3-08-551/10

3-08-551 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Haldusasja number 3-08-551 Haldusasi T.T kaebus Tallinna Vangla kohustamise nõudes lubada kaebajale kahel korral nädalas spordisaali kasutamist. Asja läbivaatamise kuupäev 14.05.
3. Menetlusosalised T.T – kaebuse esitaja; Svetlana Meister – vastustaja Tallinna Vangla esindaja. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata menetluskulud tema enda kanda. ja kaebaja Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 03.06.2008 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud 12.12.2007 esitas T.T Tallinna Vanglale taotluse, milles avaldas soovi käia 2 korda nädalas spordisaalis spordiga tegelemas seoses tervise halvenemisega. 11.01.2008 otsusega jättis vangla T.Te taotluse rahuldamata. 22.01.2008 esitas T.T vaide Justiitsministeeriumile, milles vaidlustas Tallinna Vangla 11.01.2008 keeldumist tema spordisaali viimisest. Justiitsministeeriumi 30.01.2008 vaideotsusega nr 1-13/2000-1 jäeti T.T vaie rahuldamata. 20.03.2008 esitas T.T halduskohtule kaebuse nõudega kohustada Tallinna Vanglat võimaldama kaebajale spordisaali kasutamist kahel korral nädalas. Kaebaja seisukohad 1 T.T viibib Tallinna Vanglas vahi all alates 18.07.
4. Kogu vahi all viibimise aja jooksul ei ole kaebajale võimaldatud osaleda ühelgi kultuuri- ega spordiüritusel. Tallinna Vangla jalutusboksidest on eemaldatud kõik võimalused enda füüsiliseks koormamiseks, eemaldatud on isegi istepingid. Boksid on vihmaga märjad, mustad ja porised. Boksid on 15 m2 suurused, milline on ebapiisav, et kuus inimest saaks samaaegselt teha liikumis- või võimlemisharjutusi. Samuti kamber, milles kaebaja koos viie kaasvahistatuga viibib, on ca 15 m2, sisaldades inventari ja WC-d. Kaebajal on tekkinud seoses liikumisvaeguse ja pideva füüsilise alakoormusega tugevad närvivalud seljas ning lihastes ja tervise üldine halvenemine. Kaebaja on pöördunud oma probleemidega vangla arsti poole, kes soovitas spordiga tegeleda. Kaebaja tervis halveneb pidevalt ning kaebaja on asetatud olukorda, kus puudub võimalus arsti soovitusi täita. Kaebaja leiab, et tema hoidmine sedavõrd pika aja jooksul halbades tingimustes ilma võimaluseta end füüsiliselt koormata, milline on tinginud tema tervise tuntava halvenemise, ei saa teenida muud eesmärki kui Tallinna Vangla poolne sihilik kaebajale kannatuste valmistamine. T.T palub lõpetada tema piinamine ning tagada temale regulaarne osalemine spordiüritusel, et oleks võimalus ennast füüsiliselt koormata. Kaebaja tugineb põhiseaduse §-le 28, mis sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 1 alusel kohaldatakse eelvangistuse kandjatele VangS ptk-de 1, 2 ja 7 sätteid. VangS
5. ptk § 111 lg 2 sätestab, et vanglas lubatud kinnipeetavate piirarvu määramisel tuleb arvestada vangla võimalusi korraldada kinnipeetava olmetingimusi, töötamist, õppimist ja vaba aja veetmist. Vastustaja Tallinna Vangla vastulause ja taotlus Vastavalt kohtumäärusele viibib T.T vahi all alates 27.06.
6. Tallinna Vanglas on ta asunud
7. aastal ajavahemikus 18.07 - 25.10 ning
8. aastal ajavahemikel 08.11 02.02, 09.02 - 20.04, 02.05 - 01.06 ja alates 08.06 kuni käesoleva ajani. VangS § 90 lg 3 alusel hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatud töötab või õpib. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on vangla või arestimaja kohustatud võtma kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine. Sellest tulenevalt kõiki ühes majas või korrusel viibivaid vahistatuid seaduse kohaselt korraga spordisaali viia ei saaks. Kambrite kaupa vahistatutele spordisaalis käimise võimaldamine ei ole võimalik põhjusel, et selleks ei jätkuks ajalist ressurssi. Spordisaali kasutamine toimub vastavalt kodukorra p-le 14.4 sektsioonide kaupa ning vabas õhus toimuvate spordiürituste kava koostab huvijuht kooskõlastatult järelvalveosakonnaga ning kinnitab direktori asetäitja. Seadusest tulenevalt saavad spordiüritustest osa võtta vaid vangla elusektsioonis paiknevad kinnipeetavad. Lähtudes VangS § 90 lg-test 3 ja 5 ning KrMS §-st 130 ei ole vahistatule osavõtt vanglas korraldatavatest üritustest võimalik. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 6 lg 6 kohaselt on kinnipeetavale toas või kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda. T.T oma kaebuses märgib, et peab koos viie kaasvahistatuga viibima kambris, mille suurus on 15 m
9. Seega on tulenevalt vangla sisekorraeeskirjast viiele kinnipeetavale isikule ette nähtud kokku 12,5 m2 põrandapinda ning seadusest tulenevad tingimused on täidetud. Tallinna Vangla saab kasutada tulenevalt ehituslikest lahendustest olemasolevaid jalutusbokse, mille miinimumsuurust seaduses sätestatud ei ole. Ei saa nõustuda T.T väitega, et jalutusboksid on vihmaga porised ja mustad, kuna jalutusbokside põrandad on betoonist, siis ei saa seal pori tekkida. Küll aga võivad jalutusboksid olla vihmaga märjad, 2 sest boksidel puudub osaliselt katus, vastasel juhul ei täidaks nad oma eesmärki ja kinni peetud isikud ei saaks värsket õhku. Tallinna Vangla spetsaialist-perearst K.A-ga 08.04.2008 läbi viidud vestluses selgus, et T.T on 31.03.2008 arsti vastuvõtul käies ise tunnistanud, et tema seljavalud on kestnud juba aastaid, mille leevendamiseks on ta tegelenud kehakultuuriga. Seega ei vasta tõele T.T väide, et tema seljavalud on tekkinud põhjusel, et Tallinna Vangla ei ole võimaldanud tal kasutada spordisaali. Dr. A kinnitab, et ta on soovitanud T.T-l tegeleda ravivõimlemisega, kuid sellega saaks tegeleda ka vangla eelvangistushoones, vaatamata sellele, et peab seda tegema kitsamates oludes, kui vabaduses viibides. Tallinna Vangla juhindub oma toimingutes ja otsustes õigusaktidest ning sellest tulenevalt ei ole võimalik lubada T.T-l kasutada spordisaali. Lähtudes eeltoodust palub Tallinna Vangla jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Kohtu seisukohad Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Kaebuse esitaja on eelvangistust kandev vahistatu. VangS § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Eraldi hoitakse vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas. § 93 lg 5 sätestab, et vahistatu soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. § 12 lg 1 p 3 kohaselt hoitakse vanglas eraldi kinnipeetavaid ja vahistatuid. Vastavalt § 12 lg-le 5 võib eelnimetatud eraldihoidmise põhimõttest teha erandeid, kui see on vajalik seoses õppimise, töötamise või muu tegevusega. Tallinna Vangla poolt kohtule antud selgituste kohaselt saavad vangla spordisaali kasutada kinnipeetavad, kuid mitte vahistatud, tulenevalt eraldihoidmise printsiibist. Põhimõtteliselt saaksid ka vahistatud spordisaali kasutada kambrite kaupa, kuna selleks seadus otsest keeldu ette ei näe, kuid selleks puudub ajaline ressurss. Tallinna Vangla kinnitusel on hetkel vanglas 681 vahistatut ning üldse kinni peetavaid isikuid üle 1000 inimese. Kohtu hinnangul on ilmselge, et kõigile neile ei saa võimaldada spordisaali kasutamist. Kuivõrd spordisaali kasutamine oleks kaebuse esitajale teoreetiliselt võimalik, tuleb kohtul kontrollida, kas sellise erandi tegemine VangS § 12 lg 5 alusel oleks konkreetsel juhul põhjendatud ning kas vangla on õiguspäraselt keeldunud kaebajale vastava loa andmisest. Kaebaja taotleb spordisaali kasutamise võimalust meditsiinilistel näidustustel. Kaebaja väitel on tal tugevad seljavalud, mida saaks leevendada vaid võimlemisega, kuna valuvaigisteid ta võtta ei soovi oma uimastisõltuvuse tõttu. Kambripinna väiksus ja igasuguse inventari puudumine jalutusboksides välistavad kaebaja jaoks igasuguse võimaluse ennast füüsiliselt koormata. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja poolt esitatud väited piisavad kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja meditsiinilisest kaardist (tl 43-62) nähtuvalt ei ole teda läbi vaadanud arstid leidnud, et kaebaja seljavalud oleksid sedavõrd tõsised, et vajaksid meditsiinilist sekkumist. Dokumentaalsed tõendid näitavad, et kaebaja suhtes läbiviidud uuringud ei ole andnud 3 leidu, mis tingimata saaks leevendust vaid spordisaali kasutades. Nii on kaebaja korduvalt pöördunud arsti poole, kaevates nimmevalu ning nõudes ja saades selle leevendamiseks erinevaid närvivalu vähendavaid kreeme. Kaebajale teostatud läbivaatused ja uuringud ei ole näidanud mingit tõsisemat objektiivset leidu (22.05.2007 arsti vastuvõtt tl 55, 28.11.2007 arsti vastuvõtt tl 56, 11.12.2007 arsti vastuvõtt tl 56, 31.03.2008 arsti vastuvõtt tl 58). 02.04.2008 tehtud röntgenuuringust (tl 61) nähtuvalt on kaebajal tuvastatud lülisamba piirkonnas osteokondroosi (luu-, kõhre põletik) väike tunnus. 08.04.2008 närviarsti poolt tehtud märkustest (tl 59) nähtuvalt „on kaebaja lülisamba liikuvus vaba, liigutused vabad, kandadele-varvastele tõuseb, liigub iseärasusteta, tundehäireid ei esine. Momendil valuravi ei vaja, õpetatud lihtsamaid harjutusi, võimelda, liikuda“. Eriarsti diagnoos on olnud „episoodilised nimmevalud ägenemise tunnusteta“. Seega ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja seljavalu raviks on vältimatult vajalik spordisaali kasutamine. Tallinna Vangla spetsialist-perearst dr A on kinnitanud, et ta on soovitanud T.T-l tegeleda ravivõimlemisega, kuid sellega saaks tegeleda ka vangla eelvangistushoones (kambris ja jalutusboksis), vaatamata sellele, et peab seda tegema kitsamates oludes, kui vabaduses viibides. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et kaebaja seljavalud oleksid alguse saanud või ägenenud vangistuses viibides. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et tema enda teod on põhjustanud tema vangistuses viibimise ning vangistuses viibimine tähendabki piiratud vabadusi ja võimalusi, mida isikul taluda tuleb. Kohtu hinnangul on kaebajale olnud tagatud vajalik ja kohane arstiabi ning kindlasti ei ole Tallinna Vangla tegelenud kaebaja piinamisega - selle kohta puuduvad igasugused tõendid. Eelnevat kokku võttes saab kohus asuda seisukohale, et Tallinna Vangla on õigesti tuvastanud, et puudub alus ja vajadus teha T.T-le erand VangS § 12 lg 5 alusel. Tallinna Vangla on õiguspäraselt keeldunud kaebajale loa andmisest spordisaali kasutamiseks. Kaebus jääb rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda vastavalt HKMS § 92 lg-le
10. Maret Altnurme Kohtunik 4