) § 175 lg 3 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Määruse § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 5000 krooni maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 2500 krooni. 06.06.2006 esitatud hagiavalduses märkis hageja hagi hinnaks 2000 krooni. Seega on määruse §-s 1 sätestatut arvesse võttes hagejalt maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 2500 krooni. Tulenevalt määruse §-st 2 võib kohus asja keerukuse või mitme esindaja menetluses olemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Kui kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb rakendada kulude sissenõudmise rakendatud piirmäära, siis määruse § 2 kohaselt on hagejalt sissenõutavaks kuluks 3250 krooni (2500x 1,3= 3250). MAAKOHTU LAHEND Tartu Maakohus mõistis 02.10.2007 määrusega H. Leikopilt välja menetluskulu 3250 krooni E. Hendriksoni kasuks. Määruse põhjenduste kohaselt tulenevalt
§-st 174 määratakse menetluskulud pärast kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades kostja esitatud menetluskulude määramise avalduses märgitud asjaolusid, kulusid tõendavaid dokumente ja hageja esitatud vastuväiteid, tuleb kostja avaldus rahuldada osaliselt. Hageja on märkinud hagi hinnaks 2000 krooni. Kuna seda ei ole keegi vaidlustanud, on põhjendatud lähtuda menetluskulude arvutamisel sellest summast. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED E. Hendrikson esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 02.10.2007 määruse ning teha uue määruse, millega mõista H. Leikopilt välja menetluskulu E. Hendriksoni kasuks summas 17 110 krooni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus menetluskulude väljamõistmisel kohaldanud seadust õigesti.
Käesolevas asjas on kohtuotsuse järgi menetluskulusid kandvaks pooleks hageja. Menetluskulude koosseisu kuuluvad
p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab 2 menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas asjas oli E. Hendriksoni esindajaks vandeadvokaat Eha Lillsaar. Kohtule esitatud arvete järgi on advokaat esindanud kostjat järgmiste menetlustoimingute tegemisel: 31.07.2006 arve nr 65 järgi erikaebuse koostamine Tartu Ringkonnakohtule 2478 krooni; 28.09.2006 arve nr 86 järgi asjaajamine ja vastuse koostamine hagile 4720 krooni (19.09.2006 hagejale vastuse koostamine 4 tundi, 21.09.2006 vastuse koostamine 2 h 40 min, kokku 6 tundi 40 min); 19.12.2006 arve nr 131 järgi 7080 krooni (16.10.2006 hageja vastusega kohtule tutvumine 1 tundi, 31.10.2006 paikvaatlus Valma 1 tund, 03.11.2006 kostja kirjaliku taotluse koostamine kohtule 1,5 tundi, 22.11.2006 hageja vastusega kohtule tutvumine 0,5 tundi, asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamine 30.11.2006 3 tundi, 04.12.2006 asja ettevalmistamine kohtuistungiks 15 min, 04.12.2006 kohtuistungist osavõtt 2 tundi 45 min, kokku 10 tundi, ühe tunni hind 600 krooni + käibemaks, 10x600= 6000 krooni + 18%= 6000+1080 =7080 krooni); 30.04.2004 arve nr 0764 järgi 2832 krooni (apellatsioonkaebuse koostamine 15.02.2007 3 tundi ja esindamine ringkonnakohtus 1 tund). Kokku on kulutusi 17 110 krooni. Kohus ei ole õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust
Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaldamine ei ole sõltuvusest hagi hinnast, kui tegemist ei ole rahalise nõudega. Käesolevas asjas on hageja hagis taotletud autoteeservituudi seadmist ja hagi tagamist. Tartu Maakohus on otsusega jätnud hagi rahuldamata. Seega ei oma menetluskulude väljamõistmisel tähendust hagis märgitud hagihind 2000 krooni. Kui hageja nõue on jäänud rahuldamata seetõttu, et nõue on põhjendamatu ning see on esitatud ka ebaõigetel alustel, ei saa menetluskulude väljamõistmisel lähtuda hagi hinnast. Kohtul on õigus hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tulenevalt
§-st 175 lg 1 ning lähtuvalt sellest määrata väljamõistetava kulu suurus. VASTUSTAJA VASTUVÄITED H. Leikop vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kehtivad Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud menetluskulude piirmäärad menetluskulude väljamõistmisel nii tsiviilasjas, mille esemeks on rahaline nõue, kui ka hagide suhtes, mille esemeks ei ole rahaline nõue. Tartu Maakohus on õigesti leidnud, et käesolevas asjas saab H. Leikopi poolt E. Hendriksonile maksimaalseks hüvitamisele kuuluvaks kuluks olla 3250 krooni. Vastavalt
lg-le 2 võib kohus määrata nii mittevaralise nõude kui ka tuvastushagi puhul hagihinna erinevalt
lg-s 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. Seega ei ole mittevaralise nõude ega tuvastushagi puhul maksimaalselt sissenõutavaks kulutuseks 5000 krooni. Tulenevalt
lg-st 1 võib kohus määrata tsiviilasja hinna, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Tartu Maakohus ei leidnud, et hageja poolt määratud hagi hind ei vasta tegelikkusele. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb juhinduda üksnes hagi hinnast. Seega on tsiviilasja hind aluseks menetluskulude kindlaksmääramisel. Vastavalt
Suurema summa kui 3250 krooni menetluskulu kostja kasuks hagejalt väljamõistmine ei oleks kooskõlas
§-s 436 sätestatuga. 3 RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
lg 1 koosmõjus §-ga 659 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna käesoleval juhul on määruskaebuse esitamise aluseks asjaolu, et määruskaebuse esitaja arvates tulnuks õigusabikulu tema kasuks välja mõista 17 110 krooni, mitte 3250 krooni ulatuses, siis kontrollibki ringkonnakohus maakohtu lahendi õigsust vaid selles osas, milles maakohus jättis õigusabikulude hüvitamise taotluse osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja väide, et maakohus sai hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel lähtuda üksnes
lg 1 regulatsioonist, mille kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 3 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud volitusnormi alusel on Vabariigi Valitsus 15.12.2005 vastu võtnud määruse nr 306 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad”, milles on kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude piirmäärad sõltuvalt menetletava hagi hinnast. Ringkonnakohus leiab, et kõnesolevas Vabariigi Valitsuse määruses toodud piirmäärad kuuluvad kohaldamisele kõikides tsiviilasjades, kus seadusandja on ette näinud hagihinna ja hagita asja hinna kindlaksmääramise, mitte üksnes rahaliste nõuetega asjades.
lg 1 sätestab küll lepingulise esindaja või nõustaja kulude väljamõistmise põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kuid tulenevalt
lg 3 saab kohus nende kulude põhjendatust ja vajalikust hinnata üksnes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärasid arvestades. Nimetatud piirmääradest tuleb kohtul lähtuda õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel ka juhul, kui hagi jääb rahuldamata ning hüvitamisele kuuluvad kostja esindajakulud. Käesolevas tsiviilasjas taotles hageja tema kinnistule juurdepääsu kindlaksmääramist üle kostja kinnistu ning vastava teeservituudi seadmist.
§-s 126 lg 2 sätestatakse, et õiguse üle peetavas vaidluses määratakse hagihind õiguse väärtusega. Hagiavaldusest nähtuvalt märkis hageja hagi hinnaks 2 000 krooni ning kostja ei olnud kogu menetluse kestel esitanud vastuväidet, et hageja poolt näidatud hagihind oleks ebaõige. Ka kohtud (maakohus ja ringkonnakohus) ei ole asja sisulisel menetlemisel leidnud, et hageja poolt näidatud hagihind ei vastaks tegelikkusele ning et seetõttu tuleks kohtul lähtuvalt
Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras oli maakohus õigustatud lähtuma hageja poolt näidatud hagihinnast ning välja mõistma kostjale esindajakuluna Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 §-des 1 ja 2 sätestatud kõrgendatud piirmäära arvesse võttes 3250 krooni. Üllar Roostoja Viivi Tomson 4 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.