← Eesti

3-08-1637/29

Obsah (5)§ 24§ 92§ 83§ 93§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1637 Haldusasi OÜ Müomeetria kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtas

§ 24lg 1 p 4 alusel.

  1. Mõista EAS-ilt kaebaja kasuks välja menetluskuluna kantud õigusabikulud summas 18 000 krooni.
  2. Tagastada Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu riigilõiv 80 krooni.
  3. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitaja esindajale ja vastustajatele ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord KOHUS LEIAB: Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Müomeetria kaebus EAS 22.05.2008 otsuse eksporditurunduse toetusest keeldumise kohta ja samas asjas tehtud MKM 14.07.2008 vaideotsuse tühistamise nõudes. 12.09.2008 esitas MKM kohtule vastuse OÜ Müomeetria kaebusele koos taotlusega lõpetada haldusasja menetlus

§ 24

lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlustatud EAS-i otsuse ja vaideotsuse tegemisel lähtusid haldusorganid teadmisest, et kaebajal eksisteeris 16.05.2008 1 võlgnevus. HMS § 65 alusel tuleb vaidlustatud haldusaktid kaebaja kasuks kehtetuks tunnistada, misjärel saab EAS menetluse uuendada ja asuda kaebaja taotlust menetlema. Kuivõrd MKM tugines vaide menetlemisel EAS-i esitatud faktilistele andmetele, palub vastustaja jätta menetluskulud EAS-i kanda. 12.09.2008 esitas EAS kohtule kirjaliku vastuse kaebuse kohta koos taotlusega menetluse lõpetamiseks. EAS on 12.09.2008 teinud otsuse, millega EAS-i 22.05.2008 otsus kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta on tunnistatud kehtetuks ning uuendatud taotluse menetlus. Käesolevas asjas on selgunud uus asjaolu, mille tulemusel puudub asjas sisuline vaidlus kaebaja 14.08.2008 esitatud kaebuses toodud alustel. EAS palub lõpetada käesoleva haldusasja menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel ning jätta kaebaja kohtukulud kaebaja enda kanda.

15.09.2008 tegi kohus kaebajale kohtunõude küsimaks, kas kaebaja on menetluse lõpetamisega nõus ning kas kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist seoses menetluse lõpetamisega. 06.10.2008 teatas kaebaja, et nõustub menetluse lõpetamisega

§ 24lg 1 p 4 alusel ning esitas lisaks taotluse menetluskulude hüvitamiseks.

Kohtu seisukohad

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Käesolevas asjas on kaebaja poolt kohtule esitatud nõue rahuldatud vastustajate poolt kohtuvälises haldusmenetluses kohtumenetluse jooksul ning kaebaja ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil. Seega saab kohus asjas menetluse lõpetada

§ 24

lg 1 p 4 alusel.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24lg 1 p-s 4 sätestatud alusel.

Kaebaja taotleb vastustajatelt kohtukulude väljamõistmist summas 28 580,50 krooni, millele lisandub käibemaks. Taotluses sisaldub kinnitus, et taotletud kohtukulud on advokaadibüroole kaebaja poolt tasutud ning taotlusele on lisatud Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ 11.09.2008 arve nr 282248.

§ 83

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 83

lg 4 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Arvestades asja arutamise mahtu ning asja keerukust (antud haldusasja raames on esitatud kaebuse esitaja poolt kaebus ning ei ole toimunud ühtegi istungit), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 18 000 krooni, võttes arvesse ka kohtupraktikat sarnastes asjades. Kulude kandmine nimetatud summas on tõendatud advokaadibüroo vastava kinnitusega ja kuulub selles osas rahuldamisele. Ülejäänud osas jääb aga taotlus rahuldamata. Käesolevas asjas on olnud vaidlustatud kaks haldusakti ja on kaks vastustajat. Mõlemad vastustajad on vaidlustatud haldusaktid kohtuväliselt tühistanud. Kohus on seisukohal, et 2 kaebaja menetluskulud tuleb välja mõista EAS-ilt, kelle otsese tegevuse tulemusel (laenumakse vale kajastamine raamatupidamises) käesolev vaidlus tekkis. EAS-i 12.09.2008 otsuse nr 1.1-5.1/08/1256 motivatsioonist nähtub, et EAS-i 22.05.2008 otsus baseerus ekslikul faktilisel asjaolul ja tuli seetõttu tunnistada kehtetuks. EAS-i ja OÜle Müomeetria raamatupidamisteenust osutava ettevõtte BF Regens OÜ raamatupidaja K.Si vahel 25.08.2008 toimunud teabevahetuse tulemusel ilmnes, et Müomeetria OÜ-l ei olnud seisuga 16.05.2008 laenulepingutest tulenevaid võlgnevusi EAS-i ees, kuivõrd Müomeetria OÜ laenulepingu tagasimakse oli raamatupidamislikult ekslikult arvestatud valele kontole. Juba vaides juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et EAS-i arvestused võlgnevuse osas ning kaebaja arvestused võlgnevuse osas ei kattu – EAS kajastas võlgnevust kaks korda tegelikkusest suuremana. Vaie esitati MKM-ile EAS-i kaudu, seega oleks EAS pidanud juba vaidemenetluse käigus kontrollima andmete lahknevuse põhjust. EAS seda aspekti ei kontrollinud ning MKM tegi oma vaideotsuse, tuginedes EAS-i poolt esitatud andmetele. Võttes arvesse asjaolu, et EAS-i enda viga põhjustas kogu vaidluse, tuleb kaebaja menetluskulud nõuda välja üksnes EAS-ilt.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Seega tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 80 krooni. Maret Altnurme Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.