hageja ülalpidamisel, kuna kostja vaatamata kohtuotsusega elatisraha väljamõistmisele, materiaalset abi ei osutanud, ei osale laste kasvatuses ning elatisraha ei maksa. Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse § 61 lg-tega 2 ja 4, hageja palub kohtul suurendada igakuise elatisraha suurust, mida nõutakse sisse kostjalt G.I-lt tema kasuks, poja N ülalpidamiseks, 250 kroonilt alates 07.03.2006.a kuni 31.12.2006.a - 1500 kroonini, alates
  7. jaanuarist 2007.a. - 1800 kroonini kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja nõustus kirjaliku menetlusega. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE Kohtule 14.05.2007 esitatud vastuses hagiavaldusele (tl 46) kostja ei tunnistanud hagi. Vastuse kohaselt on kostja invaliid 60% töövõimetuse kaotusega. Seoses haigestumisega on raske leida sobivat tööd, praegu ta ei tööta. Ainuke sissetulek on pension suuruses 1654 krooni (2006 aastal ja kuni 2007.a aprillist 1474 krooni). Kostja elab vabaabielus N.V-ga, kellega kostjal on kolm väikset last: A.V, sünd. xx.xx.xxxx.; G.V, sünd. xx.xx.xxxx ja V.V, sünd. xx.xx.xxxx. Kostja elukaaslane ei tööta praegu. Tema ainuke sissetulek on lastetoetus. Vanematoetust ta veel ei saa, aga võttes arvesse, et ta ei töötanud varem, tema vanematoetus ei või olla rohkem kui minimaalne suurus, siis perel ei jätku raha isegi normaalseks toiduks ega raviks. Nendel tingimustel ei saa kostja füüsiliselt osutada abi tema vanemale (hagejaga ühisele) pojale rohkem, kui 250 krooni kuus. Praegu ei suuda kostja maksta isegi seda summat, kuna on võlg elatise osas, pangakontod on aresti all. Vastuväidete tõendamiseks lisab kostja laste sünnitunnistuste koopiad, elukaaslase tööraamatu ärakirja, pangakonto väljavõtte, pensionitunnistuse koopia ja arstliku ekspertiisiotsuse koopia. Kostja ei soovi esitada vastuhagi ja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. HAGEJA ARVAMUS KOSTJA VASTUSE KOHTA Hageja jääb oma nõuete juurde ja palub elatist suurendada 1800 kroonini kuus ning kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Viru Maakohus tegi
  8. veebruaril 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilasi TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:  et pooltel sündis xx.xx.xxxx.a poeg N. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0104767 (tl 7)  et poolte abielu on lahutatud 20.11.1997.a Narva Linnakohtu otsusega, millega mõisteti kostjalt välja elatis 250 krooni kuus (tl 6)  et hageja saab 300 krooni kuus lapsetoetust (tl 10)  et hagejale kuulub korteriomand asukohaga xxxi xx-x (tl 25)  et hagejale kuulub garaažiboks nr 151 garaažiühistus Ural-Auto (tl 26) 2
(5)Tsiviilasi nr 2-07-7281  et hageja töötab Kreenholmi Valduse AS-s ja tema palk ja muud tulud kokku olid 2006.a 71 240 krooni (tl 27-31)  et kostja on 60 % ulatuses töövõimetu (tl 47-50)  et kostjal on sündinud poeg A.V (tl 52)  et kostjal on sündinud poeg G.V (tl 53)  et kostjal on sündinud poeg V.V (tl 54)  et kostjale maksti 2007.a pensionit suuruses 1654 krooni (tl 58)  et kostja abikaasa ei tööta (tl 59) Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 61

lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja on esitanud hagi elatise suurendamise nõudes. Narva Linnakohtu 20.11.1997.a otsusega mõisteti kostjalt välja elatis poolte ühise lapse ülalpidamiseks summas 250 krooni igakuiselt. Kohus leiab et nimetatud elatise suurus ei kata lapse vajadusi, on ebapiisav ja elatise summat tuleb suurendada. Samas peab kohus elatise suuruse muutmisel arvestama poolte varalist seisundit, seda et kostja on töövõimetu (60%) ja temalt elatise väljamõistmisel esinevad PKS § 61 lg-s 5 ja lg-s 6 p-s 1 sätestatud asjaolud. Samuti peab kohus arvestama seda, et kostjal on veel kolm ülalpeetavat, kellele kostja peab tagama võrdväärse ülalpidamise võrreldes lapsega kes elab temast lahus. Seega esinevad asjaolud, mis on elatise suuruse vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kohus võib PKS § 61 lg 5 alusel elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi lõikes 4 (alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07). Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka PKS § 61 lg
  3. Tuvastatud on et kostjal on peale poolte ühise alaealise lapse veel kolm alaealist last ja see mõjutab kostja varalist seisundit. PKS § 61 lg 6 p 1 järgi on elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. Perekonnaseadusest ei tulene töövõimetuse määratlust. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PKS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Sama tuleneb ka riikliku pensionikindlustuse seadusest. Töövõimetus peab olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Osaliselt töövõimetu on aga Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 16 lg 3 järgi isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Osaliselt töövõime kaotanud isik võib RPKS § 16 lg 6 järgi olla kaotanud töövõime 10-90% ulatuses (RKTKo nr 3-2-1-19-07). 3

(5)Tsiviilasi nr 2-07-7281 Tuvastatud on, et kostja on 60 % ulatuses töövõimetu ning ta on töövõimetuspensionär. Kostja töövõime osaline kaotus ei anna alust jätta last ilma õigusest saada vanemalt ülalpidamist, kuid annab kohtule võimaluse PKS § 61 lg 3 alusel elatise suuruse muutmiseks, kui vanema varaline seisund või lapse vajadused on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Kostja väitel on tema ainuke sissetulek töövõimetuspension, mis on 1654 krooni kuus. Seega leiab kohus et on olemas alused kostjalt Narva Linnakohtu otsusega nr 2-1115 välja mõistetud elatise suuruse muuutmiseks, kuna 250 krooni kuus on täiesti ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks, kuid esinevad PKS § 61 lg 6 p 1 ja lg 5 sätestatud alused elatise suuruse vähendamiseks alla miinimummäära, mis seavad ka piirangu PKS § 70 lg 2 alusel kostjalt elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt. Kohus arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 650 krooni ulatuses poolte ühise lapse ülalpidamiseks, alates elatisehagi esitamisest. Kuna kohus on tuvastanud PKS § 61 lg-s 5 ja 6 nimetatud asjaolud, siis ei saa PKS § 70 lg 2 alusel kostjalt välja mõista elatist tagasiulatuvalt. PKS § 70 lg 2 on viide PKS § 61 lg 6-s sisalduvatele asjaoludele, s.o kohustatud isiku töövõimetus, lapse piisav sissetulek ja muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused on nii elatise vähendamise kui ka elatise väljamõistmata jätmise aluseks, siis on PKS § 70 lg 2 eesmärk vältida nimetatud asjaolude esinemisel kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimist) (RKTKo 3-2-1-57-07). Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus et hageja nõue mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole võimeline tulenevalt oma majanduslikust olukorrast nimetatud võlgnevust tasuma, sest see paneks kostja ja tulenevalt sellest ka kostja ülalpeetavad raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimine) ja kostjaga koos elavad ülalpeetavad osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjast eraldi elav laps. Seega jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata. TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. 4
(5)Tsiviilasi nr 2-07-7281 Tamara Šabarova Kohtunik 5
(5)VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-7281
  1. märts 2008.a, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad J.V hagi G.I vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: J.V (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x; xxx) Kostja: G.I (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) Kirjalikus menetluses
  2. J.V hagi rahuldada osaliselt.
  3. Muuta Narva Linnakohtu 20.11.1997.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1115 G.I-lt J.V kasuks lapse N.I ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.
  4. Mõista G.I-lt välja J.V kasuks poja N.I, sünd xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks alates 07.03.2007.a kuni poja N.I täisealiseks saamiseni igakuiselt elatis summas 650 (kuussada viiskümmend) krooni.
  5. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele elatise maksmise osas alates 01.01.2008.a igakuiselt 650 krooni ulatuses.
  6. Määrata kostjale G.I-le tähtaeg elatise tasumiseks igakuiselt 650 krooni ulatuses alates 07.03.2007.a-st – 31.12-2007.a-ni, kuni 31.12.2008.a. Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-7281 jäävad nende endi kanda. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asja lahendamise viis RESOLUTSIOON Menetluskulud Edasikaebamise kord Tamara Šabarova Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 07.03.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt olid pooled alates 22.07.1995 abielus. Abielu kestel sündis pooltel poeg N.I (sünd xx.xx.xxxx.a). Narva Linnakohtu 20.11.1997.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-1115 poolte abielu lahutati ja mõisteti kostjalt välja elatis poja ülalpidamiseks summas 250 krooni igakuiselt kuni poja täisealiseks saamiseni. Peale lahutust poeg elab hagejaga Tsiviilasi nr 2-07-7281 koos, on hageja ülalpidamisel, kuna kostja vaatamata kohtuotsusega elatisraha väljamõistmisele, materiaalset abi ei osutanud, ei osale laste kasvatuses ning elatisraha ei maksa. Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse § 61 lg-tega 2 ja 4, hageja palub kohtul suurendada igakuise elatisraha suurust, mida nõutakse sisse kostjalt G.I-lt tema kasuks, poja N ülalpidamiseks, 250 kroonilt alates 07.03.2006.a kuni 31.12.2006.a - 1500 kroonini, alates
  7. jaanuarist 2007.a. - 1800 kroonini kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja nõustus kirjaliku menetlusega. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE Kohtule 14.05.2007 esitatud vastuses hagiavaldusele (tl 46) kostja ei tunnistanud hagi. Vastuse kohaselt on kostja invaliid 60% töövõimetuse kaotusega. Seoses haigestumisega on raske leida sobivat tööd, praegu ta ei tööta. Ainuke sissetulek on pension suuruses 1654 krooni (2006 aastal ja kuni 2007.a aprillist 1474 krooni). Kostja elab vabaabielus N.V-ga, kellega kostjal on kolm väikset last: A.V, sünd. xx.xx.xxxx.; G.V, sünd. xx.xx.xxxx ja V.V, sünd. xx.xx.xxxx. Kostja elukaaslane ei tööta praegu. Tema ainuke sissetulek on lastetoetus. Vanematoetust ta veel ei saa, aga võttes arvesse, et ta ei töötanud varem, tema vanematoetus ei või olla rohkem kui minimaalne suurus, siis perel ei jätku raha isegi normaalseks toiduks ega raviks. Nendel tingimustel ei saa kostja füüsiliselt osutada abi tema vanemale (hagejaga ühisele) pojale rohkem, kui 250 krooni kuus. Praegu ei suuda kostja maksta isegi seda summat, kuna on võlg elatise osas, pangakontod on aresti all. Vastuväidete tõendamiseks lisab kostja laste sünnitunnistuste koopiad, elukaaslase tööraamatu ärakirja, pangakonto väljavõtte, pensionitunnistuse koopia ja arstliku ekspertiisiotsuse koopia. Kostja ei soovi esitada vastuhagi ja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. HAGEJA ARVAMUS KOSTJA VASTUSE KOHTA Hageja jääb oma nõuete juurde ja palub elatist suurendada 1800 kroonini kuus ning kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Viru Maakohus tegi
  8. veebruaril 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilasi TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:  et pooltel sündis xx.xx.xxxx.a poeg N. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0104767 (tl 7)  et poolte abielu on lahutatud 20.11.1997.a Narva Linnakohtu otsusega, millega mõisteti kostjalt välja elatis 250 krooni kuus (tl 6)  et hageja saab 300 krooni kuus lapsetoetust (tl 10)  et hagejale kuulub korteriomand asukohaga xxxi xx-x (tl 25)  et hagejale kuulub garaažiboks nr 151 garaažiühistus Ural-Auto (tl 26) 2
(5)Tsiviilasi nr 2-07-7281  et hageja töötab Kreenholmi Valduse AS-s ja tema palk ja muud tulud kokku olid 2006.a 71 240 krooni (tl 27-31)  et kostja on 60 % ulatuses töövõimetu (tl 47-50)  et kostjal on sündinud poeg A.V (tl 52)  et kostjal on sündinud poeg G.V (tl 53)  et kostjal on sündinud poeg V.V (tl 54)  et kostjale maksti 2007.a pensionit suuruses 1654 krooni (tl 58)  et kostja abikaasa ei tööta (tl 59) Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 61

lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja on esitanud hagi elatise suurendamise nõudes. Narva Linnakohtu 20.11.1997.a otsusega mõisteti kostjalt välja elatis poolte ühise lapse ülalpidamiseks summas 250 krooni igakuiselt. Kohus leiab et nimetatud elatise suurus ei kata lapse vajadusi, on ebapiisav ja elatise summat tuleb suurendada. Samas peab kohus elatise suuruse muutmisel arvestama poolte varalist seisundit, seda et kostja on töövõimetu (60%) ja temalt elatise väljamõistmisel esinevad PKS § 61 lg-s 5 ja lg-s 6 p-s 1 sätestatud asjaolud. Samuti peab kohus arvestama seda, et kostjal on veel kolm ülalpeetavat, kellele kostja peab tagama võrdväärse ülalpidamise võrreldes lapsega kes elab temast lahus. Seega esinevad asjaolud, mis on elatise suuruse vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kohus võib PKS § 61 lg 5 alusel elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi lõikes 4 (alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07). Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka PKS § 61 lg
  3. Tuvastatud on et kostjal on peale poolte ühise alaealise lapse veel kolm alaealist last ja see mõjutab kostja varalist seisundit. PKS § 61 lg 6 p 1 järgi on elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. Perekonnaseadusest ei tulene töövõimetuse määratlust. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PKS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Sama tuleneb ka riikliku pensionikindlustuse seadusest. Töövõimetus peab olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Osaliselt töövõimetu on aga Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 16 lg 3 järgi isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Osaliselt töövõime kaotanud isik võib RPKS § 16 lg 6 järgi olla kaotanud töövõime 10-90% ulatuses (RKTKo nr 3-2-1-19-07). 3

(5)Tsiviilasi nr 2-07-7281 Tuvastatud on, et kostja on 60 % ulatuses töövõimetu ning ta on töövõimetuspensionär. Kostja töövõime osaline kaotus ei anna alust jätta last ilma õigusest saada vanemalt ülalpidamist, kuid annab kohtule võimaluse PKS § 61 lg 3 alusel elatise suuruse muutmiseks, kui vanema varaline seisund või lapse vajadused on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Kostja väitel on tema ainuke sissetulek töövõimetuspension, mis on 1654 krooni kuus. Seega leiab kohus et on olemas alused kostjalt Narva Linnakohtu otsusega nr 2-1115 välja mõistetud elatise suuruse muuutmiseks, kuna 250 krooni kuus on täiesti ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks, kuid esinevad PKS § 61 lg 6 p 1 ja lg 5 sätestatud alused elatise suuruse vähendamiseks alla miinimummäära, mis seavad ka piirangu PKS § 70 lg 2 alusel kostjalt elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt. Kohus arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 650 krooni ulatuses poolte ühise lapse ülalpidamiseks, alates elatisehagi esitamisest. Kuna kohus on tuvastanud PKS § 61 lg-s 5 ja 6 nimetatud asjaolud, siis ei saa PKS § 70 lg 2 alusel kostjalt välja mõista elatist tagasiulatuvalt. PKS § 70 lg 2 on viide PKS § 61 lg 6-s sisalduvatele asjaoludele, s.o kohustatud isiku töövõimetus, lapse piisav sissetulek ja muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused on nii elatise vähendamise kui ka elatise väljamõistmata jätmise aluseks, siis on PKS § 70 lg 2 eesmärk vältida nimetatud asjaolude esinemisel kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimist) (RKTKo 3-2-1-57-07). Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus et hageja nõue mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole võimeline tulenevalt oma majanduslikust olukorrast nimetatud võlgnevust tasuma, sest see paneks kostja ja tulenevalt sellest ka kostja ülalpeetavad raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimine) ja kostjaga koos elavad ülalpeetavad osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjast eraldi elav laps. Seega jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata. TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. 4
(5)Tsiviilasi nr 2-07-7281 Tamara Šabarova Kohtunik 5
(5)VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-7281
  1. märts 2008.a, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad J.V hagi G.I vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: J.V (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x; xxx) Kostja: G.I (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) Kirjalikus menetluses
  2. J.V hagi rahuldada osaliselt.
  3. Muuta Narva Linnakohtu 20.11.1997.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1115 G.I-lt J.V kasuks lapse N.I ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.
  4. Mõista G.I-lt välja J.V kasuks poja N.I, sünd xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks alates 07.03.2007.a kuni poja N.I täisealiseks saamiseni igakuiselt elatis summas 650 (kuussada viiskümmend) krooni.
  5. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele elatise maksmise osas alates 01.01.2008.a igakuiselt 650 krooni ulatuses.
  6. Määrata kostjale G.I-le tähtaeg elatise tasumiseks igakuiselt 650 krooni ulatuses alates 07.03.2007.a-st – 31.12-2007.a-ni, kuni 31.12.2008.a. Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-7281 jäävad nende endi kanda. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asja lahendamise viis RESOLUTSIOON Menetluskulud Edasikaebamise kord Tamara Šabarova Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 07.03.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt olid pooled alates 22.07.1995 abielus. Abielu kestel sündis pooltel poeg N.I (sünd xx.xx.xxxx.a). Narva Linnakohtu 20.11.1997.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-1115 poolte abielu lahutati ja mõisteti kostjalt välja elatis poja ülalpidamiseks summas 250 krooni igakuiselt kuni poja täisealiseks saamiseni. Peale lahutust poeg elab hagejaga Tsiviilasi nr 2-07-7281 koos, on hageja ülalpidamisel, kuna kostja vaatamata kohtuotsusega elatisraha väljamõistmisele, materiaalset abi ei osutanud, ei osale laste kasvatuses ning elatisraha ei maksa. Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse § 61 lg-tega 2 ja 4, hageja palub kohtul suurendada igakuise elatisraha suurust, mida nõutakse sisse kostjalt G.I-lt tema kasuks, poja N ülalpidamiseks, 250 kroonilt alates 07.03.2006.a kuni 31.12.2006.a - 1500 kroonini, alates
  7. jaanuarist 2007.a. - 1800 kroonini kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja nõustus kirjaliku menetlusega. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE Kohtule 14.05.2007 esitatud vastuses hagiavaldusele (tl 46) kostja ei tunnistanud hagi. Vastuse kohaselt on kostja invaliid 60% töövõimetuse kaotusega. Seoses haigestumisega on raske leida sobivat tööd, praegu ta ei tööta. Ainuke sissetulek on pension suuruses 1654 krooni (2006 aastal ja kuni 2007.a aprillist 1474 krooni). Kostja elab vabaabielus N.V-ga, kellega kostjal on kolm väikset last: A.V, sünd. xx.xx.xxxx.; G.V, sünd. xx.xx.xxxx ja V.V, sünd. xx.xx.xxxx. Kostja elukaaslane ei tööta praegu. Tema ainuke sissetulek on lastetoetus. Vanematoetust ta veel ei saa, aga võttes arvesse, et ta ei töötanud varem, tema vanematoetus ei või olla rohkem kui minimaalne suurus, siis perel ei jätku raha isegi normaalseks toiduks ega raviks. Nendel tingimustel ei saa kostja füüsiliselt osutada abi tema vanemale (hagejaga ühisele) pojale rohkem, kui 250 krooni kuus. Praegu ei suuda kostja maksta isegi seda summat, kuna on võlg elatise osas, pangakontod on aresti all. Vastuväidete tõendamiseks lisab kostja laste sünnitunnistuste koopiad, elukaaslase tööraamatu ärakirja, pangakonto väljavõtte, pensionitunnistuse koopia ja arstliku ekspertiisiotsuse koopia. Kostja ei soovi esitada vastuhagi ja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. HAGEJA ARVAMUS KOSTJA VASTUSE KOHTA Hageja jääb oma nõuete juurde ja palub elatist suurendada 1800 kroonini kuus ning kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Viru Maakohus tegi
  8. veebruaril 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilasi TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:  et pooltel sündis xx.xx.xxxx.a poeg N. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0104767 (tl 7)  et poolte abielu on lahutatud 20.11.1997.a Narva Linnakohtu otsusega, millega mõisteti kostjalt välja elatis 250 krooni kuus (tl 6)  et hageja saab 300 krooni kuus lapsetoetust (tl 10)  et hagejale kuulub korteriomand asukohaga xxxi xx-x (tl 25)  et hagejale kuulub garaažiboks nr 151 garaažiühistus Ural-Auto (tl 26) 2
(5)Tsiviilasi nr 2-07-7281  et hageja töötab Kreenholmi Valduse AS-s ja tema palk ja muud tulud kokku olid 2006.a 71 240 krooni (tl 27-31)  et kostja on 60 % ulatuses töövõimetu (tl 47-50)  et kostjal on sündinud poeg A.V (tl 52)  et kostjal on sündinud poeg G.V (tl 53)  et kostjal on sündinud poeg V.V (tl 54)  et kostjale maksti 2007.a pensionit suuruses 1654 krooni (tl 58)  et kostja abikaasa ei tööta (tl 59) Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 61

lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja on esitanud hagi elatise suurendamise nõudes. Narva Linnakohtu 20.11.1997.a otsusega mõisteti kostjalt välja elatis poolte ühise lapse ülalpidamiseks summas 250 krooni igakuiselt. Kohus leiab et nimetatud elatise suurus ei kata lapse vajadusi, on ebapiisav ja elatise summat tuleb suurendada. Samas peab kohus elatise suuruse muutmisel arvestama poolte varalist seisundit, seda et kostja on töövõimetu (60%) ja temalt elatise väljamõistmisel esinevad PKS § 61 lg-s 5 ja lg-s 6 p-s 1 sätestatud asjaolud. Samuti peab kohus arvestama seda, et kostjal on veel kolm ülalpeetavat, kellele kostja peab tagama võrdväärse ülalpidamise võrreldes lapsega kes elab temast lahus. Seega esinevad asjaolud, mis on elatise suuruse vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kohus võib PKS § 61 lg 5 alusel elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi lõikes 4 (alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07). Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka PKS § 61 lg
  3. Tuvastatud on et kostjal on peale poolte ühise alaealise lapse veel kolm alaealist last ja see mõjutab kostja varalist seisundit. PKS § 61 lg 6 p 1 järgi on elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. Perekonnaseadusest ei tulene töövõimetuse määratlust. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PKS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Sama tuleneb ka riikliku pensionikindlustuse seadusest. Töövõimetus peab olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Osaliselt töövõimetu on aga Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 16 lg 3 järgi isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Osaliselt töövõime kaotanud isik võib RPKS § 16 lg 6 järgi olla kaotanud töövõime 10-90% ulatuses (RKTKo nr 3-2-1-19-07). 3

(5)Tsiviilasi nr 2-07-7281 Tuvastatud on, et kostja on 60 % ulatuses töövõimetu ning ta on töövõimetuspensionär. Kostja töövõime osaline kaotus ei anna alust jätta last ilma õigusest saada vanemalt ülalpidamist, kuid annab kohtule võimaluse PKS § 61 lg 3 alusel elatise suuruse muutmiseks, kui vanema varaline seisund või lapse vajadused on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Kostja väitel on tema ainuke sissetulek töövõimetuspension, mis on 1654 krooni kuus. Seega leiab kohus et on olemas alused kostjalt Narva Linnakohtu otsusega nr 2-1115 välja mõistetud elatise suuruse muuutmiseks, kuna 250 krooni kuus on täiesti ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks, kuid esinevad PKS § 61 lg 6 p 1 ja lg 5 sätestatud alused elatise suuruse vähendamiseks alla miinimummäära, mis seavad ka piirangu PKS § 70 lg 2 alusel kostjalt elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt. Kohus arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 650 krooni ulatuses poolte ühise lapse ülalpidamiseks, alates elatisehagi esitamisest. Kuna kohus on tuvastanud PKS § 61 lg-s 5 ja 6 nimetatud asjaolud, siis ei saa PKS § 70 lg 2 alusel kostjalt välja mõista elatist tagasiulatuvalt. PKS § 70 lg 2 on viide PKS § 61 lg 6-s sisalduvatele asjaoludele, s.o kohustatud isiku töövõimetus, lapse piisav sissetulek ja muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused on nii elatise vähendamise kui ka elatise väljamõistmata jätmise aluseks, siis on PKS § 70 lg 2 eesmärk vältida nimetatud asjaolude esinemisel kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimist) (RKTKo 3-2-1-57-07). Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus et hageja nõue mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole võimeline tulenevalt oma majanduslikust olukorrast nimetatud võlgnevust tasuma, sest see paneks kostja ja tulenevalt sellest ka kostja ülalpeetavad raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimine) ja kostjaga koos elavad ülalpeetavad osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjast eraldi elav laps. Seega jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata. TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. 4
(5)Tsiviilasi nr 2-07-7281 Tamara Šabarova Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.