← Eesti

3-07-847/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2008 Tallinn Haldusasja number 3-07-847 Haldusasi B.L.´i kaebus Nõmme linnaosa eluasemekomisjoni 23.03.2007 otsuse, protokolli nr 21 punkti 1.6 õigusvastasuse tuvastamiseks; Nõmme Linnaosa Valitsuse kohustamiseks välja andma otsus B.L.´i eluruumi taotlejana arvele võtmise kohta või alternatiivina kohustada Nõmme Linnaosa Valitsust B.L.´i taotlust eluruumi taotlejana arvele võtmiseks uuesti läbi vaatama. Menetlusosalised Kaebuse esitaja B.L.; Vastustaja Tallinna Nõmme linnaosa valitsus. Asja läbivaatamise vorm Resolutsioon Edasikaebamise kord Kirjalik menetlus
  2. Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).
  3. Saata otsus menetlusosalistele. Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavakstegemisest 26.06.2008 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28, § 31 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. 29.01.2007 esitas B.L. Nõmme Linnaosa Valitsusele avalduse (tl 20-23) tema ja ta perekonna Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks kas eluruumi mitteomava isikuna või elamistingimuste parandamist vajava isikuna.
  5. Nõmme Linnaosa Valitsuse 28.03.2007 kirjaga nr 2.-2.1/149-3 (tl 24) teatati B.L.´ile, et tema taotlus munitsipaaleluruumi saajana arvelevõtmiseks oli arutusel Nõmme Linnaosa elamuasemekomisjonis 23.03.2007 protokoll nr 21 punkt 1.6 ja komisjoni arvamuse kohaselt ei vasta B.L. Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 kinnitatud Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist 1 taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra punktis 3.1 nimetatud tingimustele ning seepärast otsustati teda mitte võtta eluruumi taotlejana arvele. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  6. Esialgses kaebuses taotles kaebuse esitaja tuvastada Nõmme Linnaosa valitsuse 28.03.207 otsuse nr 2.-2.1/149-3 õigusvastasus ja kohustada Nõmme Linnaosa Valitsust välja andma otsus kaebuse esitaja eluruumi taotlejana arvele võtmise kohta ning alternatiivina nõudepunktile 2 kohustada Nõmme Linnaosa Valitsust uuesti läbi vaatama B.L.'i taotlus eluruumi taotlejana arvele võtmiseks. Kaebuse täpsustuses palub kaebuse esitaja lugeda kaebuse nõude punkt nr 1 esitatuks järgnevalt: tuvastada Nõmme Linnaosa Eluasemekomisjoni 23.03.2007 protokolli nr 21 punkti 1.6 õigusvastasus.
  7. Kaebuse kohaselt otsustati Tallinna Linnavolikogu 05.05.1994 otsusega nr 62 „Erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja kinnitamine“ lähtuvalt eluruumide erastamise seaduse (edaspidi EES) § 3 lg-st 8 kinnitada erastamisele mittekuuluvate elamute nimekiri vastavalt lisale. Nimekirja kuulus ka xxxxxxx elamu.
  8. 23.11.1995 sõlmis kaebuse esitaja (toona perekonnanimega K.) Tallinna RAS Ehitajate EEV-ga üürilepingu xxxxxxx asuva eluruumi kasutamiseks. Lepingu tähtajaks määrati viis aastat (kuni 23.11.2000). Kaebaja eesmärgiks xxxxxxx elamusse elama asumisel oli eluruum erastada ning pärast eluruumi erastamist teha elamus ümberehitused ning korrastada eluruum ja rajada endale ja oma perekonnale jääv kodu. Kaebuse väidete kohaselt ei olnud kaebuse esitaja teadlik sellest, et xxxxxxx elamu oli arvatud erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja. Sellest ei informeeritud kaebajat ka elamu üürilepingu sõlmimisel. 07.12.1995 esitas kaebaja EES § 22 lg-le 5 tuginedes avalduse xxxxxx eluruumi erastamiseks ning samaaegselt esitas avalduse ka RAS Ehitajate EEV-le, milles palus abi erastamise kiirendamisel ning sellega seotud probleemide lahendamisel, kuna pidas vajalikuks tellida kapitaalremondi tööde teostamist xxxxxx elamus.
  9. 19.03.1996 esitas RAS Ehitajate Elamuekspluatatsioonivalitsus Nõmme Linnaosa Valitsusele taotluse, milles palus läbi vaadata kaebaja taotlus alustada individuaalelamu ehitamist Tallinnas aadressil xxxxxx. RAS Ehitajate EEV teatas, et Laulu-Vanemuise barakitüüpi elamud on nende bilansis ning need ei kuulu erastamisele. RAS Ehitajate EEV palus Nõmme Linnaosa Valitsusel juhul, kui on võimalik, moodustada xxxxxx eraldi krunt ning lahendada objekti erastamine erandkorras ilma Nõmme Linnaosa Valitsuse perspektiivplaani rikkumata, teavitada sellest kaebajat ning selgitada kaebajale kogu asjaajamise käiku. 06.05.1996 vastas Nõmme Linnaosa Valitsus RAS Ehitajate Elamuekspluatatsioonivalitsusele, et Nõmme Linnaosa Valitsus ei pea võimalikuks otsustada ühegi barakkelamu säilimise üle enne vastava piirkonna detailplaneerimisprojekti koostamist ning, et detailplaneering on tellitud.
  10. Majandusministri 17.03.1997 käskkirjaga nr 36 „Elamute kandmisest Tallinna Hooneregistri Munitsipaalettevõtte registrisse“ kinnitati täiendavalt riigi omandisse ja AS Ehitajate Elamuekspluatatsioonivalitsuse bilansis ning tiitelnimekirjas olevateks teiste Tallinnas asuvate elamute seas ka xxxxxxx elamu.
  11. 28.10.1997 müüs AS Ehitajate EEV xxxxxx elamu O. J.'le. Ostu-müügilepingu punktis 3.1.
  12. kinnitas müüja, et lepingu sõlmimiseni pole lepingu objekti kellelegi võõrandatud, panditud, selle suhtes pole algatatud kohtulikke ega muid vaidlusi. Lepingu objekti ei ole keelustatud (arestitud) ning puuduvad kolmandate isikute õigused. 24.03.1998 müüs O. J. 2 elamukrundi edasi O. M.´ile.
  13. aastal teatas O. M., et tema pole enam xxxxxx elamu omanikuks, on eluruumi võõrandanud. Uus omanik kaebuse esitajale teada ei ole.
  14. 25.02.1998 toimus xxxxxx elamus süütamise tagajärjel tulekahju, elamu muutus täiesti elamiskõlbmatuks. Kaebaja oli sunnitud otsima iseseisvalt endale asenduspinna, kuhu perega ajutiselt kolida. Selleks sai üürikorter yyyyyyy, Tallinn.
  15. 18.05.1998 andis xxxxxx erastamata jätmisele hinnangu Eesti Vabariigi peakontrolör Rein Randma, kes leidis, et eluruumi ei saanud jätta erastamata piirkonna rekonstrueerimise tõttu vaid erastamata jätmine oleks tulenevalt EES § 3 lg-st 8 olnud võimalik eluruumi enda rekonstrueerimise vajadusest lähtuvalt. Ebaseaduslik oli eluruumi hilisem võõrandamine kolmandatele isikutele kuna lähtuvalt EES § 9 lg-st 1 asustatud eluruumid avaliku enampakkumise korras müügiks ei kuulunud. Kuna Tallinna Linnavolikogu 05.05.1994 otsus nr 62 ei olnud tühistatud ega kuulutatud kohtu poolt seadustega vastuolus olevaks, ei pidanud riigikontroll AS Ehitajate EEV nõukogu 28.10.1997 otsust müüa xxxxxx elamu O. J.´le seaduslikuks. Tegemist oli riigile kuuluva eraõigusliku isiku poolt selle igapäevase majandustegevuse raamidest väljuva tehinguga, milleks oli vajalik üldkoosoleku (aktsiaid valitseva ministri) nõusolek. Seda aga olemas ei olnud.
  16. 04.05.1999 teatas Nõmme Linnaosa Valitsus kaebajale, et elamu aadressil xxxxxx ei ole munitsipaalomandisse üle antud ning hoone on AS Ehitajate EEV bilansis, kes on ühtlasi eluruumide erastamise kohustatud subjektiks.
  17. Aastatel 1998 kuni 2002 toimusid xxxxxx elamuga seoses kohtuvaidlused, mille käigus tuvastas kohus ka kaebuse esitaja õiguse xxxxxxx elamut üürilepingu alusel kasutada.
  18. 16.05.2002, pärast kaebaja vastu algatatud kohtuvaidluse (väljatõstmine eluruumist, mis jäeti rahuldamata) lõppu pöördus kaebaja Nõmme Linnaosa Valitsuse poole avaldusega munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmiseks põhjusel, et xxxxxx elamu kasutamiseks oli kaebajal kehtiv üürileping kuid reaalselt polnud tal võimalik üürilepingu esemeks olevat eluruumi xxxxxx kasutada. Taotlus jäeti rahuldamata. Peale ülalnimetatud avaldust on kaebaja veel mitmel korra Nõmme Linnaosa Valitsuse poole pöördunud. Kohalik omavalitsus, kelle haldusalas asus üürilepingu alusel kaebaja kasutada olnud võõrandatud elamu aadressil xxxxxx, ei ole oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.
  19. Tulenevalt negatiivsetest vastustest Nõmme Linnaosa Valitsusele seni esitatud taotlustele, on kaebaja pöördunud oma probleemi lahendamiseks ka Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi poole. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 27.04.2006 selgituse kohasel ei saa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaebajat munitsipaaleluruumi taotlemisel aidata. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viitab oma vastuses KOKS § 6 lg-le 1, mille kohaselt on elamumajanduse korraldamine omavalitsusüksuse ülesandeks ning elamuseaduse § 8 p-le 1, mille kohaselt kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse korra kehtestamine.
  20. Peale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist vastuse saamist pöördus kaebaja taas Nõmme Linnaosa Valitsuse poole. Avalduses tugines kaebaja Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kui elamumajanduse valdkonnas kõrgeima haldusorgani selgitustele ning taotles eluruumi taotlejana arvele võtmist. Nõmme Linnaosa Valitsuse vastus taotlusele oli eitav. Kaebuse esitaja viimane pöördumine Nõmme Linnaosa Valitsuse poole toimus 29.01.
  21. 3
  22. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas muuhulgas ka elamu- ja kommunaalmajandust. Vastavalt kehtivale korrale esitatakse kirjalik avaldus eluruumi üürimiseks linnaosa valitsusele, kelle territooriumil on või olid taotleja viimase elukoha andmed kantud rahvastikuregistrisse. Nõmme Linnaosa Valitsuse Rahvastikuregistri osakonna 27.03.2002 rahvastikuregistri väljavõtte nr 592 kohaselt on B.L. kantud Rahvastikuregistrisse. Elukoha aadressiks on alates 27.02.2001 Tallinn, Nõmme linnaosa. Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra kohaselt võetakse eluruumide üürimist taotlevate isikutena arvele inimesi, kellel eluruum puudub, kes on üürnikud tagastatud eluruumides või kes vajavad abi elamistingimuste parandamiseks. Korra punktides 3.1.1.-3.3.
  23. on loetletud isikud, kes võivad esitada taotluse eluruumi taotlejana arvele võtmiseks. Korra punktide 3.1.
  24. ja 3.3.
  25. kohaselt on võimalik avaldus esitada ka muudel sotsiaalsetel põhjustel.
  26. Kohalik omavalitsus tegutseb põhimõttel kohustuslikus korras tagada vallas ja linnas igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kaitse (KOKS § 3 p 2). Nõmme Linnaosa Valitsus on jätnud kaebaja seadusega tagatud kaitseta ja õigusteta. Nõmme Linnaosa Valitsus ei ole erinevatel ettekäänetel kaebuse esitaja probleemidega tegelenud. Nõmme Linnaosa Valitsus on leidnud erinevaid otsitud ja põhjendamatuid põhjuseid kaebajat eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele mittevõtmiseks. Kaebaja on pandud olukorda, kus 23.11.1995 RAS Ehitajate EEV ja kaebaja vahel sõlmitud üürileping eluruumi Tallinnas, aadressil xxxxxx elamu kasutamiseks eluruumina kehtib, kuid eluruumi kasutada reaalselt pole võimalik. Kaebuse esitaja poolt pärast tulekahju olude sunnil otsitud eluruum on ajutine lahendus, mis kahetsusväärselt on kestnud liialt kaua. On rikutud kaebaja õigustatud ootus, et tema kasutada olnud eluruumi asemele tagataks kaebajale xxxxxxx eluruumiga samaväärne uus eluruum. Kaebaja leiab, et ta on jäänud ebaseaduslikult ilma kaitseta, riivatud on tema seaduspäraseid õigusi ja huve.
  27. Vaidlustatud Nõmme Linnaosa Valitsuse 28.03.2007 otsus nr 2.2.1/149-3 on põhjendamata. Põhjuseks kaebaja mittearvamiseks eluruumi taotlejate nimekirja on toodud asjaolu, et kaebaja ei vasta kriteeriumitele. Vaidlustatud haldusakt ei vasta nõuetele, sisulist põhistust haldusaktis ei ole. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 1 ja 2). Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta (HMS § 57 lg 1).
  28. Kaebaja leiab kaebuse täpsustuses (tl 30-31), et tal on olemas kehtiv üürileping xxxxxx elamu kasutamiseks, kuid see eluruum on tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud ja tal ei ole võimalik seda eluruumi kasutada. Kaebajal oli õigustatud ootus, et kohalik omavalitsus tagab talle xxxxxx asemel samaväärse eluruumi. Kaebuse esitaja ei ole küll isikuks, kes on loetletud Korra punktides 3.1.
  29. – 3.1.4, kuid kaebuse esitaja on isikuks, kes kuulub Korra punktis 3.1.5 märgitud isikute hulka, kes taotleb eluruumi mitteomavana arvele võtmist muudel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel, kuna kaebuse esitaja on jäetud ilma õigusest saada xxxxxx asemel samaväärne eluruum. Selleks ei ole kaebaja poolt ajutiseks lahenduseks otsitud üürikorter.
  30. Kaebaja leiab kirjalikus arvamuses vastustaja vastusele (tl 51-53), et Nõmme Linnaosa eluasemekomisjoni 23.03.2007 otsus ja Nõmme Linnaosa Valitsuse 28.03.2007 teatis nr 24 2.1/149-3 ei vasta HMS § 56 lg 1 ja 2 ja § 57 lg 1 sätestatud haldusaktile esitatavatele nõuetele. Puudub haldusakti põhjendus, teatises korrektne motiveering ja viide haldusakti vaidlustamise võimaluste kohta.
  31. Kaebaja väidab, et ta on yyyyyy üürikorteris üürnik sundkorras. Nimetatud eluruum oli esimene vaba üüripind, mis kaebuse esitajal õnnestus leida pärast xxxxxxx eluruumi hävimist tulekahjus. Kaebaja on sunnitud kasutama yyyyyyy eluruumi seetõttu, et temale ei ole võimaldatud xxxxxx asemele asenduseluruumi ei kohaliku omavalitsuse ega ka xxxxxxx eluruumi omaniku poolt. Kaebuse esitaja väitel on yyyyyy üürileping vaidlustatud ning taotletakse kaebaja ja tema perekonna väljatõstmist läbi kohtumenetluse (Harju Maakohtu kohtuasi nr 2-06-3671).
  32. Kaebaja leiab, et tema seaduslikke õigusi on vaidlustatava haldusaktiga rikutud järgnevalt: Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  33. Nõmme Linnaosa Valitsus vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta kaebuse kooskõlas HKMS § 26 lg 1 p 6 rahuldamata.
  34. 29.01.2007 esitas kaebaja avalduse munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmiseks. Avalduse kohaselt on kaebajal kehtiv üürileping objektile xxxxxxx Tallinn, kuid kaebaja elab reaalselt aadressil yyyyyyy. Kaebaja vaidlus üüripinna xxxxxxx omanikuga on oma sisult tsiviilõiguslik vaidlus ja sellesse sekkumine ei kuulu vastustaja pädevusse.
  35. Kaebaja palub kaebuses tuvastada haldusakti õigusvastasus, kuid ei ole argumenteerinud, millises osas ja milles seisneb konkreetselt haldusakti õigusvastasus. Eeltoodust tulenevalt puudub vastustajal võimalus vastuväidete esitamiseks.
  36. Kaebaja munitsipaaleluruumi taotlejana arvele mittevõtmist on põhjendatud protokollis järgnevalt: 1.6 B.L., sünd. xxxx, elukoht registreeritud Nõmme linnaosa täpsusega alates 27.02.
  37. Eelmine elukoht oli registreeritud aadressil xxxxxx alates 13.11.1995 kuni 26.02.
  38. Elamu kuulus RAS Ehitajale, kes sõlmis 23.11.1995 B. K.iga (praegu L.) eluruumi üürilepingu tähtajaga 5 aastat. 28.10.1997 müüs RAS Ehitaja elamu O. J.le, ostumüügilepingu kohaselt võtab ostja endal kõik elanikega seotud kohustused, s.h ümbermajutusega seotud kulud. 25.02.1998 oli tulekahju, elamu muutus elamiskõlbmatuks. 2000 aastal müüs O. M. elamu edasi. Tegelikult elab yyyyyy, Tallinnas. Otsustati mitte rahuldada B.L.i taotlust, järgmistel põhjustel: tal on kehtiv üürileping xxxxxx kasutamiseks; et ta ei ela aadressil xxxxxxx on tema ja üürileandja omavaheline tsiviilõiguslik vaidlus; ta elab koos perekonnaga vähemalt 1998 aastast alates kõigi mugavustega korteris üldpinnaga 69 m2 aadressil yyyyyyy; seoses raske majandusliku olukorraga on pöördunud ainult ühel korral (11.03.2002) Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole. Seega ei ole B.L. isik, kes vajaks munitsipaaleluruumi sotsiaalsetel põhjustel vms, kuna tema perekonna kasutuses on korter yyyyyyy. Komisjoni otsus võeti vastu 6 liikme poolthäälega, vastu ja erapooletuid oli 0 liiget. Seega ei vasta kaebaja väide otsuse motiveerimatuse kohta tõele.
  39. Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uurimustöö „Riigi, kohalike omavalitsuste, perekonna ja muude isikute kohustused põhiseaduslike õiguste tagamisel sotsiaalhoolekande 5 valdkonnas“ (kättesaadav internetis aadressil $file/Qigus%20sotsiaalhoolekandele%20final.pdf ) kohaselt ei nõua põhiseadus, et riik peaks igaühele, kes seda vajab eluaseme ehitama või olemasolevaid eluasemeid tasuta pakkuma. Õigus eluasemele realiseerub ka siis, kui riik hüvitab inimesele eluasemekulud. Seejuures võib riik reglementeerida kulutuste ulatuse - riik ei pea võimaldama luksuslikku elamist. Praegusel hetkel lähtutakse Eestis kaudselt just kulutuste hüvitamise põhimõttest sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) kohaselt võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel lisaks toimetulekupiirile ja isiku või perekonna netosissetulekule arvesse ka alalise eluruumi kulutusi. Seega kompenseeritakse sisuliselt eluasemekulud: seda arvestusega, et pärast eluasemekulude kandmist jääks isiku käsutusse vahendeid toimetulekupiiri ulatuses. Toimetulekutoetuse määramisel on eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks kas omandiõigus eluruumile; liikmelisus hooneühistus (elamuühistus); eluruumi üürileping või asjaõiguslik leping elamispinna kasutamiseks (isiklik servituut). Kaebaja on üürinud juba aastaid ise talle sobivat eluruumi ning juhul, kui kaebaja kuu netosissetulek jääb pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist alla kehtestatud toimetulekupiiri, on tal õigus saada riiklikku toimetulekutoetust. Kaebaja ei ole kordagi taotlenud Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnast toimetulekutoetust.
  40. Kaebaja ei kvalifitseeru eluruumi mitteomava isikuna arvele võtmise kriteeriumile, mis on sätestatud Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 kinnitatud Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra punktis 3.1, mille kohaselt eluruumi mitteomavatena võetakse arvele: isikud, kelle õiguslikul alusel kasutatav Tallinna linnas asuv eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutuskõlbmatuks. Vääramatuks jõuks loetakse erakorralisi sündmusi (loodusõnnetus, tulekahju, plahvatus jms), mida ei võidud ette näha ega saadud mõistlike tegevustega vältida ja mille tekkimise eest ei saanud eluruumi omanik või üürnik vastutada; isikud, kes on Tallinna linnas asuva eluruumi, mis kuulub lammutamisele seoses maa sundvõõrandamisega või kasutusõiguse lõpetamisega munitsipaalvajadusteks, omanikud või üürnikud; isikud, kes on vabanenud kinnipidamiskohast, kui endisesse eluruumi asumine on võimatu; orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad tagasi endisesse elukohta lasteasutustest, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest, samuti pärast õppimist õppeasutuses, kui endisesse eluruumi asumine on võimatu. Orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes võetakse arvele munitsipaaleluruumi taotlejana, kuid kellele antakse üürile sotsiaaleluruum, jäävad sotsiaaleluruumi üürile saamisel arvele munitsipaaleluruumi taotlejana esialgse arvelevõtmise kuupäevaga; teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. Kaebaja ei ole avaldanud Nõmme Linnaosa Valitsusele asjaolusid, mis lubaksid eeldada tema vastavust eelpoolnimetatud loetelus toodud kriteeriumitele. Samuti puudub info muudest mõjuvatest sotsiaalsetest põhjustest. Üürilepingu olemasolu ja tegelik elamine teises eluruumis ei ole mõjuv põhjus isiku arvele võtmiseks munitsipaaleluruumi üürile võtmise taotlejana. Seega on kaebaja poolt vaidlustatud haldusakt igati õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED
  41. Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad:
  42. B.L. taotleb kaebuses Nõmme linnaosa eluasemekomisjoni 23.03.2007 otsuse, protokoll nr 21 punkti 1.6 õigusvastasuse tuvastamist ja Nõmme Linnaosa Valitsuse kohustamist välja andma otsus B.L.´i eluruumi taotlejana arvele võtmise kohta või alternatiivina kohustada Nõmme Linnaosa Valitsust B.L.´i taotlust eluruumi taotlejana arvele võtmiseks uuesti läbi vaatama. 6 Kaebus B.L.´i eluruumi taotlejana arvele võtmise kohta kuulub rahuldamisele üksnes juhul, kui kohus tuvastab, et kaebajal on subjektiivne õigus avalduse esitamise seisuga eluruumi taotlejana arvele võtmiseks.
  43. Vastavalt SHS § 14 lg-le 1 on kohalikud omavalitsusorganid kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Sotsiaalkorteri andmise ja kasutamise korra kehtestab valla- või linnavolikogu elamuseaduse § 8 punkti 2 alusel. Eesti Vabariigi elamuseaduse § 8 p 2 kohaselt kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda elamusuhete reguleerimisel tema haldusterritooriumil munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, sealhulgas hooldus- ja remondieeskirjade kehtestamine. Eeltoodut arvestades saab B.L.´il olla subjektiivne õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt eluruumi ja seega ka tema arvele võtmist eluruumi taotlejana siis, kui ta ise ei ole suuteline ega võimeline eluruumi endale või oma perekonnale tagama.
  44. Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 kinnitatud Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra (edaspidi Kord) punkti 2 kohaselt võivad eluruumi üürimist taotleda Korra punktis 3 loetletud isikud, kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Tallinnas, st kelle isikuandmed on või olid kantud viimati rahvastikuregistrisse Tallinna vastavas linnaosas. Haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja vastab eeltoodud punkti nõuetele. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka kohtutoimikus olevad Nõmme Linnaosa Valitsuse Rahvastikuregistri osakonna 27.03.2002 väljavõte rahvastikuregistrist (tl 14) ja rahvastikuregistri väljatrükk 02.01.2008 (tl 38).
  45. Korra punkti 3 kohaselt peetakse arvestust eluruumide üürimist taotlevate isikute üle eraldi eluruumi mitteomavate, tagastatud eluruumide üürnike ja elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute osas. Kaebuse esitaja on taotlenud 29.01.2007 Nõmme Linnaosa Valitsusele esitatud avalduses (tl 20-23) tema ja ta perekonna Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotleva isikuna arvele võtmist kas eluruumi mitteomava isikuna või elamistingimuste parandamisel abi vajava isikuna järgmistel põhjustel: 1) tema ja RAS Ehitajate EEV vahel 23.11.1995 sõlmitud üürileping xxxxxx Tallinn eluruumi osas kehtib, sest ükski selle eluruumi järjekordne omanik ei ole seda lõpetanud ja üürileping on muutunud tähtajatuks. Ükski eluruumi järjekordne omanik ei ole täitnud ostu-müügilepinguga võetud kohustust üürniku õiguste eest hoolitseda. Üürilepingu esemeks olevat eluruumi ei ole võimalik kasutada, kuna xxxxxx eluruum hävis tulekahjus ja endise eluruumi asemele on ehitatud uus eluruum, millise omaniku kohta puudub taotlejal informatsioon; 2) B.L.´il on üürikorter yyyyyyy, aga see ei ole võrdväärne eluruumiga, milline oli kaebaja kasutada xxxxxx elamus.
  46. Vastavalt Korra punktile 3.1 võetakse eluruumi mitteomavatena arvele: isikud, kelle õiguslikul alusel kasutatav Tallinna linnas asuv eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutuskõlbmatuks. Vääramatuks jõuks loetakse erakorralisi sündmusi (loodusõnnetus, tulekahju, plahvatus jms), mida ei võidud ette näha ega saadud mõistlike tegevustega vältida ja mille tekkimise eest ei saanud eluruumi omanik või üürnik vastutada (p 3.1.1); isikud, kes on Tallinna linnas asuva eluruumi, mis kuulub lammutamisele seoses maa sundvõõrandamisega või kasutusõiguse lõpetamisega munitsipaalvajadusteks, omanikud või üürnikud (p 3.1.2); isikud, kes on vabanenud kinnipidamiskohast, kui endisesse eluruumi asumine on võimatu (p 3.1.3); orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad tagasi endisesse elukohta lasteasutustest, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest, samuti pärast õppimist õppeasutuses, kui endisesse eluruumi asumine on võimatu. Orvud ja vanemliku 7 hoolitsuseta isikud, kes võetakse arvele munitsipaaleluruumi taotlejana, kuid kellele antakse üürile sotsiaaleluruum, jäävad sotsiaaleluruumi üürile saamisel arvele munitsipaaleluruumi taotlejana esialgse arvelevõtmise kuupäevaga ( p 3.1.4); teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel (p 3.1.5); Vastavalt Korra punktile 3.3 elamistingimuste parandamisel abivajavatena võetakse arvele: isikud, kes kasutavad üürilepingu alusel Tallinna linna omandis olevat varisemisohtlikku või kastuskõlbmatut eluruumi (p 3.3.1); üksinda elavad vanurid ja vanuritest paarid, puudega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kes vajavad kõrvalabi või kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada (p 3.3.2); vähekindlustatud lastega pered, kes vajavad sotsiaalteenuseid (P 3.3.3); teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel (p 3.3.4). Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja oli sõlminud 23.11.1995 xxxxxx eluruumi üürilepingu. Samuti ei ole vaidlust selles, et xxxxx eluruumis oli 25.02.1998 tulekahju, mille tagajärjel muutus xxxxxx eluruum elamiskõlbmatuks ning vaidlust ei ole ka selles, et kaebuse esitaja ei ela aadressil xxxxxx alates 1998.aastast. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja elab koos perekonnaga üürilepingu alusel kõigi mugavustega korteris aadressil yyyyyyy. Seega ei ole kaebuse esitaja eluruumi mitteomav isik, ta on olnud suuteline ja võimeline endale ja oma perekonnale yyyyyyy eluruumi tagama ega kuulu Korra punktides 3.1.1.kuni 3.1.4 sätestatud isikute ringi. Kaebuse esitaja ei ole avalduses Nõmme Linnaosa valitsusele väitnud ega tõendanud enda kuulumist Korra punkti 3.3 alapunktide 3.3.1; 3.3.2; 3.3.3 sätestatud isikute ringi, see ei nähtu ka kohtukaebusest ja kaebusele lisatud materjalidest.
  47. Kaebaja leiab kaebuse täpsustuses (tl 30-31), et ta ei ole küll isikuks, kes on loetletud Korra punktides 3.1.
  48. – 3.1.4, kuid kaebuse esitaja on isikuks, kes kuulub Korra p 3.1.5 märgitud isikute hulka, kes taotleb eluruumi mitteomavana arvele võtmist muudel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel, kuna kaebuse esitaja on jäetud ilma õigusest saada xxxxxx asemel samaväärne eluruum. Selleks ei ole kaebaja arvates tema poolt ajutiseks lahenduseks otsitud üürikorter yyyyyyy. Korrast ega ka Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korrast“ ei tulene Tallinna linnale kohustust anda isikule eluruum, mis oleks samaväärne mingi teise eluruumiga. Korra punkti 6 kohaselt peab avalduses eluruumi üürimiseks olema esitatud minimaalsed nõuded taotletavale eluruumile, mis lahendaksid taotleja ja tema perekonna eluasemeprobleemi. Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korra üldsätete punkti 1 kohaselt loetakse eluruumiks selle korra mõttes elamut või korterit, mis on kasutatav alaliseks elamiseks, samuti muud omaette ruumi, mis vastab eluruumidele kehtestatud nõuetele. Sealjuures kaebusele lisatud 12.11.1995 eluruumi xxxxx üürilepingust nähtuvalt on kaebaja kasutusse antud xxxxxxx asuv eluruum koosnenud kahest toast ja ühest köögist ning ühest tualettruumist, vannituba pole, ning eluruumi üldpind oli 36,20 m2 (tl 7-8). Kaebusele lisatud 28.10.1997 ja 24.04.1998 ostu-müügilepingutest nähtuvalt oli xxxxxx eluruum kasuliku pinnaga 36,2 m2 ja elamispinnaga 23,8 m
  49. Samas yyyyyy eluruumi üldpinnaks on vastustaja vastusest kaebusele ja Nõmme Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 23.03.2007 koosoleku protokollist nr 21 nähtuvalt 69 m2 ja tegemist on kõigi mugavustega eluruumiga (tl 40,42). Eeltoodut arvestades jääb arusaamatuka kaebaja soov saada olemasolevast eluruumist halvemate tingimustega eluruum. 8
  50. Nõmme linnaosa eluasemekomisjoni 23.03.2007 otsuse, protokollist nr 21 punkt 1.6 (tl 42) nähtuvalt on B.L.i avalduse lahendamisel arvestatud avalduses toodud asjaoludega, et B.L.´i elukoht on registreeritud Nõmme linnaosa täpsusega alates 27.02.2001, tema eelmine elukoht oli registreeritud aadressil xxxxxx alates 13.11.1995 kuni 26.02.200 ja elamu kuulus RAS Ehitajale, kes sõlmis 23.11.1995 B. K.iga (praegu L.) eluruumi üürilepingu tähtajaga 5 aastat. 28.10.1997 müüs RAS Ehitaja elamu O. J.le, ostu-müügilepingu kohaselt võtab ostja endal kõik elanikega seotud kohustused, s.h ümbermajutusega seotud kulud. 25.02.1998 oli tulekahju, elamu muutus elamiskõlbmatuks. 2000 aastal müüs O. M. elamu edasi. Tegelikult elab B.L. yyyyyy, Tallinnas. Nõmme linnaosa eluasemekomisjon on otsustanud mitte rahuldada B.L.i taotlust, järgmistel põhjustel: B.L.il on kehtiv üürileping xxxxxx kasutamiseks ning see, et ta ei ela aadressil xxxxxx on tema ja üürileandja omavaheline tsiviilõiguslik vaidlus; ta elab koos perekonnaga vähemalt
  51. aastast alates kõigi mugavustega korteris üldpinnaga 69 m2 aadressil yyyyyy; seoses raske majandusliku olukorraga on B.L. pöördunud ainult ühel korral (11.03.2002) Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole. Seega ei ole L. isik, kes vajaks munitsipaaleluruumi sotsiaalsetel põhjustel vms, kuna tema perekonna kasutuses on korter yyyyyyy. Seega on vastustaja võtnud oma otsuses põhjendatud seisukoha kaebajal munitsipaaleluruumi saamiseks teiste mõjuvate sotsiaalsete põhjuste mitteesinemise kohta.
  52. Korra p 10 kohaselt isiku eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise otsustab linnaosa eluasemekomisjon ühe kuu jooksul arvates avalduse ja sellele lisatavate dokumentide eluasemekomisjoni sekretäri poolt linnaosa eluasemekomisjonile esitamisest. Linnaosa eluasemekomisjon otsustab kas eluruumi üürimist taotlev isik võetakse arvele munitsipaalvõi sotsiaaleluruumi taotlejana või jäetakse arvele võtmata. Eeltoodut arvestades on Nõmme linnaosa eluasemekomisjon kaebuse esitaja 29.01.2007 avalduses märgitud asjaolusid arvesse võttes kontrollinud B.L.i vastavust Korra punktidele 3.1 ja 3.3 ja põhjendatult leidnud, et B.L. ei olnud isik, kes vajaks munitsipaaleluruumi, kuna tema perekonna kasutuses on korter yyyyyyy. Õige on ka eluasemekomisjoni seisukoht, et asjaolu, et kaebaja ei ela aadressil xxxxxx on kaebaja ja üürileandja omavaheline tsiviilõiguslik vaidlus. Riigikohus on oma
  53. aprilli
  54. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-47-04 (RT III 2004, 10, 127) ning
  55. mai
  56. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-62-04 (RT III 2004, 15, 186) juhtinud tähelepanu, et enne
  57. juulit
  58. a sõlmitud üürilepingule kui kestvuslepingule rakendatakse alates
  59. juulist
  60. a võlaõigusseaduse regulatsiooni. Kaebuse esitaja ei ole oma 29.01.2007 avalduses Nõmme Linnaosa Valitsusele esile toonud ega põhjendanud asjaolu, mida ta on märkinud oma 08.02.2008 kohtule esitatud kirjalikus arvamuses vastustaja vastusele, nimelt, et yyyyyy üürileping on vaidlustatud ning taotletakse kaebaja ja tema perekonna väljatõstmist läbi kohtumenetluse (Harju Maakohtu kohtuasi nr 206-3671). Seega ei saanud vastustaja seda asjaolu kaebaja avalduse lahendamisel kaaluda.
  61. Korra punkti 11 kohaselt eluasemekomisjoni sekretär informeerib isikut kirjalikult tema eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmisest kümne tööpäeva jooksul pärast linnaosa eluasemekomisjoni poolt otsuse vastuvõtmist. Kui isiku arvelevõtmisest on keeldutud, informeerib eluasemekomisjoni sekretär sellest isikut kümne tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist kirjalikult, ära näidates keeldumise põhjused. Käesoleval juhul on kaebajat informeeritud Nõmme Linnaosa Valitsuse 28.03.2007 kirjaga nr 2.-2.1/149-3 „Munitsipaaleluruumi saajana arvelevõtmine“ (tl 24), et tema taotlus munitsipaaleluruumi saajana arvelevõtmiseks oli arutusel Nõmme Linnaosa elamuasemekomisjonis 23.03.2007 protokolli nr 21 punkt 1.6 ja komisjoni arvamuse kohaselt ei vasta B.L. Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 kinnitatud Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise 9 korra punktis 3.1 nimetatud tingimustele (tingimused on ka kirjas loetletud) ning seepärast otsustati teda mitte võtta eluruumi taotlejana arvele. Seega on kaebajat kümne tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist kirjalikult informeeritud ja ära näidatud keeldumise põhjused.
  62. Kaebaja leiab kirjalikus arvamuses vastustaja vastusele (tl 51-53), et Nõmme Linnaosa eluasemekomisjoni 23.03.2007 otsus ja Nõmme Linnaosa Valitsuse 28.03.2007 teatis nr 22.1/149-3 ei vasta HMS § 56 lg 1 ja 2 ja § 57 lg 1 sätestatud haldusaktile esitatavatele nõuetele. Puudub haldusakti põhjendus, teatises korrektne motiveering ja viide haldusakti vaidlustamise võimaluste kohta. Kaebaja seisukoht, et ja Nõmme Linnaosa eluasemekomisjoni 23.03.2007 protokoll nr 21 ja Nõmme Linnaosa Valitsuse 28.03.2007 teatis nr 2-2.1/149-3 on haldusaktid ja ei vasta HMS § 56 lg 1 ja 2 ning § 57 nõuetele, on ekslik. Tallinna Ringkonnakohus on
  63. novembri 2007 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-06-2521 on leidnud, järgmist: „Munitsipaaleluruumi üürileandmist taotleva isiku arvelevõtmine munitsipaaleluruumi taotlejana ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming isiku taotluse lahendamisel linna omandis oleva eluruumi üürileandmiseks, kuivõrd selle arvelevõtmisega ei võeta lõplikku seisukohta isiku taotluse suhtes“ Riigikohtu halduskolleegium on
  64. mai 2008 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-3-1-13-08 punktis 11 Tallinna Ringkonnakohtu eeltoodud käsitlusega nõustunud ja märkinud järgmist: “Riigikohtu halduskolleegium nõustub siinkohal ringkonnakohtu seisukohaga, et käesoleva kohtumenetluse esemeks olev otsus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. Seetõttu ei ole asjakohased kassaatori väited haldusakti kehtetuks tunnistamise nõuete rikkumise kohta.“ Eeltoodut arvestades on ka Nõmme Linnaosa eluasemekomisjoni 23.03.2007 keelduv otsus menetlustoiming kaebaja taotluse lahendamisel linna omandis oleva eluruumi üürileandmiseks. Ka Nõmme Linnaosa Valitsuse 28.03.2007 kiri nr 2-2.1/149-3, millega informeeriti kaebajat Nõmme Linnaosa eluasemekomisjoni 23.03.2007 otsusest ei ole haldusakt. Tegemist on Korra punktis 11 sätestatud informeeriva kirjaga, ehk teatamistoiminguga, mitte aga haldusaktiga nagu kaebaja kaebuses ekslikult leiab. Eeltoodut arvestades ei ole asjakohased kaebuse väited Nõmme Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 23.03.2007 protokolli nr 21 ja Nõmme Linnaosa Valitsuse 28.03.2007 teatise nr 2-2.1/149-3 mittevastavuse kohta HMS § 56 lg 1 ja 2 ning § 57 sätestatud haldusakti nõuetele.
  65. Kaebaja seisukoht, et tema arvele mittevõtmisega Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotleva isikuna on rikutud tema Põhiseaduse §-s 33 sätestatud kodu puutumatust ja §-s 34 sätestatud õigust vabalt liikuda ja elukohta valida, on samuti ekslik. Asjaolu, et kaebuse esitajat ei võetud arvele Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotleva isikuna ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigust kodu puutumatusele, sest sellest ei saa tuleneda kellegi õigusvastast tungimist kaebaja eluruumi. Kuna põhiseaduse §-st 34 ei tulene isikutele õigust saada munitsipaaleluruumi, ei saa kaebaja arvele mittevõtmisega Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotleva isikuna rikkuda põhiseaduse §-i
  66. Aili Maasik Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.