← Eesti

2-08-54101/4

Obsah (7)§ 467§ 407§ 394§ 173§ 162§ 1741§ 468

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2008.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number 2-0

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

1 Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. Hageja AS Eesti Post esitas kohtusse hagi R S vastu alusetult saadu 12 882.85 krooni tagastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja AS Eesti Post Ida regiooni Rakvere piirkondlikus postkontoris kirjakandjana alates 03.08.2005.a. Tööleping R S lõpetati 21.04.2006.a. töötaja poolsete töökohustuste rikkumise tõttu TLS § 86 p 6 alusel. Pärast töölepingu lõppemist jätkas hageja ekslikult kostjale töötasu maksmist kolme kuu vältel kogusummas 13 382.85 krooni, kuigi tööleping oli lõpetatud ning tasu saamise õigust kostjal enam ei olnud. 05.07.2006.a. sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja alusetult saadud raha hagejale tagastama ning poolte vahel lepiti kokku tagasimaksegraafikus. Maksegraafiku järgi pidi kostja tasuma nimetatud summad täielikult hiljemalt 15.juuliks 2008.a. Kostja tasus esimese maksena 500 krooni 2006 aasta septembris. Hiljem pole kostja raha hagejale tagastanud ega sõlmitud kokkulepet täitnud. Seega on kostja jätnud tagastamata hagejale 12882.85 krooni. Õiguslikult põhjendab hageja oma nõuet järgmiselt: VÕS § 1027 kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu ning vastavalt VÕS § 1028 võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära, kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista alusetult saadu 12882.85 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda. Hagiavaldusele on nõude tõendamiseks lisatud koopiad järgmistest dokumentidest: Riina Suviste tööleping, töölepingu lõpetamine ja kokkulepe alusetult saadud raha tagastamise kohta. Kohtukulu tõendamiseks on hageja lisanud riigilõivu tasumise maksekorralduse. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest

§ 407

kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale 28.08.2008.a. kohtukordnikuga hagimaterjalid Rahvastikuregistri järgsele aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja poolt isiklikult vastu võetud 01.09.2008, mille kohta on ta andnud allkirja. Seega oli kostjal vastuste andmise viimaseks tähtajaks 15.09.2008. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole ta teatanud mittevastamise põhjustest. 2 Hagejalt saadud teabe põhjal ei ole kostja vahepeal midagi tasunud, võlg on endiselt 12882.85 krooni. Hagje nõue tuleneb seadusest. VÕS § 1027 alusel isik peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega, hagis esitatud asjaoludel on nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodu kohaselt leiab kohus, et antud asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kirjalikult kinnitanud (06.10.2008.a.), et menetluskuludeks on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1000 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 173, 1741; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 27. novembril 2008.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.