) §-ile 85 lg 1 võis teda kinni hoida Kohtla-Järve arestimajas 3 kuud, kuid teda peeti seal õigusvastaselt kinni 4 kuud. Sama seaduse § 90 lg 4 kohaselt peab vahistatu kamber vastama käesoleva seaduse §-is 45 lg 1 sätestatud tingimustele, s.t seal peab olema aken. Kaebajat hoiti kinni keldris, kus ei olnud akent ega kraanikaussi. WC asemel oli auk põrandas koos kraaniga, mille kohal pidi kaebaja rahuldama oma loomulikke vajadusi ja pesema ennast ning oma sööginõusid. Mõnikord oli kamber ülerahvastatud ja seetõttu magati põrandal. Kambri mööbel oli amortiseerunud. Aeg-ajalt valati kambri põrand üle mürgiga, kusjuures teda selleks ajaks kambrist välja ei viidud ning mürgiaurud põhjustasid tal oksendamist, kõhulahtisust ja tugevat peavalu. Kohtla-Järve arestimajas eirati
lg 5, kuna kaebajat ei viidud kordagi välja jalutama, kuigi tal oli seadusest tulenev õigus viibida iga päev tund aega värskes õhus. Samuti eirati Kohtla-Järve arestimajas
Kooskõlas
§-iga 12 lg 1 p 2 ja 4 poleks tohtinud teda hoida kambris koos varem kohtulikult karistatutega ega alaealistega, kuna kaebaja oli politseiametnik. Kõik eeltoodu põhjustas kaebajale väljakannatamatuid peavalusid, mistõttu ta kasutas pidevalt tablette. Kaebajal diagnoositi vererõhu järsk muutumine, mis oli põhjustatud asjaolust, et talle ei võimaldatud jalutuskäike värskes õhus. Vaatamata selle, et V. Tanissaar nägi kaebaja füüsilisi ja moraalseid kannatusi, ei saatnud ta tahtlikult teda vanglasse ega teise arestimajja, kus oleksid seadusele vastavad kinnipidamistingimused. Arestimajas viibimise ajal ei võimaldatud kaebajal lugeda ajalehti. Kaebaja leidis, et tema suhtes rikuti jämedalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 18, mille kohaselt ei tohi kedagi piinata ega kohelda julmalt või väärikust alandavalt. Kinnipidamistingimused Kohtla-Järve arestimajas alandasid kaebaja inimväärikust ning kutsusid tal esile füüsilisi ja moraalseid kannatusi.
§-ile 85 lg 1 on kohatu, sest nimetatu reguleerib aresti või vangistuse kandmist. O.B. viibis Kohtla-Järve arestimajas vahistatuna Viru Maakohtu vahistamismääruse alusel ning Kohtla-Järve arestimajas viibimise ajal koheldi teda võrdselt teiste vahistatutega ega kitsendatud tema õigusi. Mitte üheski Ida Politseiprefektuuri arestimajas ei ole jalutushoovi, mistõttu pole võimalik tagada vahistatutele võimalust värskes õhus viibimiseks. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide selle 2 kohta, et ta pidi nõusid pesema seal, kus rahuldas oma loomulikke vajadusi ning nõudele ladestus mürgiaur. Kohtla-Järve arestimajas ei pea vahistatud ise oma nõusid pesema, vaid seda teeb arestimaja koristaja. Kaebaja kõhulahtisus ei ole seotud kambris läbiviidud desinfektsioonitöödega, sest neid töid tehti 26.05.2006, s.o 2 nädalat enne terviseriket. Desinfitseerimisvahendina kasutati Empire-20, mille ohutusjuhendist nähtub, et vahendi õigel kasutamisel ei ole see inimesele ohtlik. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et aeg-ajalt valati kambri põrand vedela mürgiga üle. Vastustaja ei saanud arvestada O.B. i soovi tema etapeerimiseks teise kinnipidamisasutusse, sest eelisjärjekorras kuuluvad etapeerimisele isikud, kelle suhtes on meditsiinitöötaja poolt tehtud vastav ettekirjutus, kuid kaebaja suhtes sellist ettekirjutust ei olnud tehtud. Kaebaja suhtes ei ole rikutud siseministri 01.12.2000 määrusega nr 71 kehtestatud „Arestimaja sisekorraeeskirju“ (edaspidi ASKE) ega vangistusseadust. HALDUSKOHTU LAHEND
§-ist 85 lg 1 võis teda arestimajas kinni pidada 3 kuud, kuid tema viibis seal 4 kuud. Kaebaja on antud juhul tõlgendanud vääralt seadust, sest talle ei olnud määratud aresti ega ka kuni kolmekuulist vangistust, vaid ta oli
Vahistatu käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Kaebaja on ühtlasi pannud Ida Politseiprefektuurile süüks tema etapeerimata jätmise Tartu Vanglasse, kus on paremad olmetingimused võrreldes Kohtla-Järve arestimajaga. Eelisjärjekorras kuuluvad etapeerimisele isikud, kelle suhtes on meediku poolt tehtud vastav ettekirjutus. O.B. i suhtes sellist ettekirjutust ei ole tehtud. Seejärel etapeeritakse need isikud, kes on viibinud arestimajas pikemat aega. Etapeerimisele kuuluvate isikute hulk sõltub asjaolust, kui palju on vanglas vabu kohti ja nende puudumise korral ei ole võimalik kinnipeetavaid sinna toimetada. Seega on õige vastustaja seisukoht, mille kohaselt käesoleval juhul ei saanud arvestada O.B. i sooviga etapeerida teda teise kinnipidamisasutusse. Kooskõlas ASKE §-iga 15 lg 1 p 9 on arestialusel õigus lugeda riigi päevalehti, ajakirju ning raamatukogu olemasolu korral sealolevat kirjandust. O.B. ei ole esitanud tõendeid ega selgitusi selle kohta, et talle personaalselt keelduti ajalehtede andmisest. Mis puutub kaebaja väidetavatesse moraalsetesse kannatustesse, mida põhjustas vabadusest ilmajäämine, siis 3 vabaduse piiramist oleks kaebaja saanud ise ära hoida kriminaalkorras karistatava teo tegemata jätmisega. Mis puutub kaebaja väitesse, et talle ei võimaldatud arestimajas viibimise ajal pidada kirjavahetust ja kohtuda sugulastega, siis see vastab tegelikkusele, sest vastavalt Ida Politseiprefektuuri poolt 20.02.2006 kriminaalasjas nr 05740000040 tehtud määrusele keelati vahistatul O.B. il kokkusaamised, kirjavahetus ja sidepidamine. O.B. sai nimetatud määruse kätte 21.02.2006. Puuduvad andmed selle kohta, et O.B. oleks määruse vaidlustanud. Kaebaja on viidanud
§-ile 90 lg 4, mille kohaselt vahistatu kamber peab vastama käesoleva seaduse §-is 45 lg 1 sätestatud tingimustele. Nimetatud õigusnormi kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhu hulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Tegelikkusele vastab kaebaja väide, et kamber asus keldrikorrusel, kus ei ole akent ja on ainult kunstlik valgustus. Samuti vastab tegelikkusele, et kaebajale ei võimaldatud viibida kooskõlas ASKE §-iga 15 lg 1 p 4 vähemalt üks tund päevas värskes õhus. Nimetatud nõudeid ei ole võimalik Kohtla-Järve arestimajas täita, kuna seal ei ole jalutushoovi ja arestikambrites puuduvad aknad. Arestimaja asub kedrikorrusel, mille aknad on kinni müüritud juba 1963 ja akende puudumise tõttu kambrites loomulikku valgust tagada ei saa. Samuti ei saa kinnimüüritud aknaid avada, kuna ehitustehniliselt see ei ole võimalik. Nüüdseks on see probleem lahendatud, kuna käesoleva aasta aprillikuus avati Viru Vangla, kus on kaasaja nõuetele vastav arestimaja. Mis puutub kaebaja väitesse, et tema puhul rikuti
(eraldihoidmise printsiip) punkte 2 ja 4, siis tulenevalt arestimaja kinnipidamise, üleandmise ja vastuvõtmise registreerimise raamatu kannetest ei vasta kaebaja väide tegelikkusele. Analüüsides arestimaja tööraamatu kandeid, selgub, et kahekohaline kamber nr 4 oli kahel korral ülerahvastatud, s.t 09.03.2006 oli kambris 4 isikut ja ajavahemikul 26.05.2006 kuni 12.06.2006 oli selles kambris 3 isikut. Arestimaja tööraamatu kannete põhjal võib öelda, et O.B. oli paremas olukorras võrreldes teiste vahistatutega ja vastustaja arvestas asjaoluga, et tegemist oli politseiametnikuga ning tagas tema julgeoleku. Kohus järeldas, et Kohtla-Järve arestimajas rikuti ASKE § 15 lg 1 p 4, kuna kaebajale ei võimaldatud vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus.
lg 4 kohaselt peab vahistatu kamber vastama käesoleva seaduse §-is 45 lg 1 sätestatud tingimustele, mille kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kuna kambrites, kus viibis O.B. , ei olnud akent ja oli ainult kunstlik valgustus, siis selles osas on kaebaja seadusest tulenevaid õigusi rikutud, kuigi see rikkumine ei olnud põhjustatud Ida Politseiprefektuuri ametnike süülisest käitumisest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. O.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti jäetud tuvastamata
lg 3, 4 ja
§-de 93 lg 5; 55 lg 1, 2 ning 93 lg 3 rikkumise. Kaebajal pidi olema juurdepääs ajalehtedele, neid aga talle ei antud. Seda fakti pole kohus kontrollinud; 2) ei tunnistanud kohus
Kohtuistungil on kindlaks tehtud, et O.B. i kambris viibisid alaealised ja varem kriminaalkorras karistatud isikud. O.B. on politseiametnik ja kartis oma elu pärast; 4 3) on kohus ebaõigesti jätnud tunnistamata
Kohtu seisukohad etapeerimise kohta ei põhine asja materjalidel. O.B. oli arestimajas kõige kauem, aga kohus jättis selle kontrollimata; 4) on kohus jätnud ebaõigesti tunnistamata
Kaebajat hoiti kinni keldris, kus ei olnud akent ega kraanikaussi. WC asemel oli auk põrandas koos kraaniga, mille kohal pidi kaebaja rahuldama oma loomulikke vajadusi ja pesema ennast ning oma sööginõusid. Empire-20-st surid kambris prussakad, täid, kirbud. Kaebaja oli sunnitud sisse hingama mürgiaure, mille tagajärjel ta haigestus; 5) tekitasid vahi alla võtmine, ümbritsevast maailmast isoleerimine O.B. ile moraalseid kannatusi, kuna ta jäi ilma enesemääramisõigusest, vabadusest, advokaadist, kirjavahetusest, kohtumistest lähedaste ja sugulastega, ta isegi ei teadnud, kas nad on elus ja terved. Kaebajalt võeti ära kaitsjaga kokkusaamise õigus, mis on keelatud
§-iga 95 lg 1, 2. Seoses selliste kinnipidamistingimustega ja pidevate moraalsete kannatustega tekkisid kaebajal väljakannatamatud peavalud, mis tekitasid talle füüsilisi kannatusi. Ta sai pidevalt tablette Kohtla-Järve arestimaja velskrilt ning arestimaja valvepolitseinikelt. Velsker registreeris kõik pöördumised žurnaalis. Kaebaja vajas meditsiinilist abi kaheksal korral. Meditsiinilist abi osutas velsker, mis on
§de 49, 52 alusel keelatud. Ainult arstil on õigus osutada kvalifitseeritud meditsiiniabi.
Järve arestimajas rikuti ASKE § 15 lg 1 p 4; 2) on asjakohatu O.B. i väide, et kohus ei tunnistanud
lg 1 ja 2 rikkumist, kuna vastavad sätted kehtivad kinnipeetu, mitte vahistatu suhtes. Sama asjakohatud on apellandi viited kohtu poolt
lg 3 ja 4 rikkumise mittetunnistamisest, kuna ka need sätted kehtivad vahistatu osas vaid piiratud ulatuses, s.o eelvangistuse ja aresti täideviimise osas; 3) ei ole vastustaja rikkunud
O.B. ei ole esitanud tõendeid ega selgitusi selle kohta, et talle personaalselt keelduti ajalehtede andmisest; 4) oli kamber kahel korral ülerahvastatud, kuid O.B. oli siiski paremas olukorras võrreldes teiste vahistatutega ning arvestati, et tegemist oli politseiametnikuga ning tema julgeolek oli tagatud.
lg 5 kohaselt ei ole eraldihoidmisprintsiibid absoluutsed ning põhjendatud vajadusel võib teha neist erandeid; 5) on kohatu apellandi väide, et kohus ei tunnistanud
Kohus on selgitanud, miks O.B. i suhtes antud paragrahv ei kehti; 6) on väär apellandi väide, et kohus ei tunnistanud
§-ide 90 lg 4 ja 45 lg 1 rikkumist. Halduskohus leidis, et kambrites, kus viibis O.B , ei olnud akent ja oli ainult kunstlik valgustus ja sellega rikuti kaebaja seadusest tulenevaid õigusi, kuigi see rikkumine ei ole põhjustatud Ida Politseiprefektuuri ametnike süülisest käitumisest. Muus osas apellandi väited
Kohtla-Järve arestimajas peseb nõusid koristaja. Kui kaebaja otsustas nõusid mitte tagastada ja pesi neid ise, ei ole tema selline tegevus tõlgendatav arestimaja õigusvastase käitumisega, vaid ta tegi seda vabatahtlikult. Tõepoolest puudus kambrites kraanikauss, kuid kambris oli olemas veekraan, kust sai vett võtta, ja kauss, mida sai kasutada igapäevase hügieeni läbiviimiseks; 5 7) ei vasta tegelikkusele O.B. i väide, et arestimajas olles ta korduvalt oksendas ja kannatas pidevalt kõhulahtisust. Oksendamist ei ole kaebaja kordagi velskrile kurtnud. 08.06.2006 oli O.B il kõht lahti. Ebatõenäoline on, et see oli seotud kambris läbiviidud desinfektsioonitöödega, sest neid töid tehti 26.05.2006, s.o 2 nädalat enne terviseriket; 8) ei saa käesoleval juhul arvestada vahistatu sooviga teda etapeerida teise kinnipidamisasutusse. Eelisjärjekorras kuuluvad etapeerimisele isikud, kelle suhtes on meediku poolt tehtud ettekirjutus, O.B. i suhtes sellist ettekirjutust tehtud ei olnud. Seejärel etapeeritakse need isikud, kes on viibinud arestimajas pikemat aega. Samuti sõltub etapeerimisele kuuluvate isikute hulk asjaolust, palju on suuteline neid vastu võtma vangla. Kui vanglas vabu kohti ei ole, pole ka võimalik isikuid sinna toimetada; 9) on asjakohatud apellandi väited, et vastavalt
§-dele 49 ja 52 on keelatud velskri poolt meditsiinilise abi osutamine. Vastavad sätted reguleerivad tervishoiuteenuse osutamist vanglas. Politsei arestimajades on selleks ette nähtud politseiprefektuuri koosseisulised velskrid; 10) ei kuulu halduskohtu pädevusse O.B. i kaebused tema suhtes läbiviidud kriminaalmenetlusega seonduvalt (vahi alla võtmine, kirjavahetuse ja kohtumiste keeld, sealhulgas keeld kohtuda kaitsjaga) Antud kaebuste osas kehtib kriminaalmenetlusseadustikus reguleeritud kaebekord. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
oli endine politseiametnik ning seetõttu ei oleks tohtinud kambrisse koos temaga paigutada alaealisi ja varem kriminaalkorras karistatud isikud. Vastavalt
§-le 12 lg 1 p 2 hoitakse vanglas eraldi alaealisi ja täiskasvanuid ning p 4 kohaselt isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib lõikes 1 nimetatud eraldihoidmise printsiipidest teha erandeid, kui see on vajalik seoses õppimise, töötamise või muu tegevusega. Halduskohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et kamber nr 4, kuhu oli paigutatud O.B. , oli kahel korral ülerahvastatud (09.03.2006 oli kambris 4 isikut ja ajavahemikul 26.05.2006 kuni 12.06.2006 oli kambris 3 isikut), ülejäänud ajal viibis O.B. algul kambris nr 10 üksinda ja seejärel kambris nr 4, mis oli kahekohaline, kas üksi või oli paigutatud sinna ka teine isik. Isikute paigutamisel koos O.B. iga ühte kambrisse arvestati sellega, et tegemist oli politseiametnikuga ning, et tagatud oleks tema julgeolek. 8. Samuti on ebaõige apellandi väide, et vastustaja rikkus
lg 1 ja 2; 93 lg 3 ja 5; 156 lg 3 ja 4 ning kohus on jätnud rikkumise alusetult tuvastamata. Vastavalt
§-le 55 lg 1 tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Sama paragrahvi lg 2 alusel võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.
lg 3 kohaselt kohaldatakse isiku kinnipidamisele arestimajas käesoleva seaduse sätteid eelvangistuse ja aresti täideviimise kohta.
lg 1 alusel kohaldatakse eelvangistuse kandmisele käesoleva seaduse 1., 2., ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis 6 sätestatud erisustega. Kuna
peatüki säte, siis tuleb arvestada selle kohaldamisel seda, kas eelvangistuse kandmisel on reguleeritud vahistatu võimalus tegeleda kehakultuuriga ja viibida värskes õhus erinevalt kui kinnipeetava puhul. Õige on vastustaja vastuväide, et
i kui vahistatu suhtes, sest vahistatu õigust viibida vabas õhus on reguleeritud
§-s 93 lg 5 ning arvestades eelvangistuse täideviimise erisusi, ei ole tagatud vahistatule kehakultuuriga tegelemine. 9.
lg 3 kohaselt peavad vahistatule olema kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. O.B. i väite kohaselt ei antud talle igapäevaselt ajalehti. Vastustaja vastuväite kohaselt toodi Ida Politseiprefektuurist pidevalt vanad ajalehed arestimajja ning tal ei ole andmeid selle kohta, et O.B. il ei oleks olnud võimalik soovi korral päevalehti lugeda. Selles osas on halduskohus õigesti asunud seisukohale, et puuduvad tõendid selle kohta, et O.B. il ei võimaldatud lugeda üleriigilisi päevalehti. 10. Vastavalt
§-le 93 lg 5 võimaldatakse vahistatu soovil tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Halduskohus on tuvastanud vastustaja poolt
lg 5 rikkumise ning seetõttu on arusaamatu apellandi poolt esitatud väide, et kohus on jätnud tuvastamata vastustaja poolt
11. Arusaamatu on ka apellandi väide, et kohus oleks pidanud tunnistama
lg 3 ja 4 rikkumist.
lg 3 kohaselt isiku kinnipidamisele arestimajas kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid eelvangistuse ja aresti täideviimise kohta. Sama paragrahvi lg 4 alusel eelvangistuse ja aresti täideviimisel on arestimaja juhil, kinnipidamistingimusi tagaval politseiametnikul ning arestimaja koosseisulisel teenistujal käesoleva seaduse 1.–
Vastavalt
§-le 85 lg 1 aresti ja kuni kolmekuulise vangistuse kandmine toimub otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgse politseiprefektuuri arestimajas. Asja materjalide kohaselt ei kandnud apellant aresti või kuni kolmekuulise vangistust, vaid ta oli vahistatu
mõistes ning seetõttu on alusetu tema väide, et teda ei oleks tohtinud arestimajas kinni pidada rohkem kui kolm kuud.
Vastavalt
§-le 45 lg 1 peab kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. 7
lg 4 kohaselt peab vahistatu kamber vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama vahistatu pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Kuna halduskohus on vaidlustatud otsuses tunnistanud õigusvastaseks kaebajale loomuliku valguse tagamata jätmise ajavahemikul 16.02.2006 kuni 15.06.2006, mil ta viibis Kohtla-Järve arestimajas, siis on halduskohus tunnistanud sisuliselt õigusvastaseks vastustaja toimingu, mis seisnes kaebaja paigutamise kambritesse nr 10 ja nr 4, kus puudus aken. Sellega on halduskohus tuvastanud vastustaja poolt
§-de 90 lg 4 ja 45 lg 1 rikkumise ning vastupidine apellandi väide ei ole õige. Samas on õige halduskohtu seisukoht, et õigusvastane ei ole see asjaolu, et kambris ei olnud kraanikaussi, vaid veekraan, ning WC poti asemel auk põrandas. Kuna arestimajas peseb sööginõud koristaja, siis ei pidanud kaebaja ise oma nõusid pesema ja seetõttu on alusetu tema väide, et ta pidi pesema sööginõusid WC asemel oleva augu kohal.
lg 1, 2, siis oleks tulnud esitada halduskohtule konkreetne kaebus, näidates kuupäeva, mil keeduti tal võimaldamast kokku saamast oma kaitsjaga, samuti märkida kaitsja nimeliselt. Antud juhul sellist kaebust asjas ei ole ning seetõttu on apellandi väide vastustaja poolt
17. Apellandi väite kohaselt rikkus vastustaja
Õige on vastustaja seisukoht, et viidatud sätted reguleerivad tervishoiuteenuse osutamist vanglas. Arstiabi arestimajas on reguleeritud ASKE sätetega ning nende kohaselt ei ole keelatud, et vahistatule osutab esmaabi velsker. Asja materjalidest ei nähtu, et apellandi seisund oleks olnud selline, mis oleks vajanud kiirabi väljakutsumist (ASKE § 13 lg 3) ja seetõttu oli velsker õigustatud osutama talle esmaabi. 18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 8 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.