lg 1, lg 2 p 2, § 101 lg 1 p 3, § 132 lg 3 taotleb hageja kostjalt 67 067,20 krooni väljamõistmist ning
lg 1 p 1, lg 2, § 115 lg 1, § 646 lg 1, AÕS § 71 lg 4 alusel kostja kohustamist omal kulul parandama elamu katuseremonditöö ning kõrvaldama katuse puudused. 05.12.2006 avalduses märgib hageja, et kostja kasutas aega, mille taotles vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks, katusel parandustööde tegemiseks. Seda tõendab kostja poolt esitatud tööde vastuvõtmise akt nr 09261. Nende tööde tegemist kostja poolt tõendab muuhulgas, et 2005 tehtud katusetööd ei olnud teostatud nõuetekohaselt. 03.08.2007 suurendas hageja nõuet 182 563,40 kroonini. Sellest kahjustuste puhastamine ja viimistlus – 161 825,20 krooni, niiskuse eemaldaja rent 5 003,20 krooni, 15 rulli tapeedi maksumus 9 735 krooni, muud kulud – elekter, transport, koristustööd 6 000 krooni. 08.02.2008 kohtule esitatud avalduses märgib hageja, et lepingu eesmärgiks oli kvaliteetse ja ilmastikukindla katuse saamiseks vajalike katusetööde teostamine. Seega pidi kostja kohustuste nõuetekohase täitmise tulemuseks olema kvaliteetne ja ilmastikukindel katus. Eksperthinnangust ei nähtu, et hagejat oleks teavitatud neelupleki väljavahetamise vajadusest. Kostja ei ole tõendanud väidet, et katus võis läbi joosta enne remonti. Olles elamu haldaja pidanuks kostja seda teadma. Eksperthinnang tõendab, et neelurenni ebatihedused tekkisid töömeeste poolt lahtikäimise tagajärjel. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Vee läbijooks oli tingitud asjaoludest, mida ei olnud võimalik ette näha. Asjaolude kohta on arvamuse andnud OÜ V. Lekke põhjus oli vihmaveetoru liiga väike läbimõõt katuse pinna 2 2-06-17218 kohta ja ka neelurenni väike kalle, mille tõttu suure vihma ajal ei jõua vihmavesi katusele ära voolata ja jääb plekile pidama. Hageja järeldus, et kui telliti katuse remonditööd, siis kõik vee läbijooksust tingitud kahjud on põhjustatud katuse mittenõuetekohasest remondist, on vale. Töövõtulepingu objektiks olid lisatud hinnapakkumises loetletud tööd ja ei saa kindlalt väita, et neid ei tehtud nõuetekohaselt või et mõne töö tegemata jätmine põhjustas kahju. Kostja elamu haldajana täidab elanike poolt ühiselt vastuvõetud otsustes sisalduvat käsundit. Valitseja ülesandeks on hoone majandamise korraldamine. Korteriomanike tahe oli lepingu sõlmimine AS-ga M. Kostja esitas 05.10.2007 täiendava vastuse. Hageja ei ole tõendanud teostatud tööde mittevastavust lepingutingimustele. Hageja tellis üksnes osalise remonttööde tegemise. Lepingu järgi tuli teha tööd, mis olid kirjas hinnapakkumises. Seal on kirjas, et tööd ei sisalda vihmaveetorude ja neeluplekkide paigaldust. Hageja ise jättis vajalikud tööd tellimata. Veenvalt ei ole tõendatud, et katus laseb läbi just neelurennist. Kostjale on arusaamatu, miks hageja ei ole lasknud katust ära parandada, kui see siiani läbi jookseb. Tõendamata on, et kahju tekkis hageja tegevuse läbi. Ka kahjusumma ei ole adekvaatne. Hageja ei ole suurema kahju ärahoidmiseks midagi ette võtnud. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Kolmas isik kohtule oma seisukohta esitanud ei ole ega ilmunud ka kohtuistungile. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja vastuväidetega, uurinud tõendeid ja ära kuulanud poolte esindajad kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlus puudub selles, et kostja tegi hagejale katuseremonditöid 01.06.2005 sõlmitud töövõtulepingu, mille poolteks olid nii hageja kui kostja, alusel. Pooled vaidlevad selle üle, milliseid töid katuse parandamiseks kostja tegema pidi, kuna hageja väitel jooksis pärast tööde tegemist vihmavesi hageja korterisse, mille tagajärjel hagejal tekkis kahju. Hageja peab tekkinud kahju ja ebakvaliteetse töö eest vastutavaks kostjat. Kostja leiab, et tegi ja oli kohustatud tegema töid, mida hageja tellis ning kuna hageja ei soovinud maksta töö eest, mis kindlustanuks katuse veepidavuse, kostja hagejale tekkinud kahju eest ei vastuta. Vaidlus tuleb lahendada
36.peatükist, mis reguleerib töövõtulepinguga seonduvat, juhindudes.
lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja tugineb
Kooskõlas viidatud paragrahvi 1.lõikega peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid ning 2.lõike p 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kostja vastuväidete aluseks on
lg 3, mille kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud 3 2-06-17218 materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Poolte vahel 01.06.2005 sõlmitud töövõtulepingu (lk 11-14) p-de 1.1 ja 1.2 järgi määratakse tegemisele kuuluvate tööde kirjeldus ja tehtavad tööd lepingu lisas. Lepingu lisas nr 1 (lk 15) on märgitud töö kohta vaid – katuse remont ja iga korteriomandi omaniku poolt tasumisele kuuluv summa, kokku 208 300 krooni, mis vastab lepingu p-s 1.3 märgitud tööde maksumusele. Teiseks lepingu lisaks on kostja väitel kolmanda isiku 10.05.2005 hinnapakkumine (lk 63), mille kohtule esitas ekspert koos ekspertiisiaktiga. Kohtuistungil väidetu kohaselt oli tööde kirjeldus märgitud hinnapakkumises (lk 63), mis oli lepingu osaks. Lepingus märgitust ei tulene, et hinnapakkumine olnuks lepingu osa. Ülalöeldust tuleneb, et lepingu objekti kirjeldus puudub ning töö peab vastama tavaliselt esitatavatele nõuetele. Katusele esitatavaks nõudeks on vastuvaidlematult katuse veepidavus. Kuna kostja poolt teostatud katus vett ei pidanud, tähendab see töö mittevastavust lepingule. Selline järeldus on kooskõlas ekspertiisi akti p 2.2. alapunktiga 1 (lk 58). Lepingu p-s 3.5 on pooled ette näinud , et tööde täitmise käigus võib selguda tööde mahu muutmise vajadus. Sellega seoses on ettenähtud, et koos mahu muutumisega muutub ka tööde maksumus, milles pooled leppisid kokku lepingu p-des 1.3 ja 3.2.
lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Tulenevalt lepingu p-st 3.5 oli poolte vahel kokkulepe, millest tulenevalt eelarve ei olnud siduv. Seega tulenevalt viidatud lepingu punkti sõnastusest oli kostjal õigus vastavalt vajadusele muuta tööde mahtu ja ta ei saa väita, et hageja juhiste tõttu ei saanud ta katust remontida tavaliselt esitatavatele nõuetele vastavalt. Hageja poolt juhiste andmist, mis välistanuks lepingu p 3.5 täitmise, ei ole kostja tõendanud. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hageja ei soovinud, et tehtaks tööd, mis tagaksid katuse vettpidavuse nende liialt suure maksumuse tõttu ning kuna hageja ei olnud nõus maksma tööde eest, mis taganuks katuse vettpidavuse, vastutab ta kahju eest, mis tekkis vihmavee läbijooksu tõttu, ise. Kostja ei ole ühtki tõendit esitanud, mis tõendaks, et ta pöördus hageja poole väitega, et tellitud töö ei taga katuse veepidavust. Kuna kostja poolt on tõendamata
lõikes 3 sätestatud eeldus, mille kohaselt töövõtja ei vastutaks töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, ei vabane kostja hagejale tekkinud kahju hüvitamise kohustusest. Ka oma tegevusega on kostja tunnistanud lepingu rikkumist. Nimelt on tõendatud, et pärast töölepingus märgitud tööde tegemist on kostja tehtut parandanud. Seda tõendavad kohtule esitatud kaks tööde vastuvõtmisakti. Tööde vastuvõtmisakt nr 09261 (lk 36) tõendab aktis märgitud tööde – katuse puhastamine ja katmine katusemastiksiga – vastuvõtmist 27.09.
lg 1 vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.
lg 1 p 2 järgi võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Ülalmärgitud põhjendustest tulenevalt järeldab kohus, et kostja ei teatanud hagejale, et remont, mida kostja teeb, ei taga katuse veepidavust. Kuna kostja väidab, et ta teatas sellest hagejale, tõendab see kostja teadmist mittevastavusest.
lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Arvestades, et tehtava tööna lepiti kokku katuse remontimises ja tehtud remondi tagajärjel katus ei ole vettpidav, on tegemist olulise lepingurikkumisega, mis annab hagejale õiguse nõuda töö parandamist. § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ning sama paragrahvi lg 2 lubab hagejal kasutada üheaegselt mitut õiguskaitsevahendit. Kostja leiab, et kahju tekkimises on ka hagejal osa. Tulenevalt ülalmärgitud lepingu ja
töövõtu regulatsiooni tõlgendamisest kohus kostja seisukohaga ei nõustu.
lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt kohaldatakse 1.lõiget ka siis, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Hageja juhtis kostja tähelepanu katuse läbijooksule ja vajadusele töö parandada. Seda kostja üritas ka teha, mida tõendavad ülalpool märgitud kaks töö vastuvõtuakti. Kooskõlas
lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju suuruse tõendamiseks esitas hageja: 1) OÜ VE 31.08.2005 kalkulatsiooni (lk 20). Selle järgi kulub hageja korteri katuse läbijooksust tingitud kahjustuste likvideerimistöödele 41 064 krooni; 2) R AS 01.09.2005 arve 5 003,20 krooni tasumiseks (niiskuseeemaldaja rentimise eest, lk 21); 3) K OÜ 18.11.2005 hinnapakkumine 39 200 krooni kohta (materjalid ja tööd ning tõstuki rent, lk 22); 3) RAR AS ettepanek tööde mahu ja maksumuse kohta (lk 77); 4) e-kiri tapeedi maksumuse kohta 9 735 krooni (lk 78), mis on väiksem kui hagiavalduses märgitud tapeedi maksumus (15 000 kr). 5 2-06-17218 Ülalmärgitud põhjendustel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kostja ei ole hageja poolt esitatud tõendeid ümber lükanud. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.