lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlustatud EAS-i otsuse ja vaideotsuse tegemisel lähtusid haldusorganid teadmisest, et kaebajal eksisteeris 16.05.2008 1 võlgnevus. HMS § 65 alusel tuleb vaidlustatud haldusaktid kaebaja kasuks kehtetuks tunnistada, misjärel saab EAS menetluse uuendada ja asuda kaebaja taotlust menetlema. Kuivõrd MKM tugines vaide menetlemisel EAS-i esitatud faktilistele andmetele, palub vastustaja jätta menetluskulud EAS-i kanda. 12.09.2008 esitas EAS kohtule kirjaliku vastuse kaebuse kohta koos taotlusega menetluse lõpetamiseks. EAS on 12.09.2008 teinud otsuse, millega EAS-i 22.05.2008 otsus kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta on tunnistatud kehtetuks ning uuendatud taotluse menetlus. Käesolevas asjas on selgunud uus asjaolu, mille tulemusel puudub asjas sisuline vaidlus kaebaja 14.08.2008 esitatud kaebuses toodud alustel. EAS palub lõpetada käesoleva haldusasja menetluse
15.09.2008 tegi kohus kaebajale kohtunõude küsimaks, kas kaebaja on menetluse lõpetamisega nõus ning kas kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist seoses menetluse lõpetamisega. 06.10.2008 teatas kaebaja, et nõustub menetluse lõpetamisega
Kohtu seisukohad
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Käesolevas asjas on kaebaja poolt kohtule esitatud nõue rahuldatud vastustajate poolt kohtuvälises haldusmenetluses kohtumenetluse jooksul ning kaebaja ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil. Seega saab kohus asjas menetluse lõpetada
lg 1 p 4 alusel.
lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse
Kaebaja taotleb vastustajatelt kohtukulude väljamõistmist summas 28 580,50 krooni, millele lisandub käibemaks. Taotluses sisaldub kinnitus, et taotletud kohtukulud on advokaadibüroole kaebaja poolt tasutud ning taotlusele on lisatud Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ 11.09.2008 arve nr 282248.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 4 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Arvestades asja arutamise mahtu ning asja keerukust (antud haldusasja raames on esitatud kaebuse esitaja poolt kaebus ning ei ole toimunud ühtegi istungit), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 18 000 krooni, võttes arvesse ka kohtupraktikat sarnastes asjades. Kulude kandmine nimetatud summas on tõendatud advokaadibüroo vastava kinnitusega ja kuulub selles osas rahuldamisele. Ülejäänud osas jääb aga taotlus rahuldamata. Käesolevas asjas on olnud vaidlustatud kaks haldusakti ja on kaks vastustajat. Mõlemad vastustajad on vaidlustatud haldusaktid kohtuväliselt tühistanud. Kohus on seisukohal, et 2 kaebaja menetluskulud tuleb välja mõista EAS-ilt, kelle otsese tegevuse tulemusel (laenumakse vale kajastamine raamatupidamises) käesolev vaidlus tekkis. EAS-i 12.09.2008 otsuse nr 1.1-5.1/08/1256 motivatsioonist nähtub, et EAS-i 22.05.2008 otsus baseerus ekslikul faktilisel asjaolul ja tuli seetõttu tunnistada kehtetuks. EAS-i ja OÜle Müomeetria raamatupidamisteenust osutava ettevõtte BF Regens OÜ raamatupidaja K.Si vahel 25.08.2008 toimunud teabevahetuse tulemusel ilmnes, et Müomeetria OÜ-l ei olnud seisuga 16.05.2008 laenulepingutest tulenevaid võlgnevusi EAS-i ees, kuivõrd Müomeetria OÜ laenulepingu tagasimakse oli raamatupidamislikult ekslikult arvestatud valele kontole. Juba vaides juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et EAS-i arvestused võlgnevuse osas ning kaebaja arvestused võlgnevuse osas ei kattu – EAS kajastas võlgnevust kaks korda tegelikkusest suuremana. Vaie esitati MKM-ile EAS-i kaudu, seega oleks EAS pidanud juba vaidemenetluse käigus kontrollima andmete lahknevuse põhjust. EAS seda aspekti ei kontrollinud ning MKM tegi oma vaideotsuse, tuginedes EAS-i poolt esitatud andmetele. Võttes arvesse asjaolu, et EAS-i enda viga põhjustas kogu vaidluse, tuleb kaebaja menetluskulud nõuda välja üksnes EAS-ilt.
lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Seega tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 80 krooni. Maret Altnurme Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.