, AS Eesti Post kehtestatud universaalse postiteenuse tüüptingimuste p 3.2.3, HMS § 107 lg 1 sätetele, et kirjaümbriku ja ajaleheväljalõigete äravõtmine oli õigusvastane. Väljalõiked saadeti kaebajale erasõnumina, ei ajaleheväljalõigete (millel olid ka pildid) ega kirjaümbriku omamine ei ole vanglas kinnipeetavale keelatud. 2. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole ajaleheväljalõiked käsitatavad erasõnumina ja ei kuulu
Ajaleht on pigem üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni kandja.
lg 3 järgi võetakse kinnipeetavale saabunud kirjast ära esemed, mis ei ole sama määruse § 461 kohaselt käsitatavad kirjana. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 27.06.2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt VangS § 29 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele või ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on
dega keelatud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal ja jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras.
kohaselt käsitatakse kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel. Kirjaga võib saata 5 marki ja 5 ümbrikku.
lg 3 järgi võetakse kinnipeetavale saabunud kirjast ära esemed, mis ei ole sama määruse § 461 kohaselt käsitatavad kirjana. Kohus leidis, et kontrollimiseks avatud ümbrik, mida on kasutatud kirja kohale toimetamiseks, ei ole erasõnum, postkaart ega foto. Samuti ei mahu kirja mõiste alla ajaleht ega väljalõiked sellest, kuna tegemist ei ole erasõnumiga. Ajaleht on üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni kandja. Asjaolu, et ümbrikul on adressaadiks märgitud kaebaja nimi, ei tähenda, et ümbrikus sisalduv on erasõnum ja kuulub kirja mõiste alla. Seda toetab ka asjaolu, et kinnipeetaval ei ole õigust saada pakke. Kuna kinnipeetaval ei ole lubatud saada pakke, kuid tal on õigus kirjavahetusele, siis ei ole kinnipeetaval lubatud saada kirjaga ka esemeid, mis ei ole kirjana käsitatavad. Kinnipeetaval on lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, mistõttu puudub vajadus ajalehtede ja nende väljalõigete saatmiseks posti teel. Kuna kirjaümbrik ja ajaleht, nende hulgas ka väljalõiked ajalehest, ei ole
kohaselt käsitatavad kirjana, siis oli Tartu Vangla toiming nende äravõtmisel õiguspärane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. XXXX taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue, seadusliku otsuse tegemist. 2 Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus asja läbivaatamisel oluliselt menetlusnorme. Kohus ei hinnanud asjaolusid, tõendeid ega kaalunud tagajärge. Kohtulahendis ei kajastu, miks kohus ei arvestanud kaebuses toodud asjaoludega, miks jättis kohaldamata kaebaja viidatud õigusnormid ning pidas õigeks vangla väiteid. Kohus ei võtnud kaebust menetlusse vastavalt HKMS §-le 11 lg 9 ega määranud tähtaega vastavalt HKMS §-le 201 lg 1, mille jooksul on võimalik osapooltel esitada täiendavaid dokumente. 17.06.2008 saatis kaebaja kohtule kirja, milles viitab õiguskantsleri 29.05.2008 kirjale. Kohus ei ole otsuses kajastanud, miks ta ei nõustu õiguskantsleri seisukohaga, et kirjaümbrike selliselt äravõtmine nagu vanglad seda teevad, rikub kinnipeetavate õigusi. Kaebajalt kõnealuse ümbriku ja ajaleheväljalõigete, mis saadeti talle erasõnumina posti teel, äravõtmiseks puudus õiguslik alus. Kohus leidis, et väljalõiked ajalehest, kus on jäädvustatud fotod, ei kuulu erasõnumi mõiste alla
tähenduses, kuid arusaamatuks jääb, mil viisil ja millise paberi peal peab siis foto olema esitatud. Kui ajalehest tehakse väljalõige ja saadetakse posti teel adressaadile, siis on tegemist erasõnumiga või paberkandjal esitatud fotoga. Ükski seadus ei reguleeri, mil viisil peab foto olema jäädvustatud või mis peab fotol olema. Sama puudutab ka kirjaümbrikku. VangS § 29 lg 1 sätestab, et kiri avatakse kinnipeetava juuresolekul ning sealt võetakse ära esemed, mille omamine on
dega keelatud. Kirjaümbrik ei ole keelatud ese, mida kinnipeetaval ei ole lubatud vanglas omada. Kirjaümbrik, mis on tembeldatud AS Eesti Post poolt, on infokandja, mida kinnipeetav saab vajadusel kasutada tõendina (näiteks vaidlustades kirja edastamise tähtaega). Kirjaümbrikul on saatja aadress ja ilma haldusaktita ei ole õige koormata kinnipeetavat, et ta kirjutaks iga kord endale saatja aadressi üles. Samuti seadus ei sätesta, et kiri peab olema ümbrikus sees, vaid kiri saadetakse ümbrikus. Kiri võib olla kirjutatud ka ümbriku peale (sisse poole). 5. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Vastustaja jääb oma selgituste juurde ja nõustub kohtu seisukohaga. Asjakohane ei ole apellandi viide menetlusnormide rikkumisele. Kohus on võtnud kaebuse menetlusse HKMS § 11 lg 9 nõudeid järgides. Kaebus on menetlusse võetud 20.05.2008 määrusega, mis on lisatud toimikusse. HKMS § 28 lg 6 kohaselt tuleb menetlusosalisele kätte toimetada täitedokumentideks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebust. Menetlusse võtmise määruse peale ei saa määruskaebust esitada ning seega ei olnud kohtul kohustust seda kaebajale kätte toimetada. Arvestades, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on pikaajaline kohtus käimise kogemus, pidi ta istungisekretäri 09.06.2008 kirjast aru saama, et kaebus on menetlusse võetud. Samuti pidi kaebaja saama aru, et kohus, teavitanud menetlusosalisi kohtulahendi avaldamise päevast, kuid jätnud määramata täiendavate tõendite esitamise tähtaja, aktsepteerib kuni selle ajani esitatud täiendavaid tõendeid. Asjaolu, et kaebaja saatis kohtule 17.06.2008 kirja, milles selgitas õiguskantsleri seisukohta kirjaümbrike äravõtmise kohta, ei tähenda, et kaebaja esitas täiendavaid tõendeid, mida kohus pidi otsuse põhistamisel arvestama, kuna õiguskantsleri kirja tõendina kirjale lisatud ei olnud. Viidatud õiguskantsleri kiri on adresseeritud justiitsministeeriumile ning tehtud ettepanku vormis. Kirjas õiguskantsler ei väida, et kirjaümbrike äravõtmine on õigusvastane, vaid leiab, et selle sooritamiseks tuleb vormistada motiveeritud ja põhjendatud haldusakt. Selline haldusakt on Tartu Vangla direktori poolt ka välja antud. Asjakohatu on väide, et üheski seaduses ei ole reguleeritud, mil viisil peab foto olema jäädvustatud. Kõike ei ole võimalik seadusega reguleerida, selleks puudub vajadus. Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid 3 kujutisi. Ajaleht ei ole valgustundlik materjal ega vahend reaalsetest objektidest tõepärase kujundi saamiseks, seega ei ole ajalehes ilmunud pilt foto
Vastustaja ei kohusta kinnipeetavat kirjutama iga kord ära võetava kirjaümbriku pealt saatja aadressi, selleks puudub ka kinnipeetaval vajadus, kuna on vähe tõenäoline, et üks ja sama saatja, nt ema, on iga uue kirja kirjutamise ajaks uue elukoha soetanud. Seega piisab esmakordsest aadressi kirjutamisest. Kiri võib olla kirjutatud ümbriku peale, aga tavapäraselt selliselt ei toimita ning see pole ka mõistlik, kuna kahjustada võib saada isiku õigus sõnumisaladuse puutumatusele. Vastustaja ei tee takistusi äravõetud kirjaümbrikest koopia saamiseks, kui see on kaebajale vajalik tema õiguste kaitsmisel. Vastustajale teadaolevalt on kaebaja need ka vastava taotluse esitamisel saanud. Tartu Ringkonnakohus on lahendites nr 2-3-198/2004 ja 2-3-138/2005 asunud seisukohale, et kirjast esemete äravõtmine, mida ei saa käsitleda foto, erasõnumi või postkaardina, on õiguspärane, kuigi see ese ise võib olla kinnipeetavale isikule vanglas lubatud. Seega, vaatamata sellele, et kirjaga võib saata ümbrikke ja marke ning iseenesest ei ole need vanglas kinnipeetavale keelatud esemed, ei tähenda see, et kirja saatmiseks kasutatavat ümbrikku ei tohi kinnipeetavale keelata, kui selleks on põhjendatud vajadus. Nimetatud vajadus on vanglal olemas, kuna sagenenud on narkootikumide vanglasse toimetamine kinnipeetavatele saadetavate kirjaümbrike vahendusel (narkootiline aine on kleebitud kas margi või kleepriba alla). Narkootiliste või psühhotroopsete ainete vanglasse sattumine seab ohtu vangla üldise julgeoleku, mille eest vastutab vanglas direktor. HMS § 107 lg 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Kuigi kaebajalt kirjaümbriku ning ajaleheväljalõigete äravõtmise hetkel ei olnud Tartu Vangla direktor andnud välja haldusakti, mis otseselt keelab kinnipeetavatele saabuvate kirjade ümbrike kätteandmise, oli olemas nende kirjaümbrikute näol oht vangla julgeolekule ning seega oli vastustaja toiming vajalik. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle väljaandmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebajalt ümbriku äravõtmise kohta on koostatud akt, mille väljaandmisel on rikutud üksnes põhjendamiskohustust. Samas tuleb arvestada, et ümbrike äravõtmise põhjused olid kaebajale teada. Analoogselt ei saa olla õigustühine toiming, mille sooritamisel rikuti menetlusnõudeid, ent oleks igal juhul tulnud sooritada ka siis, kui menetlusnõudeid ei oleks rikutud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
des sätestatud korras. VangS § 29 lg 1 kohaselt kinnipeetavale saadetud ja tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine on
dega keelatud. Kuna eeltoodust tulenevalt toimub kirjavahetus
des sätestatud korras, siis tuleb lähtuda
de 10. peatükist.
alusel käsitletakse vanglas kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mida edastatakse posti teel. Kirjaga võib saata viis marki ja viis ümbrikku.
lg 3 kohaselt kinnipeetavale saabunud kirjast võetakse vanglaametniku poolt ära esemed, mis ei ole käesoleva määruse § 461 kohaselt käsitletavad kirjana ja nende äravõetud esemete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse §-de 70, 72 ja 73 sätteid. Halduskohus on õigesti leidnud, et ajaleht ega väljalõiked sellest ei mahu erasõnumi mõiste alla, kuna ajaleht ega väljalõige sellest ei ole määratud ainult adressaadile, sest ajaleht on üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni kandja, mille adressaatide arv ei ole piiratud. Seega on tegemist asjadega, mis
Ringkonnakohus leiab, et vangla tegevuses puudub ka vastuolu VangS §-ga 30 lg 2. VangS § 30 lg 2 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti ja ajakirju ning muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda. Antud sättest tulenevalt, kui kinnipeetav tunneb huvi mingi ajalehe või ajakirja ning muu kirjanduse vastu ja see ei ole vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega või vangla julgeolekuga või sisekorraga, siis on tal võimalik see tellida isiklike vahendite olemasolul. Ajalehtede väljalõigete äravõtmine ei ole seega vastuolus ka antud sättega. Ringkonnakohtul puudub vajadus anda oma seisukoht asjaolule, kas ajalehest väljalõigatud pildi puhul on tegemist fotoga, kuna apellant ei ole eelnevas menetluses väitnud, et ajaleheväljalõikel oli kellegi foto. Sellega seoses on asjakohatud apellandi väited foto olemuse kohta. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et vanglas kinnipeetaval ümbriku omamine ei ole keelatud, kuna neid võib saata isegi kirjaga. Samas on vangla õigesti leidnud, et selle äravõtmine ei ole keelatud, kui selleks esineb põhjendatud vajadus. Kuna on sagenenud narkootikumide vanglasse toimetamine kinnipeetavatele saadetavate kirjaümbrike vahendusel, mis seab ohtu vangla üldise julgeoleku, siis on õigustatud saadetud kirja ümbrike 5 äravõtmine. Ka õiguskantsler ei ole leidnud, et kirjaümbrike äravõtmine on õigusvastane, kuid on leidnud, et selleks peavad olema vastavad põhjendused. Kui kinnipeetaval on ümbrikuga vajadus tõendada mingit tähtaega, siis on tal võimalus taotleda sellest koopia tegemist. Seega jääb apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata. Viivi Tomson Maili Lokk 6 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.