) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 1 2-06-11214 T. L esindaja riigi õigusabi korras adv kirjalikus arvamuses leidis, et eestkosteasi on avaliku huvi küsimus ja ei ole oluline, kas avaldajal on või ei ole T. L suhtes oluline huvi. Isiku asukoht ja tema olukord, s.h. eestkoste seadmise alused, tuleb välja selgitada. 17.06.2008 kohus uuendas asjas menetluse ning tegi järelepärimised politseiasutustele ja Valga Linnavalitsusele. Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna 30.06.2008 vastuse järgi Valga politseijaoskonnal puuduvad andmed T. L asukoha kohta. Valga Linnavalitsus teatas 03.07.2008 kirjas, et T. L viibis alates 17.02.2006 hooldusel lepinguliselt osutatava teenuse korras, mille eest tasus T. L tütar E. R . T. L lahkus hoolduselt eelnevalt asutuse juhtkonnale esitatud avalduse järel 20.04.2006.a. ning soovis sõita Tallinnasse. VT ostis T. L le bussipileti Valgast Tallinnasse ning saatis T: L bussi peale. VT on teada, et T. L jõudis Tallinnasse, sest ühest Tallinna varjupaigast (täpne märge varjupaiga kohta puudub) helistati VT infopäringuga T. L hoolduselt lahkumise asjaolude kohta. VT hinnangul võimaldas T. L tervislik seisund tal langetada lahkumise otsust adekvaatselt ning sõita soovitud sihtkohta ja taotleda kohast sotsiaalabi. Samuti nähtub Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna 25.08.2008 vastusest kohtu järelepärimisele, et 2006.a. maikuus oli T. L Põhja PO poolt korduvalt võetud vastutusele Tallinna linnas avalikus kohas alkoholijoobes viimise eest. Kohus edastas Põhja Politseiosakonnale ka Valga Linnavalitsuselt saadud info, kuid politseiasutusel T. L praegust tegelikku asukohta välja selgitada ei õnnestunud. Politseiosakond kontrollis XXX ja XXX asuvaid varjupaiku ning tegi kindlaks, et viimasel ajal ei ole T. L seal viibinud. Eeltoodu tõendab, et T. L peale VT lahkumist pöördus tagasi Tallinna linna ning seega on T. L eestkostja määramise taotlemine Tallinna linna pädevuses. Kohus ei nõustu Tallinna linna avaldusest loobumine põhjendusega, et Tallinna linnal puudub avalik huvi T. L eestkostja määramise suhtes. Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igakordselt sisustada konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. Kohus leiab, et avaliku huvi sihiks on teatud avalik (üldine, ühiskondlik) hüve. Käesolevas asjas seisneb kohtu hinnangul avalik huvi eelkõige huvis selle vastu, et kehtestatud õiguslik ja sotsiaalne olukord eksisteerib: s.t. eestkosteasutus täidab oma haldusterritooriumil talle seadusega pandud kohustusi ning iga abivajaja saab eestkosteasutuselt vajalikku tuge ja asjakohast abi. Kohtu arvates ei ole üldjuhul avaliku huvina käsitatav kohaliku omavalitsuse enda huvi eestkostet vajava isiku suhtes. Kohus möönab, et juhul, kui T. L oleks peale avalduse esitamist asunud elama mõne teise kohaliku omavalitsuse territooriumile, oleks lõppenud Tallinna linna pädevus T. L le eestkoste seadmise menetluses. Kohus nõustub T. L esindaja seisukohaga, et ka sellisel juhul tulnuks Tallinna linnal korraldada eestkoste määramist puudutavate dokumentide edastamine pädevale valla- või linnavalitsusele. Kohus leiab, et käesolevas asjas seisneb avalik huvi lisaks eelnimetatule ka huvis, et kohus menetleks asja mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Olukorras, kus kahe aasta jooksul politseiasutustel ei ole õnnestunud isiku asukohta välja selgitada, eeskostetava lähedastel puudub temaga igasugune kontakt, isiku pension on 2006.a. novembrikuust suletud, kuna 2006.a. maikuust ei ole ta pensionil järel käinud; isik ei ole pikendanud 31.08.2007 möödunud töövõimetuse tähtaega, on eestkoste seadmise menetluse jätkamine kohtu hinnangul perspektiivitu. 2 Eestkoste seadmise eesmärk on kaitsta isiku õigusi ja huve, kui isik ise oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimeline oma õigusi kaitsma. Käesolevas tsiviilasjas kogutud andmetest nähtuvalt on viimased andmed T. L kohta 2006.a. maikuust. Igasugune info tema edasise elukäigu kohta puudub. Asjas on menetlus kestnud 2 aastat ja 4 kuud, kuid kohtul ei ole õnnestunud teostada eestkoste seadmiseks põhilisi toiminguid – läbi viia kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi T. L eestkostja määramise vajalikkuse väljaselgitamiseks ega kuulata ära eestkostetava enda seisukohta. Kohus leiab, et võimalused T. L asukoha väljaselgitamiseks on käesolevas menetluses ammendatud. Menetlust ei ole olnud võimalik läbi viia mõistliku aja jooksul ning menetluse jätkamine suurendab üksnes menetluskulusid. Nendel põhjustel kohus võtab Tallinna linna avaldusest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluses. Menetluse lõpetamine ei võta kohalikult omavalitsuselt eeskosteasutuse ülesandeid ning T. L asukoha selgumisel on võimalik algatada eestkoste seadmiseks uus menetlus.
T. L riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad
Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.