KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2472 Haldusasi

§-le 39 oleks PRIA võinud vaidluste tekkimisel ja OÜ K poolt uue kontrolli teostamise nõude esitamisel läbi viia uue kontrolli, kaasates selle teostamisse eksperte ja tunnistajaid. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebuse esitaja väited selle kohta, et kuna PRIA inspektorid ei tutvunud põlluraamatu kannetega taotleja juures kohapeal, siis faktilise kontrolli teostamise hetkel puudus inspektoritel mistahes võimalus hinnata, kas tegelik olukord põllul on põlluraamatu kannetega kooskõlas või hoopis vastuolus. Kuna kohapealse kontrolli teostamisel PRIA inspektorid ei saanud põlluraamatu kannetega mittetutvumise tõttu vastuolu tuvastada, siis ei saa olla asjakohane ja õige kohtu seisukoht, nagu ei omaks põlluraamatu kanded tähtsust. 5 Samuti on ebaõige kohtu seisukoht, nagu oleks heina hekseldamise mitteteostamine tõendatud kohtule esitatud fotodega ja, et kohtul puuduvad tõendid, mis tõendaks, et niide oli kohapealse kontrolli toimumise ajaks koristatud. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebuse esitaja märkused selle kohta, et PRIA inspektorite koostatud kontrollaruandes on hinnatud ainult niite koristamata jätmist, niite hekseldamist või hekseldamata jätmist ei ole PRIA aga tuvastanud. PRIA inspektorid ei ole hekseldamise teostamata jätmist tuvastanud, mistõttu ei ole seda olnud võimalik kontrollaruandel fikseerida. Väär on ka seisukoht, et kaebuse esitaja jättis taotlusele lisatud põllumassiivide kaartidele põllud nr 60 ja 69 joonistamata. Kohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata kaebuse seadusliku esindaja seletused sellest, et põllumassiivide kaardid saadab taotlejale PRIA ning neid konkreetseid kaarte PRIA kaebajale ei saatnud, kuna arusaamatul põhjusel oli PRIA need põllud põllumassiivide registrist omaalgatuslikult ja ilma igasuguse aluseta kustutanud. Viidatud põldude registrist kustutamisest ei teavitanud PRIA kaebuse esitajat, mistõttu polnud seda võimalik ka eraldi vaidlustada. Kuna kaebuse esitaja sai nende põllumassiivide hooldamise eest toetust 2005, siis oli alus eelduseks, et toetuse nõuete täitmisel saab ta ka 2006 nendele põllumassiividele toetust. Toetuse nõuetele mittevastavust antud põllumassiivide osas ei ole PRIA aga tuvastanud. Põllu nr 69 osas on inspektorid kontrollaruandele märkinud, et see moodustab täismassiivi koos kõrval asetsevate põldudega, millest järeldub, et inspektorid siiski leidsid need põllud looduses üles, kuid toetuse määramata jätmise ainus põhjus oli see, et PRIA oli ise need põllud ekslikult või tahtlikult registrist kustutanud. Kaebuse esitaja veendumuse kohaselt peab haldusorgan vastutama tema enda poolt peetavas registris toimuvate segaduste eest. Kaebuse esitaja on varasemas menetluses selgitanud ja tõendanud, et kuna eelnevatel aastatel kasutati põldu nr 81 karjamaana, millel erisusena on lubatud puude olemasolu, siis on seisukoht selle põllu osade mittetoetusõiguslikkusest ebaõige. Põld nr 81 oli 2003 täies ulatuses põllumajanduslikeks tegevusteks sihipäraselt ehk karjamaana kasutusel, siis puudus alus nimetatud põllust osade maa-alade välja mõõtmiseks. Apellant ei saa nõustuda kohtu järeldusega ka põllu 13A osas. Nimelt ei ole kohus arvestanud kaebuse esitaja poolt tõendusmaterjalina esitatud põllumassiivide registri väljatrükki, millest nähtuvalt asub vaidlusalune põllumassiiv erinevalt kohtu tuvastatust kogu ulatuses Natura 2000 alal ning on seega toetusõiguslik. Segadus PRIA poolt peetavas registris ei saa tuua taotlejale kaasa negatiivseid tagajärgi.

1. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist ja Tartu Halduskohtu
2. mai 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole PRIA-l kohustust kontrollist ette teatada. PRIA sisemistes reeglites on sätestatud etteteatamise võimalus vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 art-is 25 lg 1 sätestatud ulatuses, kuid tööpraktika käigus on välja kujunenud, et etteteatamise rakendamise puhul toimub see üldjuhul kontrollimise päeva hommikul. Antud juhul on PRIA OÜ K juures kontrolli teostanud vastavuses nii oma sisereeglitele kui ka Euroopa Liidu õigusaktidele. Kontrolli eesmärgiks on teatud nõuete täitmise kontrollimine (nt tähtaegne niitmine) ning igasugune etteteatamine loob võimaluse nõuete rikkujal asuda rikkumist likvideerima, mistõttu on viited hea halduse põhimõtte rikkumisele täiesti asjakohatud; 2) on meelevaldne tõlgendus, et vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 art 25 lg 1 mõttele oleks tulnud kontroll edasi lükata, sest vastava sätte tekst ei viita mingisugusele kontrolli edasilükkamise võimalusele. Nimetatud sätte mõte on ära öeldud selle esimese lausega kohapealsed kontrollid toimuvad ette teatamata. Antud juhul etteteatamine siiski toimus ning asjaolu, et apellandi esindaja ei saanud kontrolli juures viibida, ei anna talle mingisugust õigust nõuda kontrolli ärajätmist või selle edasilükkamist; 6 3) on paljasõnalised väited, et niitmata jätmine oli põhjustatud vääramatust jõust. Põllu nr 50 niitmise tähtaeg oli 31.07.2006, kuid veel kontrolli teostamise ajal
3. augustil oli põld niitmata. Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 art 72 sätestab, et vääramatu jõu juhtumitest peab taotleja pädevat asutust teavitama kümne päeva jooksul koos vastava tõendusmaterjaliga. Mingisugust teavitust pole OÜ K PRIA-le vääramatu jõu kohta saatnud; 4) ei pidanud PRIA eksperdi kaasamist vajalikuks, kuna apellandi juures käis kontrollimas kolm inspektorit, kelle poolt tuvastatud ilmselged rikkumised ei vajanud eksperdi kaasamist. Apellandi viited põllumajandustoetuste taotluste kohapealse kontrolli läbiviimisel haldusmenetluse seadusele on suures osas asjakohatud, kuna vastava kontrolli läbiviimine toimub ikkagi Euroopa Liidu õigusaktide alusel (Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004). Apellandi väide, et põlluraamatu kontroll ja tegelik kontroll põllul peavad toimuma üheaegselt, on alusetu ja põhjendamatu. Tähtsust omab ikkagi objektiivne reaalsus põllul, mitte fiktiivsed kanded põlluraamatus, nagu kohus ka on õigesti järeldanud. Kuna põlde nr 60 ja 69 ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris ning taotleja esindaja ei ole neid ka kaartidele joonistanud, ei olnud kohapealsel kontrollil võimalik neid leida ega kontrollida. PRIA oli apellanti põldude 60 ja 69 puuduste osas teavitanud. Põllu nr 13A pinnast asub 4,15 ha Natura 2000 võrgustiku alal ning 0,36 ha mitte. See on nähtav ka PRIA veebikaardilt. Väited, et tegemist on segadusega PRIA registris, on paljasõnalised ning pole millegagi tõendatud. Põllu nr 81 toetusõigusliku pinna hulka mittemõõdetud alade näol ei olnud tegemist aladega, millel oli põllumajanduslikke tegevusi (s.o niitmist, karjatamist) eelnevatel aastatel võimalik läbi viia samamoodi, kui sama piirkonna puudeta aladel. Asjaolu, et nimetatud pindadel on loomi karjatatud, ei muuda neid pindasid toetusõiguslikeks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
5. mai 2008 otsus muutmata. Vastavalt HKMS §-le 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires.
6. Nähtuvalt halduskohtule esitatud kaebusest, on kaebaja taotlenud PRIA 30.10.2007 vaideotsuse nr 12-14/185 tühistamist. Vaideotsus oli tehtud vaides, mis oli esitatud OÜ K poolt PRIA kontrollaruande nr 060069-57-011 peale.

§-le 87 lg 1 on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Sama paragrahvi lg 2 alusel võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse: 1) haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 2) haldusakti andmiseks, mille väljaandmist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 3) vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Lähtudes HMS §-st 87 lg 2 võib vaideotsus olla õigusvastane sel juhul, kui sellega rikutakse isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Antud juhul on vaideesemeks olnud haldustoiming, s.o kontrolli teostamine, mille tulemusena on vormistatud kontrollaruanne nr 060069-57-

1. Kuigi kaebaja on vaidlustanud halduskohtus vaideotsuse ja ei ole taotlenud selgesõnaliselt haldustoimingu õigusvastaseks tunnistamist, on tema poolt kaebuse esitamise eesmärgiks olnud vaideotsuse tühistamise kaudu saavutada 28.-29.08.2006 teostatud kontrolli kohta vormistatud kontrollaruande nr 060069-57-011 õigusvastaseks tunnistamine vaidlustatud 7 osas. Kuna halduskohus ongi tegelikult vaidluse esemena käsitlenud 28.-29.08.2006 kohapealset kontrolli ja selle kohta vormistatud kontrollaruannet nr 060069-57-011, siis käsitleb ka ringkonnakohus kaebuse esemena vaideesemeks olnud haldustoimingut.
2. Ebaõige on apellandi väide, et PRIA ja halduskohus on vääralt kohaldatud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 artiklit 25 lg 1, kuna on jätnud tähelepanuta, et viidatud õigusnorm võimaldab kontrolli teostamisest ette teatada kuni 48 tundi. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 25 lg 1 kohapealsed kontrollid toimuvad ette teatamata. Kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki, võib siiski eelnevalt teatada, piirates rangelt selle minimaalse vajaliku ajavahemikuga. Sellise teate, välja arvatud nõuetekohaselt õigustatud juhtudel, võib edastada maksimaalselt 48 tundi ette. Õige on PRIA seisukoht, et ta ei rikkunud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklit 25 lg 1, kui teatas OÜ-le K kohapealse kontrolli toimumisest kontrollimise päeva hommikul, sest viidatud sättest tulenevalt võib kontrolli teostamisest eelnevalt teatada, piirates selle rangelt minimaalse vajaliku ajavahemikuga. PRIA ongi seda teinud ja lähtunud nii viidatud Euroopa Komisjoni määrusest kui oma vastavatest sisereeglitest. See, kas teatada kohapealsest kontrollist ette või mitte ja kui pikk on etteteatamise puhul vajalik ajavahemik, on PRIA kaalutlusotsus. Antud juhul on PRIA vastavad kaalutlused esitanud (etteteatamine loob võimaluse nõuete rikkujal asuda rikkumisi likvideerima) ja lähtudes neist, ei saa väita, et PRIA oleks teostanud kaalutlusõigust mittevastavalt selle eesmärgiga.
3. Alusetu on apellandi väide, et PRIA rikkus kaalutlusõigust ja HMS § 3 lg 1, kuna ei lükanud kohapealse kontrolli teostamist edasi ning ei arvestanud apellandi soovi.

§-le 3 lg 1 võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Juba eelnevalt viidatud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 25 lg 1 esimese lause kohaselt toimuvad kohapealsed kontrollid üldjuhul ette teatamata. Lähtudes viidatud sättest ei anna asjaolu, et apellandi esindaja ei saanud kontrolli juures viibida, talle õigust nõuda kontrolli ärajätmist või selle edasilükkamist.

1. Halduskohtu on õigesti tuvastanud põllu nr 50 olukorra kontrolli teostamise ajal ning ükski apellandi väide apellatsioonkaebuses ei anna alust asuda teisele seisukohale. Kohapealne kontroll tuvastas, et põld nr 50 oli niitmata. Kuna põllu niitmise tähtaeg oli
2. juuli, kuid veel kontrolli teostamise ajal
3. augustil oli põld niitmata, siis on PRIA õigesti leidnud, et põld nr 50 oli 2006 mittetoetusõiguslik, kuna oli hooldamata. Põldu ei muuda toetusõiguslikuks see asjaolu, et apellandi väitel põld hekseldati
4. augustil 2006 pärast PRIA inspektori märkust, et põld ei ole toetusõiguslik. Puuduste kõrvaldamine pärast tähtaega (s. o toetuse saamiseks sätestatud nõuete täitmine pärast tähtaega ja kontrolli teostamist) ei anna alust toetuse saamiseks (määruse nr 39 § 2 lg 1, määruse nr 49 § 3 lg 1, määruse nr 51 § 3 lg 1 p 1). Asjakohane ei ole apellandi põhjendus selle kohta, et põllu niitmisega hilinemine oli tingitud vääramatust jõust, mis seisnes selles, et kultuurkarjamaade vähese taimekasvu tõttu oli pidevalt vaja loomadele lisasööta vedada, mis nõudis tohutult lisatööd. Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 817/2004 artiklis 39 lg 1 on sätestatud juhud, milliseid võivad liikmesriigid käsitleda vääramatu jõuna ning apellandi poolt kirjeldatud olukord ei vasta vääramatule jõule viidatud sätte mõttes. Pigem on apellandi puhul tegemist tööde organiseerimise küsimusega. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 817/2004 artiklile 39 lg 2 tuleb esitada teade vääramatu jõu kohta ja pädeva asutuse poolt nõutavad asjakohased tõendid kõnealusele 8 asutusele kirjalikult kümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil põllumajandustootjal on võimalik seda teha. Apellant ei ole selle sätte kohaselt käitunud ega PRIA-le vastavat teadet esitanud.
5. Alusetu on apellandi väide, et PRIA oleks pidanud kaasama kontrolli teostamisele eksperdid. PRIA ei ole pidanud ekspertide kaasamist vajalikuks, sest kohapealset kontrolli läbiviivad isikud on saanud vastava väljaõppe ning ekspertide kaasamine oleks õigustatud siis, kui järelevalveametnikel oleks tekkinud teatud põldude osas kahtlusi nende toetusõiguslikkuse kohta. Ringkonnakohus nõustub PRIA väitega, et antud juhul ei olnud ekspertide kaasamine vajalik. Apellandi juures teostasid kohapealset kontrolli kolm inspektorit, kes visuaalselt tuvastasid ilmselged rikkumised (põld pidi olema niidetud/karjatatud ja niide ära veetud/hekseldatud). Visuaalselt olukorra tuvastamine ei vaja eksperdi osavõttu. Ka on apellant ise märkinud, et kaebuses toodud asjaoludest nähtuvalt käis vaidlus enamjaolt põldudel avastatud olukorra tõlgendamise üle, s. o vaieldi selle üle, mis tuvastati visuaalsel vaatlusel.
6. Õige on halduskohtu seisukoht, et arvestades kohapealse kontrolli iseloomu, ei saa see lähtuda vaid põlluraamatu kannetest, vaid vastavatel kannetel saab olla vaid abistav iseloom. Apellandi väitel PRIA inspektorid ei tutvunud põlluraamatu kannetega kohapeal ja seetõttu puudus võimalus hinnata, kas tegelik olukord põllul on põlluraamatu kannetega kooskõlas või mitte. Kohapealse kontrolli eesmärk on fikseerida faktiline olukord põldudel ja antud juhul ongi kontrollaktis seda tehtud. Tegelik objektiivne olukord põldudel ei sõltu põlluraamatu kannetest.
7. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebuse esitaja jättis taotlusele nr 11006570800 lisatud põllumassiivide kaartidele põllud nr 60 ja nr 69 joonistamata. Samuti ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris põllumassiive nr 47551921906 ja 47551868650, millele apellant pindalatoetuste taotluse põldude loetelu lehel põldude nr 60 ja 69 asukoha on märkinud. Lähtudes sellest, et nimetatud põllumassiive ei olnud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris ning taotleja ei olnud neid ka kaartidele joonistanud, siis on õige PRIA väide, et nimetatud põlde ei olnud kohapealsel kontrollil võimalik leida ja kontrollida. Seetõttu ei saanud PRIA kohapealse kontrolli käigus ka kontrollida nende põldude toetusõiguslikkust. Põllu nr 60 kohta on kontrollaruandel märgitud „Sellist massiivi ei ole registris. Taotleja ei ole kaarti joonistanud“, põllu nr 69 kohta on märkus „Massiivi ei ole registris. Taotlejal kaart joonistamata. Looduses täismassiiv“. Ebaõige on apellandi väide, et põllu nr 69 kohta tehtud märkus selle kohta, et see on looduses täismassiiv, tähendab, et inspektorid leidsid põllud nr 60 ja 69 looduses üles ja seega said kontrollida nende toetusõiguslikkust. Märkus käib üksnes põllu nr 69 kohta ja see ei kajasta seda, milline oli põllu toetusõiguslik olukord. Isegi kui õigeks pidada apellandi väidet, et PRIA oli tema teadmata 2006 vaidlusalused põllud ise registrist kustutanud, siis ei muuda see asjaolu põlde nr 60 ja nr 69 toetusõiguslikeks, sest taotleja ei olnud neid kaartidele joonistanud ja seetõttu ei selgunud varem nende puudumine registris. PRIA väitel koostati OÜ K taotluse suhtes kontroll-leht ning talle teatati, et muuhulgas puudusid kaardid põldude nr 60 ja nr 69 kohta, kuid OÜ K esitas küll puuduolevad kaardid 12 põllu kohta, kuid mitte põldude nr 60 ja 69 kohta.
8. Õige on halduskohtu seisukoht, et arvestades PRIA poolt esitatud veebikaarti, paikneb põld nr 13A 4,15 ha ulatuses Natura 2000 võrgustiku alal ning 0,36 ha ei asu seal ja apellandi vastupidine väide apellatsioonkaebuses on põhjendamatu.
9. Põld nr 81 on jagatud lahustükkideks. Apellandi väitel on toimunud lahustükkideks jagamine ebaõigesti, sest põld oli 2003 täies ulatuses põllumajanduslikeks tegevusteks sihipäraselt ehk karjamaana kasutusel. 9 Iseenesest pindalapõhiseid toetusi reguleerivad õigusaktid ei keela puudega ala kasutamist põllumajanduses, kuid puid hõlmav maatükk on toetusõiguslik vaid juhul, kui nimetatud alal on põllumajanduslikke tegevusi võimalik teostada samamoodi kui sama piirkonna puudeta maatükkidel (Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004 artikkel 8 lg 1). Põllu nr 81 toetusõigusliku pinna hulka mittemõõdetud alade näol ei olnud tegemist aladega, millel oli põllumajanduslikke tegevusi (s.o niitmist, karjatamist) eelnevatel aastatel võimalik läbi viia samamoodi, kui sama piirkonna puudeta aladel. Asjaolu, et nimetatud pindadel on loomi karjatatud, ei muuda neid pindasid toetusõiguslikeks.
10. aastal maa puhastamine võsast ja metsast ei muuda samuti seda toetusõiguslikuks
11. aastal. Vastavalt Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782 artiklile 143b lõikele 4 on ühtse pindalatoetuse kava alusel põllumajandusmaa see osa põllumajanduskõlvikust, mis oli
12. juunil 2003 heas põllumajanduslikus seisundis. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 artikkel 30 lg 2 kohaselt põllumajandusliku maatüki kogupindala võib arvesse võtta tingimusel, et seda kasutatakse tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapäraste standardite kohaselt; muudel juhtudel võetakse arvesse tegelikult kasutatavat ala. Põllu nr 81 osas ei olnud võimalik teostada ühesugust põllumajanduslikku tegevust puudega maatükil ja puudeta maatükil.
13. Õige on halduskohtu seisukoht, et heina hekseldamise mitteteostamist tõendavad kohtule PRIA poolt esitatud fotod (tl 94-119). PRIA inspektorite koostatud kontrollaruandes on märge „niide tähtajaks koristamata“. Ebaõige on apellandi väide, et lähtudes sellisest märkest, ei ole PRIA inspektorid tuvastanud hekseldamise teostamata jätmist. Vastavalt määruse nr 39 §-le 2 lg 3, määruse nr 49 §-le 2 lg 5, määruse nr 51 §-le 3 lg 1 p 2 ja Eesti Maaelu arengukava 2004 – 2006
14. peatüki tabelile 39 peab hiljemalt
15. juuliks olema rohumaalt niide ära veetud või hekseldatud. Seega hõlmab niite koristamine nii selle äravedamist kui hekseldamist ja märge „niide tähtajaks koristamata“ tähendab seda, et niide oli äravedamata või hekseldamata.
16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 10 Viivi Tomson