← Eesti

3-08-1260/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-1260 Haldusasi M. K. i kaebus Viru Vangla poolt tekitatud moraalse kahju 5 000 krooni hüvitamiseks. Menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. juuli 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. K. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  3. juuli 2008 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD
  4. M. K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla poolt tekitatud moraalse kahju 5 000 krooni hüvitamiseks ja taotles enda riigilõivu tasumisest vabastamist.
  5. Tartu Halduskohus jättis
  6. juuli 2008 määrusega kaebuse käiguta ning jättis rahuldamata M. K. i menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja andis kaebuse esitajale täiendavalt 10-päevase tähtaja 150 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse kohaselt eeldab halduskohtusse pöördumine riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. M. K. i vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole kaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud. Kohus leidis, et riigilõivu tasumisest vabastamise, nagu ka muud liiki menetlusabi andmise, eesmärk on tagada isikule põhiseaduses sätestatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ning vältida seda, et majanduslik olukord saaks isikule takistuseks tema õiguste kaitsel. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus andma eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaebuse esitaja jaoks õigus, mille kaitseks ta kohtu poole pöörduda soovib, ning mida väiksemad on isiku võimalused oma õigusi kaitsta muul moel, seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Halduskohtu hinnangul ei saanud M. K. i kaebuses esitatud nõuet pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Käesoleval juhul on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kusjuures väidetav kahju seisnes mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamiselt. 01.01.2008 jõustunud vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks pöördunud Viru Vangla poole kahju hüvitamise taotlusega. Seega jättis kaebuse esitaja kasutamata tõhusa ja talle raskusteta kättesaadava õiguste kaitse viisi. Ka riigi õigusabi seaduse §-is 7 lg 1 p 6 sätestatakse, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Nii nagu seadusandja ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet pidanud isiku jaoks oluliseks küsimuseks riigi õigusabi saamise seisukohast, ei pea kohus seda oluliseks ka riigilõivu tasumisest vabastamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  7. M. K. taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu
  8. juuli 2008 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 15 lg 1 alusel tagatud igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kuna M. K. on maksujõuetu isik, siis tuleks ta riigilõivu tasumise kohustusest vabastada; 2) ei nõustu määruskaebuse esitaja halduskohtu seisukohaga, et M. K. on jätnud kasutamata tõhusa ja talle raskusteta kättesaadava õiguste kaitse viisi, kuna M. K. on 17.06.2008 esitanud Viru Vanglale kahju hüvitamise nõude, mille Viru Vangla aga jättis rahuldamata; 3) on PS § 25 kohaselt igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Halduskohus on märkinud, et kahju tõendatuse korral on isikul õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid antud juhul on M. K. taolisest õigusest ilma jäetud. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  10. juuli 2008 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks Tartu Halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamisele.
  11. Nähtuvalt asja materjalidest, on M. K. esitanud halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 5 000 krooni hüvitamiseks ning taotlenud ühtlasi enda vabastamist riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Halduskohus on põhjendatult jätnud rahuldamata M. K. i taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid korrata. Vaidlustatud määruse tegemisel on halduskohus arvestanud M. K. i poolt määruskaebuses esitatud väidet, et ta on maksejõuetu.
  12. Määruskaebuse rahuldamise aluseks ei ole ka see asjaolu, et M. K. on eelnevalt esitanud Viru Vanglale avalduse mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Viru Vangla on jätnud selle 25.06.2008 rahuldamata. Kuna M. K. on järginud VangS §-is 11 lg 8 kehtestatud kohustuslikku asja kohtuvälise lahendamise korda, siis on ebaõige vaidlustatud määruses esitatud vastupidine seisukoht. Samas aga see, et M. K. on läbinud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustusliku korra, annab küll talle õiguse esitada kaebuse halduskohtule, kuid ei ole aluseks riigilõivu tasumisest vabastamisele kaebuse esitamisel. Maili Lokk Agu Timmi 3 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.