3-08-1083 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-1083 Haldusasi M. K. i kaebus Viru Vangla poolt tekitatud moraalse kahju 67 000 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.07.2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. K. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- juuli 2008 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD M. K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla poolt tekitatud moraalse kahju 67 000 krooni hüvitamiseks. M. K. taotles menetlusabi korras enda riigilõivust vabastamist ning tõlgi võimaldamist. Tartu Halduskohus jättis 04.06.2008 määrusega kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 päeva määruse kättetoimetamisest. Tartu Halduskohus jättis 24.07.2008 määrusega rahuldamata M. K. i menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõlgi võimaldamiseks ning andis kaebuse esitajale täiendavalt 10-päevase tähtaja 2010 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt kuulub kahju hüvitamise kaebuselt tasumisele riigilõiv 2010 krooni, mille kohta ei ole halduskohtule esitatud tasumist kinnitavat tõendit. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 91 lg 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel vabastada ta määrusega täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. HKMS § 94 järgi toimub riigipoolse menetlusabi andmine halduskohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, kui halduskohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et riigipoolse menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi tingimusel, et menetlusosaline ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid osaliselt või täielikult tasuda ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ning menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 181 lg 2 kohaselt võib menetluses osalemise edukust eeldada, kui menetlusosalise taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Halduskohus peab riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel võtma lisaks taotleja maksevõimele arvesse ka muid asjakohaseid kaalutlusi. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. Riigilõivu tasumisest vabastamise, nagu ka muud liiki menetlusabi andmise eesmärk on tagada isikule põhiseaduses sätestatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ning vältida seda, et majanduslik olukord saaks isikule takistuseks tema õiguste kaitsel. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on aga, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. M. K. i kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Antud juhul on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kusjuures väidetav kahju seisnes mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel. Halduskohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. M. K. i vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole kaebuse asjaolusid arvestades põhjendatud. Ka riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-s 6 sätestatakse, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. 01.01.2008 jõustunud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja Viru Vangla poole kahju hüvitamise taotlusega pöördunud oleks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED M. K. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 24.07.2008 määruse ning teha uue määruse, millega võtta kaebus menetlusse ning vabastada kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei uurinud halduskohus asja materjale, mistõttu on rajanud määruse ekslikele andmetele. Kaebuse esitaja leiab, et kuna ta on Viru Vanglale 2 esitanud seaduses ettenähtud korras nõude kahju hüvitamiseks, siis on ta täitnud VangS § 11 lg-s 8 esitatud nõude. Sellega on kõrvaldatud peamine riigilõivu tasumisest vabastamisest keeldumise põhjus. Kaebuse esitaja leiab, et ta on pöördunud halduskohtusse oma põhiõiguste kaitseks. PS § 28 lg 1 kohaselt on kõigil õigus tervise kaitsele. Seda õigust on Viru Vangla rikkunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- juuli 2008 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks Tartu Halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamisele. Nähtuvalt asja materjalidest, on M. K. esitanud halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 67 000 krooni hüvitamiseks ning taotlenud ühtlasi enda vabastamist riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Halduskohus on põhjendatult jätnud rahuldamata M. K. i taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata. Vaidlustatud määruse tegemisel on halduskohus arvestanud M. K. i poolt määruskaebuses esitatud väidet, et ta on maksejõuetu. Määruskaebuse rahuldamise aluseks ei ole ka see asjaolu, et M. K. on eelnevalt esitanud Viru Vanglale avalduse mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Viru Vangla on jätnud selle 28.05.2008 rahuldamata. Kuna M. K. on järginud VangS §-is 11 lg 8 kehtestatud kohustuslikku asja kohtuvälise lahendamise korda, siis on ebaõige vaidlustatud määruses esitatud vastupidine seisukoht. Samas aga see, et M. K. on läbinud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustusliku korra, annab küll talle õiguse esitada kaebuse halduskohtule, kuid ei ole aluseks riigilõivu tasumisest vabastamisele kaebuse esitamisel. Viivi Tomson Agu Timmi 3 Maili Lokk