3-08-1577/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-1577 Haldusasi M.K. i kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju 750 000 krooni hüvitamiseks. Menetlusabi taotlused tõlgi võimaldamiseks ja riigilõivust vabastamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. augusti 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.K. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. augusti 2008 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD
4. Kaebuse esitaja M.K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju 750 000 krooni hüvitamiseks. Kaebuse esitaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõlgi võimaldamiseks.
5. Tartu Halduskohus jättis
6. augusti 2008 määrusega rahuldamata M.K. i menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõlgi võimaldamiseks ning jättis kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale täiendavalt 10-päevase tähtaja 30 250 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse kohaselt eeldab halduskohtusse pöördumine riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. M.K. i vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole kaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus andma eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaebuse esitaja jaoks õigus, mille kaitseks ta kohtu poole pöörduda soovib ning mida väiksemad on isiku võimalused oma õigusi kaitsta muul moel, seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Halduskohtu hinnangul ei saa M.K. i kaebuses esitatud nõuet pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Käesoleval juhul on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kusjuures väidetav kahju seisnes mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamiselt. Ka riigi õigusabi seaduse §-is 7 lg 1 p 6 sätestatakse, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Nii nagu seadusandja ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet pidanud isiku jaoks oluliseks küsimuseks riigi õigusabi saamise seisukohast, ei pea kohus seda oluliseks ka riigilõivu tasumisest vabastamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. M.K. taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on halduskohtu määrus ebaõige. Põhiseaduse §-ist 15 lg 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kuna M.K. on maksuvõimetu isik, siis tuleks ta riigilõivust vabastada, kuna vastasel korral jääksid tema õigused kaitseta; 2) on halduskohus määruses märkinud, et riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. M.K. on seisukohal, et tema kaebus on väga läbimõeldud. Halduskohus on ühtlasi leidnud, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus andma eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaebuse esitaja jaoks õigus, mille kaitseks ta kohtu poole pöörduda soovib, ning mida väiksemad on isiku võimalused oma õigusi kaitsta muul moel, seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. M.K. i kaebus on ajendatud sellest, et saada kaitset diskrimineerimise eest ja see õigus on tema jaoks oluline; 3) puuduvad M.K. i väitel tal muud võimalused oma õiguste kaitseks. Põhiseaduse § 51 kohaselt paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Kuna 70 % Viru Vangla kinnipeetavatest on vene keelt kõnelevad, siis järeldab M.K. , et Viru Vanglas oli ta õigustatud saama oma avaldustele ja teistele dokumentidele venekeelseid vastuseid. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
9. augusti 2008 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks Tartu Halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamisele.
10. Nähtuvalt asja materjalidest, on M.K. esitanud halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 750 000 krooni hüvitamiseks ning taotlenud ühtlasi enda vabastamist riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Halduskohus on põhjendatult jätnud rahuldamata M.K. i taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid korrata. Vaidlustatud määruse tegemisel on halduskohus arvestanud M.K. i poolt määruskaebuses esitatud väidet, et ta on maksejõuetu. M.K. i seisukoht, et tema kaebus on väga läbimõeldud ning ta soovib saada kaitset diskrimineerimise eest ja see õigus on tema jaoks oluline, ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamisele. Halduskohus on õigesti andnud eelhinnangu M.K. kaebuses märgitu põhjal tema õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta ning ringkonnakohus nõustub sellega. Määruskaebuses esitab M.K. väite, et ta on õigustatud saama oma avaldustele ja teistele dokumentidele venekeelseid vastuseid. Juhul, kui M.K. tõesti leiab, et tema avaldustele vastamine eesti keeles rikub tema seadusest tulenevaid õigusi, on tal õigus esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul konkreetse toimingu peale eelkõige asja kohtuväliseks lahendamiseks vaie ja seejärel kaebus halduskohtule, kuid oma õiguste kaitse ei eelda, et isikul on olemas koheselt mittevaraline kahju, mida oleks vaja hüvitada.
11. Lisaks eeltoodule peab vajalikuks ringkonnakohus märkida, et vastavalt VangS §-le 11 lg 8 vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asja materjalidest ei nähtu, et M.K. oleks eelnevalt esitanud Viru Vanglale avalduse mittevaralise kahju 750 000 krooni hüvitamiseks ning Viru Vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et M.K. on läbinud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustusliku korra ning sel alusel kuuluks kaebus HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel tagastamisele. Halduskohus ei ole eelnimetatud asjaolule tähelepanu pööranud. Samas aga kuna halduskohtu seisukoht on kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse lahendamisel õige, siis ringkonnakohus, lahendades määruskaebust riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise määruse peale, jätab vaidlustatud määruse muutmata. Maili Lokk Agu Timmi 3 Viivi Tomson