) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kuna 15.06.2006.a tehtud üürilepingu ülesütlemine on kehtiv, siis puudub L Jl 16.11.2006.a tehtud üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks õiguslik huvi. Seega 4 tuleb jätta rahuldamata ka L J hagi 16.11.2006.a tehtud üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt võlgneb L J A Mile kõrvalkulude eest 01.12.2007.a seisuga 36 584,29 krooni. A Mi väitel on L J vabastanud vaidlusaluse korteri 2007.a novembri lõpus. L J väide, et A M elab vaidlusaluse korteri ühes toas, on tõendamata. Samuti on tõendamata L J väide, et osaliselt ületavad arved teenuste tavapärast tarbimist. L J ei ole selgitanud, millisel ajavahemikul ja millisel määral oli tal takistatud korteri kasutamine A Mi tegevuse tõttu, mistõttu ei saa ka seda vastuväidet pidada põhjendatuks. Muid vastuväiteid kõrvalkulude suuruse osas L J esitanud ei ole. Vastavalt VÕS § 292 lg 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Käesoleval juhul oli kõrvalkulude tasumises kokku lepitud. Üürileping lõppes 15.07.2006.a, kuid L J kasutas korterit kuni 2007.a novembri lõpuni. Seega tuleb alates 16.07.2006.a kasutatud teenused hüvitada VÕS § 1043 alusel. Nimetatud sätte kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega tuleb vastuhagi 36 584,29 krooni väljamõistmise osas rahuldada ning L Jlt tuleb A Mi kasuks välja mõista 36 584,29 krooni. 01.10.2008.a toimunud istungil loobus A M üürilepingu lõppenuks tunnistamise nõudest ja korteriomandi vabastamise nõudest, kuna L J on korteri vabastanud.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et nimetatud nõuetest loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus selles osas lõpetada.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Arvestades, et L J hagid jäävad rahuldamata ning A Mi nõue 36 584,29 krooni väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele, samuti seda, et A M on loobunud üürilepingu lõppenuks tunnistamise ja korteriomandi vabastamise nõuetest seetõttu, et L J on korteri vabastanud, siis tuleb kõik menetluskulud jätta L J kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Soots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.