Obsah (6)

§ 67§ 69§ 65§ 63§ 6§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 13.10.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-823 Haldusasi I.K kaebus Murru Vangla di

§ 67p 1 nõuete rikkumise eest kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

Kinnipeetavale määrati distsiplinaarkaristus, kuna ta pani toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 22.01.2008 kell 14.00 ei allunud ta vanglaametniku korduvale seaduslikule korraldusele minna talle määratud eluosakonda nr 6. Murru Vangla direktori 28.02.2008 käskkirjaga nr 155-dm karistati kaebajat

§ 67p 1 nõuete rikkumise eest viieteistkümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

Kinnipeetavale määrati distsiplinaarkaristus, kuna ta pani toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 11.02.2008 kell 10.20 ei allunud ta vanglaametniku seaduslikule korraldusele minna talle määratud eluosakonda nr 5-

1. I.K pöördus Tallinna Halduskohtusse Murru Vangla direktori 29.01.2008 käskkirja nr 80-dm ja 28.02.2008 käskkirja nr 155-dm tühistamise nõudes. 1 Kaebaja seisukohad Kaebuse esitaja saadeti 16.01.2008 öösel vastu 17.01.2008 Murru Vangla meditsiini osakonda narkootiliste ainete tarbimise kahtlusega, mille käigus võeti analüüsid ja tehti test, mis näitas positiivset tulemust. Murru Vangla direktori 17.01.2008 korraldusega nr 1-4/1 kehtestati alates 17.01.2008 Murru Vanglas ajutiselt tugevdatud valverežiim nii, et piirati vangla eluosakondade jalutusajad ööpäevas 60-ne minutilisteks. Korraldusega peatati alates 21.01.2008 ajutiselt kuni olukorra stabiliseerumiseni kinnipeetavate lühiajalistele väljasõitudele lubamine ja pikaajalised kokkusaamised. Hr. R. Hanzing teatas eluosakondades viibivatele kinnipeetavatele, et selline olukord on tekkinud I.K süül. Sellega õhutas hr. R.H vihavaenu kaebaja ja teiste kinnipeetavate vahel, millega pani ohtu kaebuse esitaja elu. Vestluses I.K-ga teatasid julgeolekutöötajad, et kaebaja otsustati üle viia eluosakonda nr
2. Kaebuse esitaja kirjutas selle kohta keeldumise, kuna kartis enda elu ja tervise pärast. Pärast keeldumist määrati kaebuse esitajale 10 päeva aresti seoses mitteallumisega julgeolekutöötaja käsule. Mõne aja pärast sündmused kordusid ning kaebajale määrati lisaks 15 päeva aresti. Kaebuse esitaja leiab, et selline Murru Vangla tegevus on õigusvastane, sest keeldumine eluosakonnast oli kaebaja poolt põhjendatud ning märgitud kirjalikus avalduses. 15.02.2008 käskkirjaga kohaldati kaebaja suhtes

§ 69

lg 1 alusel eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, mis on tõendiks sellele, et Murru Vanglal oli vajalik kaebaja suhtes rakendada täiendavaid julgeolekuabinõusid, vältimaks tõsisemate tagajärgedega intsidente. Vastustaja seisukohad ja taotlus 22.01.2008 paigutati I.K edasise karistuse kandmiseks

1. eluosakonda. Samal päeval keeldus I.K
2. eluosakonnast. Vestluse käigus selgus, et kinnipeetaval on probleemid, mis võivad lõppeda füüsilise vägivallaga. Kellega kinnipeetavatest on probleemid, I.K ei nimetanud. Samuti keeldus kinnipeetav ka teistest Murru Vangla eluosakondadest, välja arvatud kinnistest. Vestluse ajal käitus kinnipeetav I.K väljakutsuvalt. 22.01.2008 seletuskirjas selgitas I.K vaid, et keeldub minemast
3. eluosakonda. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine on väga raske distsipliinirikkumine, mis kujutab endast tõsist ohtu vangla julgeolekule. 29.01.2008 käskkirjaga nr 80-dm pöörati

§ 65

lg 3 alusel täitmisele Ämari Vangla direktori 05.10.2007 käskkiri nr 385, millega määrati kaebajale kümme ööpäeva kartserit kuuekuulise katseajaga. Murru Vangla direktori 28.02.2008 käskkirjaga nr 155-dm karistati kaebajat

§ 67p 1 nõuete rikkumise eest viieteistkümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

Julgeolekuosakonna spetsialist R.H koostas 11.02.2008 ettekande, mille kohaselt 11.02.2008 andis ta eluosakonnas nr 6 karistust kandvale kinnipeetavale I.K-le korralduse asuda karistust kandma eluosakonda nr 5-2. Kinnipeetav keeldus korraldust täitmast. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus vestles R.H I.K-ga ning võttis seletuskirja, et selgitada välja põhjused, miks kinnipeetav keeldus elamast temale määratud eluosakonnas. Nii seletuskirja kui ka vestluse käigus väitis kinnipeetav, et ta ei saa eluosakonnas nr 5-2 karistust kanda, kuna nimetatud eluosakonnas on tema vihavaenlased ning tema julgeolek pole seal tagatud. Milles konkreetselt seisnes oht kaebaja julgeolekule või kellega tal probleemid olid, ei nõustunud I.K põhjendama. 14.02.2008 esitas julgeolekuosakonna spetsialist R.H Murru Vangla direktorile ettekande, mille kohaselt 3-1 eluosakonna kinnipeetav I.K kuulub negatiivselt meelestatud kinnipeetavate hulka ning käitub talle määratud eluosakonnas väljakutsuvalt, millega mõjutab negatiivselt kaaskinnipeetavaid. 28.01.2008 alustati kriminaalmenetlust KarS § 331 tunnustel, kuna I.K-l tuvastati 17.01.2008 Murru Vangla tervishoiuosakonnas narkojoove. Lähtudes eelpooltoodud asjaoludest tegi julgeolekuosakonna spetsialist R.H ettepaneku rakendada kinnipeetava I.K suhtes

§ 69lg 2 p 4 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Murru Vangla direktori 15.02.2008 käskkirjaga nr 17-i kohaldati kaebaja suhtes julgeolekuabinõusid ning otsustati paigutada kinnipeetav I.K eraldatud lukustatud kambrisse kolmeks kuuks. 2 Distsiplinaarmenetluse käigus antud seletustes ei suutnud kaebaja keeldumist

1. ja
2. eluosakonnast põhjendada ega soovinud avaldada, kelle poolt teda füüsiline vägivald ähvardab. Julgeolekuosakonnas puudub informatsioon, et kaebajal oleks nimetatud eluosakondades vaenlasi. Vastustaja leiab, et keeldumise sisuliselt põhjendamata jätmise korral ei olnud kaebuse esitajal õigust vastavasse eluosakonda minemisest keelduda. Seega olid kaebaja eluosakondadest keeldumised ning vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitteallumised põhjendamatud. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine on raske rikkumine. Sellise rikkumise eest karistatakse üldjuhul kartseri karistusega. Kaebaja kuulub negatiivselt meelestatud kinnipeetavate hulka, kes oma tegevusega ohustavad vangla julgeolekut ning tema senisest eluosakonnast ümberpaigutamine oli tuginedes operatiivinformatsioonile hädavajalik. Kaebaja väited julgeolekuosakonna spetsialisti poolt tema ja kaaskinnipeetavate vahel vaenu õhutamise kohta on paljasõnalised. Julgeolekuosakonna töötajad lähtuvad kinnipeetavate vangla eluosakondadesse paigutamisel kinnipeetava iseloomuomadustest, taustinformatsioonist ja muudest aspektidest, et vangla-, vanglaametnike- ja kinnipeetava julgeolek oleks tagatud. Teabe laekumisel võib julgeolekuosakonna töötajal tekkida vajadus paigutada kinnipeetavaid kambrist kambrisse või eluosakonnast eluosakonda. Juhindudes jälitustegevuse seaduse § 8 p-dest 3 ja 4 ei ole julgeolekuosakonna töötajal julgeoleku kaalutlustel võimalik üksikasjalikult põhjendada ümberpaigutamise põhjust. Vangla on viinud läbi vastava menetluse, et välja selgitada rikkumisega seonduvaid asjaolusid ning võimalikku julgeolekuohtu. Ometi on kaebaja keeldunud oma taotluse aluseks olevaid asjaolusid selgitamast, viidates vaid üldsõnaliselt ohule. Kuna I.K ei selgitanud, kelle poolt ning mis põhjusel teda füüsiline vägivald ähvardab, asus vastustaja seisukohale, et väited on paljasõnalised. Karistuse määramine oli otstarbekas ning proportsionaalne toimepandud süüteoga. Vastustaja leiab, et haldusaktid on põhistatud. Eeltoodust lähtuvalt leiab vastustaja, et vaidlustatud käskkirjad on kooskõlas seadusandlusega ning kaebaja suhtes ei ole õigusvastaselt käitutud. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukohad Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

§ 67

p-st 1 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

§ 63

lg 1 alusel võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusakti nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristust. Käesoleval juhul määrati kinnipeetav I.K-le distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine vastavalt kümneks ja viieteistkümneks ööpäevaks. Kinnipeetaval puudub õiguslik alus, mis lubaks tal endale valida tuba või kambrit.

§ 6

lg-s 1 on sätestatud vangistuse täideviimise eesmärk, milleks on kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja julgeoleku kaalutlustel on kinnises vanglas kehtestatud ranged kinnipidamistingimused. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud 25.09.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-06 järgmist: „julgeoleku tagamine vanglas on vältimatult vajalik selleks, et kindlustada vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine. Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete kohaldamisel sätestab

§ 66

lg 1, mis näeb ette, et kinnipeetavate järelevalve kohaldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.“ Murru Vangla direktoril polnud mitte üksnes õigus, vaid otsene seaduslik kohustus hinnata julgeolekuriske ning kohaldada meetmeid vangistuse täideviimise eesmärkide tagamiseks. 3 Kohus on seisukohal, et I.K-le antud korraldused olid seaduslikud ning kinnipeetav oli kohustatud neid täitma. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja rikkus

§ 67p-s 1 sätestatud kohustust.

Kaebaja väide, et tema elu ja tervis võivad

1. ja
2. eluosakonnas olla ohus, ei ole millegagi tõendamist leidnud. Kohtule ei ole esitatud ka ühtegi tõendit väidetava vaenuõhutuse kohta R.H poolt kaaskinnipeetavate ja kaebaja vahel. Kaebaja ei ole soostunud üldse nimetatud ohtu lähemalt kommenteerima, öeldes kohtuistungil resoluutselt, et sellest ta rääkida ei soovi ja ühtegi nime ei nimeta (kohtuistungi protokoll, tl 89). Murru Vangla julgeolekuosakond on korduvalt kontrollinud kaebaja väiteid tema elu ja tervise ohusoleku kohta, kuid pole leidnud selle kohta ühtegi kinnitust. Murru Vangla julgeolekuosakonna spetsialist R.H 14.08.2008 ettekandest (tl 99) nähtub, et I.K suhtes kohaldati Murru Vangla direktori 15.02.2008 käskkirjaga nr 17-i täiendavaid julgeoleku abinõusid, sest kinnipeetav oli negatiivselt meelestatud, oli süstemaatiline korrarikkuja ning tal tuvastati ekspresstestiga narkojoove. Seega ei ole tõesed kaebaja väited, nagu oleks ta 15.02.2008 paigutatud eraldi lukustatud kambrisse, kaitsmaks teda teiste kinnipeetavate eest. Otse vastupidi, käskkirjast (tl 6) nähtuvalt võib väita, et kaebaja eraldati teistest kinnipeetavatest, silmas pidades just teiste kinnipeetavate õigusi ja julgeolekut. Tähelepanuväärne on, et selleks ajaks, so 15.02.2008, omas kaebaja juba seitset kehtivat distsiplinaarkaristust. Samas 14.08.2008 ettekandes väidab R.H edasi, et kaebaja väidet, et tal on
3. ja
4. eluosakonnas olnud vaenlased, kontrolliti operatiivjälituslike meetoditega, mis ei leidnud kinnitust. Kinnitust leidis asjaolu, et I.K keeldub põhimõtteliselt eelnimetatud eluosakondadest, sest tahab karistust kanda ainult 3-1 eluosakonnas. 14.05.2008 toimus kaebaja ja R.H vahel vestlus, mille käigus kinnipeetav väitis, et kui teda paigutatakse
5. või
6. eluosakonda jõuga, siis tekitab ta endale või teistele kehavigastusi. Seoses sellega tegi julgeolekuosakonna spetsialist asjaolude kontrollimiseks ettepaneku paigutada kinnipeetav uuesti lukustatud kambrisse, sest vangla on kohustatud tagama kinnipeetava julgeoleku vanglas. Asjaolude kontrollimisel selgus, et kinnipeetaval pole mingeid julgeolekualaseid probleeme eluosakondades nr 5 ja 6 ning julgeolekuosakonna spetsialist võttis vastu otsuse paigutada kinnipeetav eluosakond 5-
7. Plaan oli lõpetada julgeolekuabinõude kohaldamine 29.05.2008, kuid enne korralduse andmist selgus, et kinnipeetav I.K paigutatakse Justiitsministeeriumi korraldusega Murru Vanglast ümber Tartu Vanglasse 27.05.
8. Kõike eelnevat kokku võttes ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja elu või tervis oleks 29.01.2008 või 28.02.2008, mil pandi toime vanglaametniku seaduslike korralduste eiramine, olnud ohus. Kohtu hinnangul on Murru Vangla direktori 29.01.2008 käskkiri nr 80-dm ja 28.02.2008 käskkiri nr 155-dm piisavalt motiveeritud, üheselt mõistetavad ja kontrollitavad, kaalutlusvigadeta ning proportsionaalsed. Nendes sisaldub faktiliste asjaolude (distsiplinaarsüüteo) kirjeldus, nendes on toodud õiguslik alus ning distsiplinaarkaristuse valiku kaalutlused. Murru Vangla direktor teostas temale seadusega antud kaalutlusõigust diskretsiooni piires. Seega on kaebus alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Maret Altnurme Kohtunik 4