lg 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel vabastada ta määrusega täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu.
järgi toimub riigipoolse menetlusabi andmine halduskohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, kui halduskohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi tingimusel, et menetlusosaline ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid osaliselt või täielikult tasuda ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ning menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 181 lg 2 kohaselt võib menetluses osalemise edukust eeldada, kui menetlusosalise taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Seega peab halduskohus riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel võtma lisaks taotleja maksevõimele arvesse ka muid asjakohaseid kaalutlusi. PS § 15 lg 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus andma eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaebuse esitaja jaoks õigus, mille kaitseks ta kohtu poole pöörduda soovib, ning mida väiksemad on isiku võimalused oma õigusi kaitsta muul moel, seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Ning vastupidi, maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud, kui ilmneb, et õiguste kaitse vajadus kas puudub või on tegemist küsimusega, mida ei saa pidada isiku jaoks oluliseks. Samuti vähendab riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust see, kui isikul oleks võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta ka muul moel kui kohtu poole pöördudes. Halduskohtu hinnangul ei saa M.K. i kaebuses esitatud nõuet pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või elukorraldus. Käesoleval juhul on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kusjuures väidetav kahju seisnes mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamiselt. Ka riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 6 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Nii nagu seadusandja ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet pidanud isiku jaoks oluliseks küsimuseks riigi õigusabi saamise seisukohast, ei pea kohus seda oluliseks ka riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ja menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. M.K. i vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole kaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED M.K. esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada kaebuse esitaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning võtta kaebus menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on PS § 15 lg 1 ja Inimõiguste konventsiooni § 6 kohaselt igal inimesel õigus pöörduda oma õiguste või vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riigilõivu tasumine on kaebuse esitaja jaoks ületamatu takistus kohtusse pöördumisel, kuna ta on maksejõuetu – tal puuduvad igasugused rahalised vahendid ja sissetulekud, samuti on tema lähedased, ema ja isa, töötud. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Kaebaja isikuarvelt vanglas on varastatud raha, samuti on rikutud kaebaja PS § 44 lg 1 sätestatud õigust. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju 2 hüvitamisele. Kaebaja on kandnud materiaalset kahju – tema isikuarvelt on raha kadunud, samuti on talle tema õiguste rikkumisega (informatsiooniblokaad ja väljakannatamatud tingimused) põhjustatud moraalset kahju. Riigilõivu tasumisest vabastamine on reguleeritud
lg 1 ning kohtul ei olnud vajadust kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid.
näeb riigilõivust vabastamise ette juba siis, kui kohus veendub isiku maksejõuetuses. Halduskohus ei arvestanud kõiki kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja kohaldas materiaalõigust valesti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 24. juuli 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. PS §-st 15 tuleneb küll igaühe õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral, kuid see ei ole absoluutne õigus. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on tagada, et kohtusse ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus andma eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaebuse esitaja jaoks õigus, mille kaitseks ta kohtusse pöörduda soovib ja neid õigus ei ole võimalik kaitsta muul moel, siis on põhjendatud tema vabastamine riigilõivu tasumisest. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks oluliseks küsimuseks saab lugeda selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või elukorraldus. Kaebuses on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kusjuures väidetav kahju seisnes mittepüsivates füüsilistes ja emotsionaalsetes kannatustes. Kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus saada rahalist hüvitist, kuid seda ei saa pidada isiku jaoks nii oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Halduskohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ja menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Antud kaebuse korral sellised põhjendused puuduvad. Seega on alusetu väita, et kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maili Lokk Viivi Tomson 3 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.