KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avaldamise aeg ja 7.oktoobril 2008.a. kell 10.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-08-6323 Tsiviilasi K J hagi L P vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: K J (i k XXX, elukoht XXX) esindajad Kostja: L P (i k XXX, elukoht XX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Rahuldada K J hagi L P vastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt.
- Muuta L Plt K J kasuks poja R P, sündinud XXX.a., ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 21.juuni 1999.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2/3/21-1548/99) väljamõistetud elatise suurust alates 20.02.2008.a., s.o. alates käesoleva hagi esitamisest, 3000.- (kolme tuhande) kroonini kuus kuni XXX.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud
- Poolte kooselust sündis XXX.a. poeg R P. Laps elab koos emaga.
- 21.06.1999.a. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/21-1548/99 mõisteti L Plt välja elatis 600.- krooni kuus tema poja R P ülalpidamiseks alates 01.06.1999.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja nõue ja selle põhjendused.
- Hageja palub 20.02.2008.a. kohtusse esitatud hagiavalduses suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust selliselt, et igakuiseks elatiseks jääks elatusraha summas 3000.- krooni, millele lisandub tulumaks 21 %.
- Hagis toodud põhjenduste kohaselt on hagi aluseks asjaolu, et elukallidus Eesti Vabariigis on suurenenud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga ning lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad käesoleval ajal summa 5750.- krooni.
- Hageja hagiavalduses toodud väidetel on tema palga suuruseks 5000.- krooni kuus.
- Hagi tõendamiseks esitas hageja Tallinna Linnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2/3/211548/99, R P sünnitunnistuse, oma palgatõendi OÜ-s T , tõendi ARK-ist hagejale kuuluva sõiduki kohta, laenu tagasimaksegraafiku Hansapangas, üürilepingu eluruumi kasutamiseks XXX, Tallinnas koos selle lisaga, OÜ S arve hagejale, oma pangakonto väljavõtte Hansapangast käesoleva aasta kohta ja 2007.a. tuludeklaratsioonikoopia. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Kostja on nõus, et väljamõistetud elatist suurendatakse summani 2175.- krooni kuus. Kostja on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleks arvestada Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004.aastal valminud uurimusega lapse ülalpidamiskulude kohta kuus ning see korrutada tarbijahinnaindeksiga. Seega maksimaalseks ja teaduslikult põhjendatud väljamõistetud elatise suuruseks võiks kostja arvates olla 1301,30 krooni, arvestades mõlema vanema kohustusega last ülal pidada.
- Kostja väidetel töötab ta AS-is K ning tema palga suuruseks kuus on 14.982.krooni. .
- Kostja väidetel on ka ebaselged hageja poolt näidatud kulutused lapsele. Põhjendamatuks kulutuseks peab kostja hageja poolt väidetavat kulutust lapsel transpordile summas 2000.- krooni. Võttes arvesse uurimuses märgitud transpordikulu ja korrutades selle tarbijahinnaindeksiga, võiks lapse põhjendatud kuluks kokku kuus olla kostja arvates 3831,80 krooni.
- Kostja esitas kohtule oma vastuväidete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: palgatõendi OÜ-st K , pangakonto väljavõtte AS-st Sampopank perioodi 01.06.2007.a. – 22.04.2008.a. kohta ning tarbijahinnaindeksi väljatrüki. Kohtuotsuse põhjendused
- Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama 2 oma alaealisi lapsi ja sama seaduse §-st 61 lg 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
- Kohus leiab, et aluseks väljamõistetud elatise suuruse muutmisele käesolevas vaidluses on eelkõige see, et poolte alaealise lapse vajadused on olulisel määral suurenenud võrreldes ajaga, mil esialgne elatis lapse ülalpidamiseks välja mõisteti. 1999.a. juunikuus oli poolte alaealine laps 3-aastane, käesolevaks ajaks on ta saanud aga 12-aastaseks. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et 3-aastase lapse vajadused on oluliselt väiksemad võrreldes koolis käiva 12-aastase lapse vajadustega, kes veedab väljaspool kodu ka vaba aega, külastab kultuuriüritusi ning kellel on kulutused ka seoses klassi ühiskülastustega, ekskursioonidega jne. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks, mida tõendada ei ole vaja on ka see, et elukallidus, eelkõige esmatarbekaubad, toit ja tasu kasutatud teenuste eest on võrreldes 1999.a. juunikuuga Eesti Vabariigis samuti olulisel määral suurenenud, mistõttu 600.- krooni elatusraha, mis esialgselt kostjalt hageja kasuks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõisteti, on ilmselgelt käesolevaks ajaks liiga väike summa millega last üleval pidada oleks võimalik. Eeltoodu alusel on hagi elatise suuruse muutmiseks kohtu arvates õiguslikult põhjendatud.
- Kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Sama nõue kehtib ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel. Hageja on esitanud kohtule nimekirja mille kohaselt on poolte alaealise poja R P ülalpidamiskulud kuus 5750.- krooni. Kostja vaidlustab nendest kulutustest üksnes kulu transpordile, muid kulutusi kostja ei vaidlusta. Kohus nõustub kostjaga, et tarnspordikulu 2000.- krooni kuus on ilmselt ülepaisutatud kulu, sest ühiskondlikku transporti kasutades ei ole Tallinna piires võimalik teha nii suuri kulutusi transpordile. Kohus peab piisavaks kuluks transpordile 200.- krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et poolte alaealise poja ülalpidamiskulud kuus moodustavad summa 3950.- krooni. Kohus ei nõustu kostjaga, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kindlasti 2004.a. sotsiaalministeeriumi tellitud uurimusest ja vastava vanuserühma kulu korrutada vaid tarbijahinnaindeksiga. Kohus on seisukohal, et elatise suurus tuleb kindlaks määrata reaalselt lapsele tehtavate põhjendatud kulude alusel. Hinnad on oluliselt Eesti Vabariigis võrreldes 2004.aastaga, mil osundatud uurimus tehti ja seal toodud summade korrutamist pelgalt tarbijahinnaindeksiga ei ole kohtu arvates põhjendatud. 3
- Kohus on seisukohal, et arvestades sellega, et kostja palk on üle kahe korra suurem kui hageja palk (hagejal keskmiselt 6268,33 krooni ja kostjal 14982.-krooni), mida kinnitavad poolte poolt esitatud palgatõendid nende töökohtadest, poolte pangakonto väljavõtted ja hageja 2007.a. tuludeklaratsioon, tuleb kostja kanda jätta suurem osa lapse ülalpidamiskulust. .
- Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, asub kohus seisukohale, et poolte alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurust tuleb muuta alates hagi esitamisest 3000.- krooni kuus Menetluskulud
- Tulenevalt RLS § 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskulusid käesolevas kohtuvaidluses pooltel ei ole. Kohtunik 4