lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.
lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kohus on seisukohal, et lepingu mittenõuetekohase täitmise, kahju olemasolu ja suuruse tõendamise kohustus on hagejal. Kohus uurinud ja hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis asus seisukohale, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb rahuldamata jätta. Hagiavalduse punktist 1.3 nähtuvalt rikkus kostja liisingulepingus sätestatud kohustusi, mistõttu hageja lõpetas liisingulepingud ühepoolselt ennetähtaegselt ja punktis 1.4 nähtuvalt kohustas kostjat üle andma liisitud vara – kaks veoautot ja kaks haagist. Kohtule esitatud tõenditest – kapitalirendilepingute lõpetamise aktidest nähtuvalt lõpetas hageja kostjaga lepingud nr. 972932L ja 972933L 05.oktoobril 1998 ning lepingu nr. 972931L 06.oktoobril 1998 põhjusel, et kostja rikkus kõikide aktis märgitud kapitalirendilepingu punktide nõudeid – punktide 2.4 ja 2.5 nõudeid, millega ta oli võtnud omale kohustuse tasuda tähtaegselt, kohaselt ja täielikult makseid, punkti 5.10.6 nõudeid, millega kostja kohustus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul informeerima hagejat kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad või takistavad kapitalirendilepingu täitmist ning kapitalirendilepingu X osa nõudeid, millega kostja võttis tingimusteta ja vastuvaidlematult teadmiseks, et ta vastutab vara säilimise ja korrashoiu eest. Aktis ei ole esile toodud, milliste konkreetsete tegudega kostja aktis märgitud lepingu punkte rikkus, millisel perioodil ja summas esines maksete võlgnevus või kuidas ja millisel määral oli vara säilimise ja korrashoiu kohustust rikutud. 2 Kohtule esitatud tõendist – ligikaudu 1 aasta hiljem kostjale adresseeritud kirjast 07.septembri 1999 kuupäevaga ja pealkirjaga „lepingu lõpetamise teatis“ nähtuvalt ei olnud kostja hageja raamatupidamise andmetel lepingute nr. 972930P ja 972929L, mille alusel sai kostja hagejalt enda valdusse veoautod XXX ning 971532L, mille alusel sai kostja hagejalt enda valdusse arvutustehnikat vastavalt AS-i M IH arvele nr. 9/97 (mis ei ole käesoleva vaidluse ese), tasunud hagejale kohaselt makseid ja võlgnevus 204 kalendripäeva eest oli 331 893,77 krooni. Seejuures ei ole lepingu lõpetamise kirjas märgitud, kas kostja oli maksed jätnud tasumata kõikide lepingute alusel või ühe lepingu alusel, ega esile toodud iga lepingu järgset võlgnevuse summat ega perioodi. Kirjast nähtuvalt teatas hageja kostjale, et ta loeb lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetatuks alates 23.septembrist 1999, juhul kui selleks kuupäevaks ei ole maksevõlgnevuse summa hageja märgitud arvelduskontole laekunud. Esitatud tõendist jääb kohtule ebaselgeks, kas hageja luges kirjaga lõpetatuks kõik kolm kirjas märgitud lepingut või üksnes ühe või kaks kirjas märgitud lepingut, sest lepingu nr. 972929L oli kostja lõpetanud juba aasta varem - 06.10.1998 aktiga. Seejuures ei tõenda antud kiri lepingu 972930L lõpetamist ega lepingu rikkumist maksete võlgnevuse tõttu, sest hageja väited selle kohta, et lepingut 972930L muudeti poolte kokkuleppel ning see sai numbriks 972930P on paljasõnalised ja tõendamata ning kirjas on võlgnevust ette heidetud ka lepingute osas, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeteks. 13.mai 2005 kirjas kostjale, mida hageja peab ühtlasi pankrotihoiatuseks on loetletud üles võlgnevus lepingute nr. 972930L, 972931L, 972933L ja 972932L alusel summaarselt 591 560,35 krooni, eristamata iga lepingu alusel kujunenud võlgnevust. Ka nähtub kirjast, et lepingu nr. 972930L numbrit muudetud ega tähte „L“ tähega „P“ asendatud ei ole. Kapitalirendilepingu nr. 972930L lisast nr. 3 , detsembrikuust 1997, nähtub, et lepinguosaliste kokkuleppel vähendati väljaostmata vara maksumust 965 699,68 kroonile, kuid ei muudetud seejuures lepingu numbri juurde kuuluvat tähte. Tõendamata on, et pooled koostasid ja allkirjastasid kooskõlas lepingu punktiga 16.1 ja 16.1.1. eelnimetatud lisale 3 lisa 1 ehk uue maksegraafiku ning uue maksegraafiku periood ja tasumisele kuuluv summa. Hageja kohtuistungil antud seletustest, mis ei ole tõendiks, nähtuvalt oli lepingute lõpetamise aluseks kostjapoolse maksekohustuse rikkumine lepingu nr. 972930L osas ja kõik lepingud lõpetati 23.september 1999.a. Kostja vastuväidete kohaselt andis ta lepingu nr 972930L esemeks oleva vara valduse üle hagejale hiljemalt 5. oktoobril 1998, mille tõendamiseks on ta esitanud kirja 9. märtsist 1998 poolte läbirääkimiste kohta 1998. aastal veokite riiklike numbrimärkidega XXX(leping nr 972930L) ja XXX(ei ole hõlmatud käesoleva vaidlusega) kasutamise üle. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalused lepingud on käesolevaks ajaks lõpetatud ja vara üle antud, kuid hageja ei ole tõendanud seoses esitatud tõendite puudulikkuse ja vastuolulisusega lepingute tegeliku lõpetamise ja liisitud vara üleandmise aega. Vara müügi ja nõude arvestuse kohta on esitanud hageja õiendid 30.maist 2005, millest nähtuvalt oli kostjal debitoorne võlgnevus lepingu nr. 972932L osas summas 36 697,80 krooni ja lepingu nr. 972930L osas 143 137,82 krooni, kuid puudus lepingute nr. 972931L ja nr. 972933L alusel. Sama vara müügi ja nõude arvestuse kohta on esitanud hageja uued õiendid 19. aprillist 2007, millest nähtuvalt puudus kostjal debitoorne võlgnevus ka lepingu nr. 972932L osas, mis varasema õiendi järgi pidi olema 36 697,80 krooni, millest saab kohus järeldada, et kostja ei olnud liisingulepingute nr. 972931L, nr. 972932L ja nr. 972933L osas lepingu punkte 2.4 ja 2.5 rikkunud ning puudub
3 Pooltevahelistes lepingutes ei ole kokku lepitud selles, et liisinguandja võib lõpetada kõik liisingulepingud kogumis, kui rikutakse ühte lepingut, mistõttu on kohus seisukohal, et antud vaidluses pidi hageja tõendama iga lepingu rikkumist eraldi. Kuivõrd eelnimetatud lepingute puhul puuduvad kahju hüvitamise eeldused, ei pea kohus vajalikuks kohtuotsuses analüüsida, kas kahju suurus on tõendatud. Hageja tõendid lepingu nr. 972930L rikkumisega tekitatud kahju kohta on vastuolulised. Nii nähtub vara müügi ja nõude arvestuse kohta esitatud hageja õiendist 30.maist 2005, et lepingu nr. 972930L osas on hagejal kostja vastu nõue alljärgnev: vara jääkmaksumus 706 104,25 krooni ja debitoorne võlgnevus 143 137,82 krooni, kokku 849 242,07 krooni, millest on maha arvestatud vara realiseerimisest saadud summa 530 000,00 krooni, seega kokku 319 242,07 krooni, kuid 19. aprilli 2007 õiendist, et hagejal on kostja vastu nõue kus vara jääkmaksumuseks on 658 640,55 krooni ja debitoorne võlgnevus 248 106,64 krooni, kokku 906 747,19 krooni, millest on maha arvestatud vara realiseerimisest saadud summa 530 000,00 krooni, seega kokku 376 747,19 krooni. Sama lepingu esemeks oleva vara - veoauto XXX reg.nr. XXX hageja õiendis märgitud realiseerimisest saadud summa 530 000,00 krooni puhul on tõendamata, et see oli vara tagastamise aegne turuväärtus ja asjaolu, et liisinguvara müüdi hariliku väärtuse ehk turuhinnaga avalikul autoturul. Mitte müües veokit avalikul autoturul võidi seda müüa alla selle hariliku väärtuse, mistõttu ei saa kohus hinnata, kas realiseerimisest saadud summa ehk müügihind on põhjendatud. Kuna nii õiendid ja teatised kui ka tabelid võlgade ja vara arvestamise ning vara üleandmisevastuvõtmise kohta on hageja koostanud tagantjärele kohtule esitamiseks ning nende aluseks olevaid algdokumente - esialgselt kostjale väljastatud arveid, liisinguvara müügilepingut, vara üleandmise-vastuvõtmise akti, vara hindamisakti vms., tõenditena esitatud ei ole, siis ei ole kohtul võimalik kontrollida kostja debitoorse võlgnevuse ega ka vara realiseerimisest saadud summade vastavust tegelikkusele. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi ei ole tõendatud ning tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta. Kohus, tuginedes kehtinud TsÜS §-le 113 lg 1 on seisukohal, et hagi ei ole aegunud. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kostja esitas õigusabi kulude väljamõistmise taotluse summas 44 993,95 krooni. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust kohus leidis, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest, mis kohtu hinnangul on 15 000,00 krooni. Kohtunik: /allkiri/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.