← Eesti

3-07-1571/16

Obsah (4)§ 5§ 6§ 9§ 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-

) § 6 lg 1 ja lg 5 kohaselt on sama seaduse §-s 5 lg 1 p 8 sätestatud ettevõtjal kohustus tuvastada isikusamasus kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni. Sama seaduse § 9 lg 1 kohaselt esitab juriidilise isiku esindaja isikusamasuse tuvastamiseks äriregistri registrikaardi väljavõtte ja oma Eesti Vabariigis väljaantud isikut tõendava dokumendi. Esitatud dokumendist tehakse säilitamiseks koopia. Kaebaja ei ole tehingu teostamisel üles näidanud nõutavat hoolsust, jättes isikusamasuse tuvastamata ja dokumendi koopia säilitamata. OÜ Mairingest rikkus ostjana hoolsuskohustust ja tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. 2) Raamatupidamisdokumentide järgi soetas OÜ Mairingest 03.04.2006 OÜ-lt Trances Trade kõrgema sordi niiskuse ja tulekindlat vineeri ning 06.04.2006 müüs selle edasi OÜ-le Aeston. OÜ Mairingest arvestas aprillikuu 2006 käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu 20 673,90 krooni OÜ Trances Trade nimel väljastatud arvelt. Otsuses leiti, et OÜ Mairingest ei soetanud aprillis 2006 vineeri OÜ-lt Trances Trade ega saanud seda müüa OÜ-le Aeston. Kontrolli käigus ei selgunud, millise transpordivahendiga vineeri veeti ja kes transpordi organiseeris, T. Nurmiku seletused vineeri mõõtmete kohta ei ühti OÜ Aeston juhatuse liikme Lauri Reinholdi vastavate seletustega. OÜ Mairingest pidi teadma, et OÜ Trances Trade ei ole vineeri tegelik müüja. OÜ Mairingest osales maksupettuses, vormistades fiktiivseid arveid, teades, et reaalselt kaup ei liikunud. 3) OÜ Mairingest tegi 18.04.2006 pangakontolt väljamakse 132 000 krooni OÜ-le Trances Trade väidetavalt vineeri ostmise eest. Arvetel on kajastatud ebaõiged andmed ning ei ole tõendatud arve alusel tehtud väljamakse seotus ettevõtlusega. OÜ Mairingest jättis tähtajaks tasumata tulumaksu 39 429 krooni.

  1. OÜ Mairingest esitas maksuotsusele vaide. Maksu- ja Tolliameti 05.07.2007 vaideotsusega nr 6-1/178 jäeti vaie rahuldamata.
  2. OÜ Mairingest kaebuses paluti tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 27.04.2007 otsus nr 12-5/123 järgmistel põhjendustel. Kaebaja esitas maksuhaldurile OÜ-lt Gluckstein väetise soetamist ja väetise eest tasumist kinnitavad dokumendid. Viited rikkumise põhjendamisel VäetS sätetele ei ole asjakohased, sest need reguleerivad väetise käitleja ja turustaja tegevust, mitte väetise ostja tegevust. Kaebajal on väetise ostjana õigus, kuid tal ei ole seadusest tulenevat kohustust nõuda väetise koostise nõuetekohasust tõendava dokumendi esitamist väetise käitlejalt. Kuna tegemist oli kvaliteetse väetisega, mis oli pakendatud standardsesse pakendisse, puudus kaebajal põhjendatud vajadus nõuda väetise koostist kinnitavate dokumentide esitamist. Kaebaja ei pidanudki teadma, et OÜ Gluckstein ei deklareeri tema poolt müüdud väetise tehingut ja seetõttu ei saa kolmanda isiku poolset seaduse mittetäitmist panna kaebaja süüks. Kaebaja ei saanud teada, et OÜ Gluckstein ei ole tema poolt müüdava kauba omanik. Kaebaja ei osalenud teadlikult üheski maksupettuses. Kaebaja raamatupidamisdokumentides kajastatud tehingud on reaalselt toimunud. Kaebaja ostis 03.04.3006 OÜ-lt Trancas Trade tule- ja veekindlat vineeri ning müüs selle edasi OÜ-le Aeston 06.04.
  3. Kaebaja kinnitusel sai OÜ Aeston vineeri reaalselt kätte. Kaebajat ei 2

(8)3-07-1571 saa süüdistada selles, et Trancas Trade OÜ ei suuda tõendada vineeri omandamist ja Trancas Trade OÜ ei deklareerinud enda majandustegevuses nimetatud tehingut. Kaebaja käibedeklaratsioonides esitatud andmed vastavad tegelikkusele ja puudub alus maksu määramiseks.
  1. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja leidis, et kaebaja ei ole käitunud heauskse ostajana. Maksumenetluses tuvastati, et tehingud OÜ-ga Gluckstein ei ole teostatud arvel märgitud isiku poolt. Kaebaja on sisendkäibemaksu arvanud maha Trancas Trade OÜ-ga tehtud tehingutelt, mida tegelikkuses ei toimunud. OÜ Gluckstein esindajad eitasid asjas seletust andes vaidlusaluse kauba võõrandamist. Kaebaja tasus kauba eest sularahas, jättes tuvastamata sularaha saaja isikusamasuse. Kaebaja ei täitnud maksuõiguse välisest seadusest tulenevat kohustust ostu-müügilepingu vormistamisel. Kaebajal lasus kohustus tõendada, et tehing on tegelikkuses toimunud ja müüjaks on arvel näidatud isik. Kaebajal puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Väetiseseaduse nõuete järgimata jätmine kinnitab kaebaja poolt hoolsuskohustuse järgimata jätmist. Samuti tuvastati maksumenetluses kaebaja poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse sätete rikkumine. Maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt puuduvad Trancas Trade OÜ-l vineeri soetamise dokumendid ja väidetav müüja OÜ Dreivex Baltic Investeering eitab ostu-müügitehingu toimumist. Maksuhaldur leidis, et kaebaja oli osaline temaga seotud isikute läbi maksupettuses. Kaevatavas otsuses on piisavalt põhjendatud kaebaja pahausksusele viitavaid asjaolusid. Kuna kaebaja teadis, tegemist ei ole tegeliku müüjaga, on otsus ka tulumaksu määramise osas õige.
  2. Tallinna Halduskohtu 13.12.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused. Maksuotsuses tuvastati, et kaebaja soetas raamatupidamisdokumentide järgi mais 2006 OÜ-lt Glucstein väetist ja tasus kauba eest sularahas 974 680 krooni. OÜ Glucstein ei ole aprillist 2006 esitanud maksuhaldurile maksudeklaratsioone. Asjas ei esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsusega tuvastatud asjaolu, et OÜ Glucstein ei saanud kaebajale väetist müüa. Kui väljaspoole maksuõigust jääv seadus paneb täiendavaid kohustusi oma tehingupartneri kontrollimiseks ja/või soetatud kauba nõuetele vastavuse kontrollimiseks (nt VäetS-st tulenev kohustus kontrollida väetise nõuetekohasust kinnitavaid dokumente, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenev kohustus tuvastada raha maksnud isik) ja tehingupool jätab kohustuse täitmata, siis ei ole ta näidanud üles nõutavat hoolsust ja sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. VäetS § 1 lg 1, § 3 lg 1, § 5 sätestavad väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded. Väetise käitlemine selle seaduse tähenduses on väetise turustamisotstarbeline tootmine, pakendamine, märgistamine, Eestisse toimetamine ja turustamine. Väetise turustamine on nii väetise müügiks pakkumine, müümine kui ka muul viisil tasuta või tasu eest tarbijale või teisele käitlejale üleandmine. Väetise müümisel on VäetS § 7 lg 1, lg 3, lg 4 alusel kohustuslik väetise nõuetekohasust tõendada akrediteeritud laboratooriumi proovi analüüsi tulemuste kohta koostatud katseprotokolliga, mille peab väetise turustaja esitama väetise ostjale. Seega on VäetS-s sätestatud konkreetsed nõuded väetise käitlemiseks, mille järgimist tuleb kaebaja poolse hoolsuskohustuse täitmise hindamiseks kontrollida. Kaebajal ei olnud esitada väetise nõuetekohasust tõendavaid dokumente (VäetS § 7 lg 4). Maksumenetluses tuvastati, et kaebaja soetas väetise, mille müügipakend ei vastanud VäetS § 8 lg 3 ja lg 5 alusel kehtestud korras väetise märgistusele sätestatud nõuetele. Kaebaja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber maksuotsuses kaebaja poolt väetiseseaduse rikkumise osas tuvastatud asjaolud. Seega ei ole kaebaja OÜ-ga Gluckstein tehingute sooritamisel kinni pidanud väetiseseadusega sätestatud kohustuslikest nõuetest. 2) Vastavalt

§ 5

lg 1 p-le 8 kohaldatakse seda seadust isikutele, kes sooritavad või vahendavad ettevõtluse korras tehinguid vähemalt selle seaduse § 6 lõikes 5 sätestatud väärtuses. Seega oli kaebaja kohustatud tuvastama isiku, kellele maksti välja üle 100 000 krooni sularaha. Maksuotsuse kohaselt tasuti OÜ-le Gluckstein väetise eest sularahas 974 680 3

(8)3-07-1571 krooni, kuid kaebaja raamatupidamises puuduvad kassa väljamineku orderid, mis tõendaksid sularaha väljamaksmist. Seda asjaolu ei ole kaebaja vaidlustanud ega esitanud maksuhalduri väidet ümber lükkavaid tõendeid. Kaebaja ei esitanud maksu- ega kohtumenetluses tõendeid OÜ-d Gluckstein esindanud isiku(te) tuvastamise kohta. Kaebaja on väetise eest OÜ-le Glukstein tasunud arvete alusel. Nii OÜ Glukstein poolt koostatud arvetel kui ka kviitungorderitel puuduvad igasugused andmed isiku kohta, kellele sularaha maksti. Üksnes äriühingu nime tuvastamine arvetel ja kassa sissetuleku orderitel, tegemata kindlaks, kes oli füüsiline isik, kes äriühingu esindajana sai kassast sularaha, ei tähenda isiku tuvastamist. Seega ei ole kaebaja tehingute sooritamisel OÜ-ga Gluckstein kinni pidanud

-ga sätestatud kohustuslikest nõuetest. Kuna kaebaja on jätnud

-s nimetatud isiku tuvastamata, ei ole ta näidanud üles äris nõutavat hoolsust. Neil asjaoludel ei ole alust vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu kaebaja tehingute osas OÜ-ga Gluckstein. 3) Kaebaja väitel ostis ta 300 m² tule- ja veekindlat vineeri OÜ-lt Transcas Trade ja müüs selle paari päeva pärast edasi OÜ-le Aeston. Hinnates maksuotsuses OÜ Transcas Trade osas maksuhalduri poolt käsitletud tõendeid ja nende sisu, selgub, et OÜ-ga Transcas Trade vaidlusaluse tehingu kohta kogutud asjaosaliste ütlused on omavahel vastuolus nii vineeri päritolu, selle eest tasumise, vineeri kasutamisomaduste kui ka vineeri transpordi asjaolude osas. Maksumenetluses kogutud tõendid ei tõendanud OÜ-l Transcas Trade vineeri olemasolu. Kohus ei tuvastanud asjas ühtegi tõendit, mille alusel saaks asuda seisukohale, et maksuhaldur on OÜ-ga Transcas Trade vaidlusaluse tehingu sõlmimise asjaolude osas kogutud tõendeid valesti hinnanud. Põhjendatud on ka maksuhalduri järeldus, et kuna OÜ-l Transcas Trade vineeri ei olnud, ei olnud tal võimalik vineeri müüa kaebajale ning seetõttu ei olnud kaebajal omakorda võimalik seda ka edasi müüa OÜ-le Aeston. 4) Kaebaja seletus OÜ-lt Transcas Trade ostetud ja seejärel OÜ-le Aeston müüdud vineeri olemasolu kohta on vastuolus maksumenetluses kogutud tõenditega. Tambet Nurmiku maksumenetluses antud seletuse kohaselt oli tegemist II klassi vineeriga, mille tahvlite mõõdud olid 1m*1m. OÜ Aeston juhatuse liige kinnitas 09.11.2006 antud seletuses, et tööks vajalik materjal on neil olemas, selle said nad OÜ-lt Mairingest ja rohkem vineeri neil hetkel vaja ei ole. Maksuhalduri poolt 09.11.2006 koostatud vaatluse protokolli kohaselt olid plaatide mõõtudeks 2300*1800 cm ja 1800*1500 cm. Seega on kaebaja väited OÜ-le Aeston müüdud vineeri mõõtmete osas vastuolus tegelikkuses OÜ-l Aeston olemas olnud vineeri mõõtmetega. Kaebaja ei ole asjas vaidlustanud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid vaidlusaluse vineeri tehingu osapoolte ja nende vaheliste seoste kohta. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole tõendanud vaidlusaluse tehingu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. 5) Tulumaksu on arvestatud OÜ Transcas Trade esitatud arvete alusel tehtud väljamaksetelt. Maksuotsusega tuvastati, et OÜ Mairingest ei ole ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu tasunud. Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Kui kuludokumendile märgitud tehingu sisu ei võimalda teha järeldust kulutuse ettevõtlusega seotuse kohta, siis peab maksumaksja esitama täiendavaid tõendeid. Kaebaja ei esitanud asjas tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid tehingute toimumise kohta OÜ-ga Transcas Trade. Seega kuulub OÜ-ga Transcas Trade esitatud arve alusel teostatud väljamakselt tasumisele maksuotsuses arvestatud tulumaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. OÜ Mairingest apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks järgmistel põhjendustel. 1) Kohus kohaldas vääralt väetiseseadust, tuletades sellest kaebaja hoolsuskohustuse ja leides, et kaebaja jättis VäetS § 7 lg 4 nõuded täitmata. Viidatud sättest nähtub selgelt, et nõuete4

(8)3-07-1571 kohasust tõendava dokumendi esitamise kohustus on väetise müüjal ja et müüja peab seda tegema esimesel nõudmisel, mitte iga kord. Kaebajal ei tekkinud aga kahtlust väetise nõuetekohasuses ja ta ei pidanud vajalikuks nõuda müüjalt tõendit. Sellest sättest ei saa tuletada väetise ostja hoolsuskohustust, kuna see säte seab nõudeid vaid müüjale. Kohus tõlgendas vääralt ka

sätteid.

§ 6lg 5 paneb sularahaga arveldajale kohustuse tuvastada müüja isikusamasus.

Kohus järeldas ekslikult, et kaebaja ei ole seda kohustust täitnud. Kaebaja kinnitas nii maksu- kui ka kohtumenetluses, et väetise müüja isikusamasust kontrolliti, kuid kuna tehing tehti välitingimustes, puudus võimalus isikut tõendavast dokumendist koopiat teha. Sellest, et vastav koopia kaebaja raamatupidamises puudus, ei saa järeldada, et kaebaja on jätnud täitmata temal lasuva hoolsuskohustuse. 2) Kohus hindas ebaõigesti tõendeid. Kaebaja arvates see, et OÜ Transcas Trade ei suutnud tõendada vineeri soetamist, viitab OÜ Transcas Trade poolsele maksuõiguse rikkumisele, kuid ei lükka ümber fakti, et kaebaja ostis OÜ-lt Transcas Trade vineeri. See, kust ja kuidas OÜ Transcas Trade sai vineeri, mille ta kaebajale edasi müüs, ei saa mõjutada kaebaja maksukohustust ega oma asjas tähtsust. 3) Kohus tugines valdavalt maksuotsuses tuvastatud asjaoludele, kontrollimata nende tõesust ja uurimata ise vahetult tõendeid (HKMS § 19 lg 5 ja § 25 lg 2). Kohtu viidatud MKS § 150 lg 1 asub vaidemenetlust käsitlevas peatükis ja kohaldub vaidemenetluses, mitte kohtumenetluses. Kohus ei kuulanud asjas üle ühtegi tunnistajat ja rajas oma järeldused isikute maksumenetluses antud seletustele. See on käsitletav menetlusnormi olulise rikkumisena, kuna maksumenetluses antud seletused ei ole seaduses sätestatud protsessivormis ning seetõttu ei ole need käsitletavad tunnistaja ütlustena ja kohtumenetluses lubatud tõenditena. Nimetatud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu 20.12.2007 lahend nr 3-3-1-74-07 (p 18). 7. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Isikul, kes soetab esmakordselt võõralt isikult suures koguses väetist, makstes kauba eest sularahas üle 100 000 krooni ja soetatav kaup ei vasta eriseaduses sätestatud tingimustele (pakendi info puudulik), oleks pidanud tekkima põhjendatud kahtlus ja täiendava kontrolli vajadus müüja isiku ja kauba vastavuse osas. Kaebaja oleks järginud äris tavapärast hoolsust, kui ta oleks nõudnud väetise koostise nõuetekohasust tõendavat dokumenti ja tuvastanud isiku, kellele maksis kauba eest sularahas üle 100 000 krooni. Kohus leidis õigesti, et kaebaja rikkus

§ 6

lg 1 ja lg 5 ning § 9 lg 1 nõudeid ning ei täitnud äris nõutavat hoolsuskohustust. Järeldus, et kaebaja ei tuvastanud isikusamasust, tuleneb tema seadusliku esindaja T. Nurmiku seletuste vastuolulisusest ja esitatud tõenditest. Kaebaja raamatupidamises kajastatud andmetel on raha saajaks olnud Külli Annuk. Samas kinnitab T. Nurmik, et raha anti kaheksal korral autojuhtidele ja ainult kahel korral K. Annukile. Kui kaebaja oleks tuvastanud isikusamasuse kahelgi korral, oleks kaebaja seaduslik esindaja T. Nurmik tundnud foto järgi ära K. Annuki. Seda aga T. Nurmik teha ei suutnud. Kaebaja ei esitanud raamatupidamise dokumente, mis kajastaks raha väljamakset äriühingu kassast ega isiku andmeid, kellele raha maksti. Kaebajal lasus kohustus tõendada, et ta sai OÜ-lt Trancas Trade kauba ja müüs selle edasi OÜle Aeston, kuid ta ei teinud seda. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et vineeri ostu-müügi tehing oli fiktiivne. Maksuotsuses on piisavalt põhjendatud, milles seisnes ostja pahausksus ja miks tekkis maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses - tihedad suhted maksuseadust rikkunud ostjatega, teadlik tegevus fiktiivsete tehingute sõlmimise näol, raha liikumine, huvi olla osaline maksupettuses. Kaebaja ei ole kõrvaldanud põhjendatud kahtlust. Vastustaja nõustub, et maksumenetluses kogutud seletusi ei saa käsitleda kohtumenetluses tunnistaja ütlusena, kuid leiab samas, et kohus ei ole neid seletusi käsitlenud tunnistaja ütlustena TsMS § 229 lg 2 mõttes. Tegemist on dokumentaalsete tõenditega TsMS § 272 mõttes. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-74-07 on asjakohatu. 5

(8)3-07-1571 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid ja kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. KMS § 29 lg 1 näeb ette, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil sama seaduse § 3 lg-s 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Vastavalt KMS § 29 lg 3 p-le 1 on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Seega on maksukohustuslasel KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel õigus arvata arvestatud käibemaksust maha teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud kauba eest tasumisele kuuluv käibemaks ehk sisendkäibemaks. Riigikohtu 02.12.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-50-04 märgiti, et seoses käibemaksukohustusega on korduvalt selgitatud (vt nt 20.10.2004 otsus asjas nr 3-3-1-48-04, p 13), et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata. Riigikohtu 05.06.1006 otsuse nr 3-3-1-34-06 punktis 12 leiti, et kui maksukohustuslane põhjendatult eeldas, et arvel märgitud isik on tegelik müüja, siis on käibemaksu määramine alusetu. Tingimus „põhjendatult eeldas“ tähendab kõigepealt, et maksukohustuslane ei teadnud ega pidanudki teadma, et arvel näidatud isik pole tegelik müüja. Teiseks ei võinud olukorras, kus maksukohustuslane käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, selguda asjaolusid, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui aga maksukohustuslane ei käitunud äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, mistõttu tema käibemaksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude (müüja isik) tuvastamine on võimatu või väga raske, ja käitudes hoolsalt, oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et arvel näidatud isik pole tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus käibemaksu osas õige.
  3. Käesoleval juhul järeldasid maksuhaldur ja halduskohus õigesti, et kaebaja ei soetanud mais 2006 väetist OÜ-lt Gluckstein. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud ja halduskohtus uuritud tõendid usaldusväärselt seda, et OÜ Gluckstein, kelle nimel koostati arved väetise müügi kohta kaebajale, ei olnud väidetavate tehingute tegemise ajal reaalselt tegutsev äriühing ega saanud kaebajale arvetel märgitud väetist müüa.
  4. Kaebaja eksib väites, et on täitnud

§ 6

lg-st 5 tuleneva kohustuse tuvastada väetise müüja isikusamasus.

§ 6

lg 5 nägi ette: „Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tuvastama käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral 6

(8)3-07-1571 üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Nõuet ei kohaldata sularaha ja väärtpaberite transportimisel.“

§ 9

lg 1 kohaselt esitab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja isikusamasuse tuvastamiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendi, Eesti Vabariigis väljaantud kehtiva juhiloa või välisriigis väljaantud kehtiva reisidokumendi. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete või kannetega lehekülgedest tehakse säilitamiseks koopia.

§ 9

lg 2 kohaselt esitab Eestis registreeritud juriidiline isik või Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaal isikusamasuse tuvastamiseks vastava registri registrikaardi väljavõtte ning välismaa juriidiline isik vastava registri väljavõtte või registreerimistunnistuse ärakirja. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendis peab sisalduma: 1) juriidilise isiku nimi, tegevusala, asukoht ja aadress; 2) registreerimise number; 3) juhataja või juhatuse liikmete nimed, elukohad, isikukoodid (juhul kui need on olemas) ning nende volitused juriidilise isiku esindamisel.

§ 10

lg 1 kohaselt kui isiku tuvastamisel tekib põhjendatud kahtlus, et ta ei tegutse enda nimel või arvel, peab § 5 lõikes 1 nimetatud isik tuvastama selle isiku, kelle nimel või arvel ta tegutseb. Ringkonnakohtu hinnangul ei vabasta tehingu välitingimustes tegemine sularahaga arveldajat kohustusest tuvastada sularaha vastuvõtnud isiku ja kauba müüja isikusamasust ning säilitada isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumentide isikuandmete või kannetega lehekülgedest koopiaid. Kui kaebaja leppis kokku tehingu tegemise välitingimustes, siis oleks ta pidanud leppima kokku ka selle, et müüja nimel tehingut sõlmima volitatud isikud võtavad tehingu tegemisele kaasa kaebajale üleandmiseks koopiad isikusamasust tõendavatest dokumentidest ja volitused juriidilise isiku esindamiseks. Kaebajal oli vaid OÜ Gluckstein B-kaardi koopia ning arved ja kviitungid, millel olevad allkirjad ei ole kirjutatud OÜ Gluckstein juhatuse liikme Külli Annuki poolt. Järelikult on kaebaja maksnud väetise eest sularahas 974 680 krooni tundmatutele isikutele. Samuti ei ole kaebaja väetise ostmisel näidanud üles nõutavat hoolsust, jättes väetise müüja isiku tuvastamata ja dokumendi koopia(d) säilitamata.

  1. Väetiseseaduse nõuete täitmata jätmine ei lükka ümber maksuhalduri seisukohta, et kaebaja ei ole vastavas äris tavapärast hoolsuskohustust järginud. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu järeldusega selles, et kaebaja ei käitunud kõnealustes tehingutes äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, mistõttu müüja isiku tuvastamine on võimatu. Kuna kaebaja tasus suures summas sularahas ja ei tuvastanud raha saanud isikuid (samas väidetav müüja eitab oma osalemist tehingus), on tegemist kaebaja sellise hoolsusnõude rikkumisega, mis ei võimalda pidada kaebajat sisendkäibemaksu tasumisel heauskseks ega seda maha arvata vaatamata sellele, et OÜ Gluckstein ei ole tegelik müüja. Käitudes väetise ostmisel selles äris nõutava ja tavapärase hoolsusega ning tuvastades väetise nõuetele vastavuse ja väetise üleandnud isikud ning suures summas sularaha vastuvõtnud isikud, oleksid ilmnenud asjaolud viidanud sellele, et OÜ Gluckstein ei ole tegelik müüja.
  2. Halduskohus ei ole tõendite hindamisel eksinud. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu poolt maksumenetluses kogutud tõenditele antud hinnanguga ja järeldusega selles, et kaebaja ei ostnud aprillis 2006 vineeri OÜ-lt Trancas Trade ega müünud seda edasi OÜ-le Aeston, samuti selles, et kaebaja osales teadlikult fiktiivses vineeri ostu-müügi tehingus. Ringkonnakohtu hinnangul see, et OÜ Transcas Trade ei suutnud tõendada kaebajale müüdud vineeri soetamist, viitab nii OÜ Transcas Trade poolsele maksuõiguse rikkumisele, kui ka kinnitab fakti, et kaebaja ei saanud OÜ-lt Transcas Trade osta vineeri, mida viimane ei olnud soetanud. 7

(8)3-07-1571
  1. Tulenevalt eeltoodust on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja väetise soetamise tehing OÜ-ga Gluckstein ning vineeri soetamise tehing OÜ-ga Trancas Trade ja selle võõrandamise tehing OÜ-ga Aeston ei ole aset leidnud ning käibemaksu ja tulumaksu määramine nendelt tehingutelt on õige.
  2. Seoses tõendamiskoormuse üleminekuga maksuhaldurilt maksukohustuslasele on Riigikohtu 20.06.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-34-07 (p 13) leitud, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Kaebaja ei ole esitanud maksumenetluses ega halduskohtus täiendavaid tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri põhjendatud kahtluse maksukohustuslase andmete õigsuses.
  3. Kaebaja ei taotlenud halduskohtule esitatud kaebuses tunnistajate ülekuulamist ning ka halduskohtu istungil, kus osalesid nii kaebaja lepinguline esindaja kui ka seaduslik esindaja juhatuse liige Tambet Nurmik, ei esitatud tunnistajate ülekuulamise taotlust. Kaebaja ei taotlenud tunnistajate ülekuulamist apellatsioonimenetluses ega märkinud apellatsioonkaebuses, kelle maksumenetluses antud seletus on tema arvates asjas määrava tähtsusega, mistõttu halduskohus oleks tingimata pidanud selle isiku tunnistajana üle kuulama. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohus ei ole maksumenetluses seletusi andnud isikuid kohtus tunnistajatena ülekuulamata jättes rikkunud menetlusnorme. Halduskohus ei ole järelduste tegemisel tuginenud maksumenetluses antud isikute seletustele kui tunnistajate ütlustele, vaid kui dokumentaalsetele tõenditele HKMS § 16 lg 1 ja TsMS § 272 lg 1 mõttes. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-74-07 ei ole käesoleval juhul asjakohane.
  4. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.