Obsah (10)

§ 174§ 415§ 420§ 444§ 407§ 468§ 173§ 1741§ 162§ 178

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 22. oktoober 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-20021 Tarvastu vald versus F

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Tarvastu vald hagis FIE Sulev Treimanni vastu: 1.1 rahuldada hagi ja välja mõista FIE Sulev Treimannilt Tarvastu valla kasuks 37 760 (kolmkümmend seitse tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni, mis kanda Tarvastu Vallavalitsuse arvele Hansapangas nr
2. Muud otsustused
3. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Sulev Treimannilt 8 740 (kaheksa tuhat seitsesada nelikümmend) krooni menetluskulu Tarvastu Vallavalitsuse kasuks; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
4. Selgitada: 3.1

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2

§ 415

lg 2 kohaselt on kosjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul;

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Menetluse käik Kohus on saatnud 21.05.2008 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja 05 juuni 2008, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Kohtu põhjendused 2.
2. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. 2.
3. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt

§-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktiliste väidete põhjal teeb kohus järelduse, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § - d 635 lg 1, mille järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja ) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö, § 641 lg 1, 2 sätestatud põhimõtte kohaselt peab töövõtja poolt tehtud töö vastama lepingutingimustele ning lg. 2 p.1 kohaselt ei vasta tehtud töö lepingutingimustele siis, kui tööl ei ole kokkulepitud tingimusi. Juhul , kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja sellest keeldub, võib tellija vastavalt VÕS § 646 lg 5 töö ise parandada lasta ja nõuda töövõtjalt seeläbi tekkinud kahju hüvitamist. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

2.3. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 2 Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja (

§ 1741lg 3).

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 2 250 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 6 490 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni. Helle Tamm Kohtunik 3