) § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates aprillist
lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (
).
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni).
lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse üle. Hageja palub välja mõista elatise igakuise elatusrahana 2 175 krooni kummalegi lapsele. Kostja on nõus maksma elatist alla seadusega kehtestatud miinimummäära, so. kummalegi lapsele igakuise elatusrahana 1 000 krooni. Hageja pidevat töökohta ei oma. 08.09.2008.a arstliku ekspertiisiotsusega (tl 37) on hagejal tuvastatud püsiv osaline töövõimetus 40% ja määratud invaliidsus. Hageja selgituste kohaselt hakkab ta töövõimetuspensionina saama 1900 krooni kuus. Kostja on esitanud oma sissetulekute kohta OÜ-s Polarwerk palgatõendid (tl 21, 38). 04.07.2008 välja antud tõendist nähtub, et kostja sissetulek perioodil detsember 2007 – mai 2008 moodustas 33 280 krooni, seega oli kostja ühe kuu keskmine töötasu antud perioodil 5546,65 krooni. 03.10.2008 välja antud tõendist nähtub, et kostja sissetulek perioodil märts 2008 – august 2008 moodustas 34 225 krooni, seega oli kostja ühe kuu keskmine töötasu antud perioodil 5704 krooni. 3
lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hagist vabanemiseks peab kostja tõendama, et esineb mõni
lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid
lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on töövõimeline ja töötab, lapsel ei ole sissetulekut.
lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. Kostja ülalpidamisvõime on tunduvalt parem kui hageja ülalpidamisvõime. Kostja on leidnud, et asjaolu, et ta on hagejale ja lastele jätnud korteri ja kogu selle sisustuse, on mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse elatise vähendamiseks alla
Kohtule esitatud allkirjast (tl 22) nähtub millise vara on kostja korterist endale võtnud, kuid ei nähtu, milline vara on jäetud hagejale ja et viimane on andnud nõusoleku edaspidi ühisvara jagamise hagi mitte esitada.
Sellest tulenevalt ei saa elatise nõuet tasaarveldada kostjal ühisvara arvelt saadaolevate rahasummadega ning kohtul puudub alus lugeda asjaolu, et kostja on väidetavalt jätnud korteri koos kogu sisustusega hagejale, mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse elatise vähendamiseks alla
61 lg4 sätestatud suuruse. Vaidluse korral ühisvara jagamise üle, on kostjal õigus vastava nõudega pöörduda kohtusse. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et elatise väljamõistmise tagajärjel satuks kostja halvemasse materiaalsesse olukorda, kui hageja, kelle .
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05). Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Hageja väitel on kostja tasunud lastele peale hagi esitamist elatist ühel korral 1 600 krooni. Poolte kokkuleppest (tl 22) maksta lastele 800 krooni kuus, kostja kinnipidanud ei ole. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. 4
lg 2 kuulub kostjalt hageja kasuks alates 23.04.2008.a väljamõistmisele elatis igakuise elatusrahana 2175 krooni kummalegi lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni. Kuna kostja on peale hagi kohtusse esitamist tasunud hagejale elatisena 1600 krooni, kuulub nimetatud summa kohtuotsuse täitmisel arvesse võtmisele. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.