3-08-224 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-224 Hal
) §-st 12 tulenev õigus, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Nimetatud kirjades palus kaebuse esitaja panna linnavolikogu istungi päevakorda küsimus tema poolt kasutatava munitsipaalkorteri võõrandamiseks hinnaga 900 krooni m2, kohaldades hinnakoefitsienti
- 04.01.2008 vastas Narva Linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin kaebuse esitajale kirjaga nr 2-20/10, et eluruumide võõrandamine Narva linnas toimub Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr 61/47 kinnitatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“ sätestatud tingimustel. Nimetatud määrust muudeti Narva Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 34/63 ja 20.10.2006 määrusega nr
- Kirjas toonitatakse, et Narva linna omandis olevate eluruumide võõrandamine toimub kooskõlas volikogu poolt kehtestud korraga. Kaebuse esitaja leidis, et tal on õigus omandada munitsipaalkorter hinnaga, mis kehtis tema poolt sellekohase avalduse esitamise aja seisuga, s.o 24.11.
- Kaebuse esitaja palus teha Narva Linnavolikogule kohustav ettekirjutus vaadata läbi linnavolikogu istungil kaebuse esitaja poolt üürilepingu alusel kasutatava munitsipaalkorteri võõrandamine otsustuskorras samadel tingimustel, millega võõrandati munitsipaalkorterid V. Bašurovile, G. Popovile, I. Kuzminile ja J. Jurovskajale. Samade tingimuste all pidas kaebuse esitaja silmas korteri võõrandamist hinnakoefitsiendiga
- Narva Linnavolikogu vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt määratakse kooskõlas Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr 61/47 kinnitatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra“ lisa 1 p-ga 2.1 munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel kasutatava ning avalikul enampakkumisel võõrandatava eluruumi alghind Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega nr 198 “Eluruumide erastamise korraldamine“ kehtestatud korras ning selle alusel Narva linna poolt vastu võetud asjaomaste õigusaktide alusel ning saadud alghind korrutatakse koefitsiendiga
- 15.06.2004 vastu võetud eluruumide erastamise seaduse (EES) § 22 lg 12 kohaselt käesoleva seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud eluruumid ei ole alates 01.08.2004 erastamise objektiks. Nimetatud eluruumidele ei kohaldata käesolevast seadusest tulenevaid erisusi ning neid võivad riigivara valitsejad võõrandada riigivara võõrandamist sätestavas korras ja kohalikud omavalitsused volikogu poolt kehtestatud korras. Eeltoodust tulenevalt ei ole J. F. i poolt kasutatav eluruum alates 01.08.2004 erastamise objektiks ning see eluruum on Narva linna vara, mida võib Narva linn omanikuna käsutada. Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr 61/47 kinnitatud „Narva linna omandis olevate eluruumide 2 valdamise, kasutamise ja käsutamise korra“ p 62.1 kohaselt võõrandatakse avalikul enampakkumisel üürilepingu alusel kasutatavad munitsipaaleluruumid, mis käesoleva korra kohaselt kuuluvad võõrandamisele ja p 62.2 kohaselt võõrandatakse asustamata eluruumid, mis samuti käesoleva korra kohaselt kuuluvad võõrandamisele. Sama korra p 59 kohaselt on eluruumide võõrandamiseks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet, kes korraldab avalikku enampakkumist, kinnitab ja tühistab enampakkumise tulemused, lahendab kõik enampakkumise korraldamise ja läbiviimise käigus tekkinud küsimused, v.a need, mille lahendamine kuulub enampakkumise komisjoni pädevusse. Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr 61/47 kinnitatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra“ p 61 kohaselt kehtestab enampakkumise korraldaja kooskõlastatult Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoniga avalikul enampakkumisel müüdavate eluruumide järjekorra ja tähtajad. Sama korra p 61 ja Narva Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 24.11.2005 otsuse alusel anti välja Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti käskkiri nr 71 „Avalikul enampakkumisel müüdavate eluruumide järjekorra ja tähtaja kehtestamine“. Nimetatuga kehtestati eluruumide võõrandamise avaliku enampakkumise tähtajaks
- aasta detsember ning järgmise eluruumide avaliku enampakkumise tähtajaks
- aasta mai. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti 24.04.2006 käskkirjaga nr 21 muudeti 30.11.2005 käskkirja nr 71 p 2 ja kehtestati eluruumide avalikul enampakkumisel võõrandamise järgmiseks tähtajaks juuni 2006 ning 19.06.2006 käskkirjaga nr 29 kehtestati eluruumide avalikul enampakkumisel võõrandamise tähtajaks oktoober
- Narva Linnavolikogu 20.10.2006 määrusega nr 45 kehtestati „Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määruse nr 61/47 „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“ muutmine“. Vastavalt eelnimetatud korra lisa 1 p-le 3.1 (alates 20.10.2006 kehtinud redaktsioonis) määratakse otsustuskorras võõrandatava üürilepingu alusel kasutatava eluruumi, mis oli vastavalt EES-le erastamise objektiks, müügihind Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määruse nr 198 „Eluruumide erastamise korraldamine“ alusel ja Narva Linnavolikogu 09.03.1994 määruse nr 6/9 „Narva linna eluruumide erastamise kohta“ alusel ning saadud hind korrutatakse koefitsiendiga
- Kohalikul omavalitsusel on õigus oma vara käsutada. Vara võõrandamine ebamõistlikult madala hinnaga võib minna vastuollu avalike huvidega. J. F. il ei saanud olla põhjendatud ootust, et tema poolt üürilepingu alusel kasutatav eluruum müüakse talle sellekohase taotluse esitamise ajal kehtinud hinnaga. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
- mai 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on munitsipaalvara puhul tegemist kohalikule omavalitsusele kuuluva varaga, millele laieneb
§-st 32 tulenev omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus. Lähtudes
§-st 154 kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr 61/47 „Narva linna omandis olevate eluruumide, valdamise kasutamise ja käsutamise kord“ kehtestati Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord, mida muudeti Narva Linnavolikogu 20.10.2006 määrusega nr 45 „Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määruse nr 61/47 „Narva linna omandis olevate eluruumide, valdamise kasutamise ja käsutamise kord“ muutmine“. Seega puudub kaebuse esitajal õigus nõuda üürilepingu alusel kasutatava munitsipaaleluruumi võõrandamist tingimustel, millised ei tulene Narva Linnavolikogu poolt kehtestatud õigusaktidest. 3 Narva Linnavolikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini 04.01.2008 kirjas nr 2-20/10 selgitab Narva Linnavolikogu esimees J. F. ile eluruumide võõrandamise korda Narva linnas ning viitab Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määrusega nr 61/47 kehtestatud „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale“ ja selle muutmiseks vastu võetud Narva Linnavolikogu 06.10.2005 määrusele nr 34/63 ning Narva Linnavolikogu 20.10.2006 määrusele nr 45. Samas kirjas toonitab linnavolikogu esimees, et Narva linna omandis olevate eluruumide võõrandamine toimub volikogu poolt kehtestatud korra kohaselt. Seega ei sisalda 04.01.2008 kiri nr 2-20/10 linnavolikogu esimehe keeldumist kaebuse esitajale eluruumi võõrandamiseks, vaid selgitab, milliste Narva linna õigusaktide alusel toimub eluruumide võõrandamine Narva linnas ning, kes korraldab otsustuskorras eluruumide võõrandamist. Järelikult ei saa kõneallolev keeldumine olla ka vastuolus
§ 15teise lausega.
Narva Linnavolikogu esimehe 04.01.2008 kirjas nr 2-20/10 toodu ei ole vastuolus
§-dega 13 ja 14, sest selles selgitatakse ainult, milliste linna õigusaktide alusel toimub linna omandis olevate eluruumide käsutamine. Mis puutub kaebuse esitaja nõudesse võõrandada talle munitsipaalkorter sama hinnaga, millega müüdi korterid eelnimetatud neljale Narva linna elanikule, siis tuleb asuda seisukohale, et haldusorgani ebaõige halduspraktika ei saa tekitada kaebuse esitajale õiguspärast ootust sellise praktika jätkamiseks. Võrdse kohtlemise all peetakse eelkõige silmas kehtiva seaduse võrdset kohaldamist kõigi isikute suhtes, kellele see seadus laieneb. Narva linnas toimub linnale kuuluvate eluruumide võõrandamine Narva Linnavolikogu 20.10.2006 määruse nr 45 “Narva Linnavolikogu 23.12.2004 määruse nr 61/47 „Narva linna omandis olevate eluruumide, valdamise kasutamise ja käsutamise kord“ muutmine“ alusel ning seega on kaebuse esitajal õigus nõuda, et munitsipaalkorteri võõrandamise korral lähtutakse eelnimetatud Narva Linnavolikogu määrusest, mitte aga sellele määrusele mittetuginevast halduspraktikast. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse esitaja õigusi rikutud ning kaebus ei kuulu rahuldamisele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED J.F. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- mai 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega kohustada Narva Linnavolikogu võtma päevakorda küsimus kaebuse esitaja poolt hõivatud munitsipaalkorteri (Narva linn, X 9-13) võõrandamise kohta otsustuskorras, rakendades koefitsienti 3 ja võtma vastu otsuse, mis on analoogiline munitsipaalkorterite V. Bašurovile, I. Kuzminile, I. Popovile ja J. Jurovskajale võõrandamise tingimustele ning mõista Narva Linnavolikogult kaebuse esitaja kasuks välja kõik kohtukulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt:
- On ebaõige halduskohtu järeldus, et Narva Linnavolikogu esimehe 04.01.2008 kiri nr 2-20/10 ei sisalda linnavolikogu esimehe keeldumist kaebuse esitajale eluruumi võõrandamiseks, vaid selgitab, milliste Narva linna õigusaktide alusel toimub eluruumide võõrandamine Narva linnas ning, kes korraldab otsustuskorras eluruumide võõrandamist.
- On halduskohus rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 25 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 436 lg 1 sätestatud nõudeid. Vastavalt õigusemõistmise üldpõhimõtetele on kohus kohustatud hindama asja asjaolusid ja tõendeid nende kogumis ja igakülgselt. Halduskohus ei ole hinnanud linnavolikogu 04.01.2008 kirja koostoimes kaebuse esitaja 10.12.2007 kirjaga.
- Ei ole halduskohus põhjendanud, miks ei ole kohtuotsuses analüüsitud ühtegi kaebuse esitaja väidet, tõendit ega järeldust. Sellega on kohus rikkunud TsMS §-s 442 lg 8 sätestatud nõuet. 4
- On ebaõige halduskohtu väide, et kaebuse esitaja nõue soodustab jätkama ebaõiget halduspraktikat, kui Narva Linnavolikogu võõrandab munitsipaalkorteri sama hinnaga kaebuse esitajale, millega müüdi korterid Bašurovile, Kuzminile, Popovile ja Jurovskajale. Õigusaktideks, mis annavad J. F. ile õiguse nõuda tema poolt üüritava eluruumi võõrandamist, on Narva Linnavolikogu otsustes nr 172, 213, 252 ja 253 viidatud õigusaktid, millega müüdi munitsipaaleluruumid teistele isikutele. Narva Linnavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole halduskohus materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega kohtumenetluse norme rikkunud. Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korrast ega muudest seadustest ei tulene Narva linna kohustust võõrandada kaebuse esitajale üürilepingu alusel kasutatav eluruum. Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra p 62 alapunkti 62.1 kohaselt võõrandatakse üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid, mis sama korra kohaselt kuuluvad võõrandamisele, avalikul enampakkumisel. Kaebuse esitaja poolt 24.11.2005 taotluse esitamise ajal kehtinud korra kohaselt ei olnud Narva Linnavolikogu üürilepingu alusel kasutatavate eluruumide võõrandamise otsustajaks. Seega on ebaõige kaebuse esitaja seisukoht, et selliseks õigusaktiks, mis annab temale õiguse nõuda Narva Linnavolikogult eluruumi võõrandamise otsuse vastuvõtmist, on Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord. Nimetatud korra kohaselt võis Narva kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ta üldse soovib eluruume võõrandada. Kaebusele lisatud 10.12.2007 pöördumises Narva Linnavolikogule taotles J.F. üüritava munitsipaalkorteri võõrandamist temale otsustuskorras enne 20.12.2006 kehtinud hinnaga 900 krooni ühe ruutmeetri kohta. Tartu Halduskohus leidis õigesti, et tulenevalt põhiseaduslikust kohaliku omavalitsuse autonoomia garantiist (
§ 154
) ja omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise põhiõigusest (
§ 32
) ei saa halduskohus kohustada Narva Linnavolikogu munitsipaalvara võõrandama madalama võõrandamishinna eest, kui seda näeb ette kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud kord. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- mai 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega, siis HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. J.F. on halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud kohustada linnavolikogu arutama munitsipaalkorteri, asukohaga X 9-13 Narva, kaebajale võõrandamise küsimust ning vastu võtma otsuse, mille kohaselt toimub munitsipaalkorteri võõrandamine kaebajale samadel tingimustel, millega võõrandati munitsipaalkorterid V. Bašurovile, I. Kuzminile, G. Popovile ja J. Jurovskajale. Seega oli vajalik tuvastada, kas Narva Linnavolikogu oli kohustatud J. F. i
- novembri 2005 avalduse alusel vastu võtma haldusakti ning kas linnavolikogu oleks saanud võõrandada munitsipaalkorteri kaebajale samadel tingimustel nagu V. Bašurovile ja teistele. J.F. on
- novembril 2005 esitanud Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametile avalduse X 9-13 asuva eluruumi omandamiseks avalikul enampakkumisel (tl 41). Narva 5 Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet on kaebajale
- detsembril 2005 vastanud, et kui Narva Linnavalitsus võtab vastu otsuse eluruumi X 9-13 avalikul enampakkumisel võõrandamise kohta, siis teavitatakse kaebajat sellest ning eluruumi võõrandamise tingimustest ja tähtajast täiendavalt (tl 42). Vastavalt Narva Linnavolikogu poolt
- detsembril 2004 kinnitatud määruse „Narva linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“ (muudetud Narva Linnavolikogu
- oktoobri 2005 määrusega nr 34/63 ja
- oktoobri 2006 määrusega nr 45) punktile 112 on eluruumide otsustuskorras võõrandajaks Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet, kes korraldab otsustuskorras võõrandamist ning lahendab kõik eluruumi müügilepinguga seonduvad küsimused. Seda, et linnavolikogu ei ole ise eluruumide võõrandamise korraldaja, vaid volikogu vastava otsuse eelnõu peab volikogule esitama linnavalitsus, on Narva Linnavolikogu esimees J. F. ile selgitanud oma
- jaanuari 2008 kirjas, vastusena J. F. i jt. 10.12.2007 kirjale. Halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata J. F. i nõude kohustada linnavolikogu arutama munitsipaalkorteri X 9-13 kaebajale võõrandamise küsimust ning vastu võtma otsuse, mille kohaselt toimub munitsipaalkorteri võõrandamine talle samadel tingimustel kui võõrandati korterid V. Bašurovile ja teistele. Tulenevalt põhiseaduslikust omavalitsuse autonoomia garantiist (
§ 154
) ja omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise põhiõigusest (
§ 32) ei saa halduskohus kohustada Narva Linnavolikogu oma omandit võõrandama.
Samuti ei saa kohus kohustada seda kaebajale võõrandama madalama hinna eest, kui näeb ette vastav kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud kord. Neljale isikule (V. Bašurov, J. Jurovskaja, I. Kuzmin ja G. Popov) munitsipaalkorterite müümisest madalama hinnaga, kui see tulenes sel momendil kehtivast korrast, ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust sellise praktika jätkamiseks. Sellele seisukohale on asunud ka EV õiguskantsler (tl 5-8). Ebaõige halduspraktika, kus nelja isikut koheldi võrreldes kaebajaga põhjendamatult erinevalt, ei anna kaebajale alust sellele argumendile toetudes nõuda Narva Linnavolikogult samasugust kohtlemist. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Agu Timmi 6 Maili Lokk