3-07-1571/10

3-07-1571 KOH T U O TS U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-07-1571 Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Oü M kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 27.04.2007 maksuotsus nr 12-5/
3. november 2007 Kaebaja OÜ M esindaja Ants Nõmmik Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Anneli Metsalu RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata Oü M kaebus haldusasjas nr 3-07-
4. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
5. detsembril
6. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval. ASJAOLUD 27.04.2007 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12-5/123 kohustati OÜ-d M tasuma täiendavat käibemaksu 169 354 krooni ja tulumaksu 39 429 krooni (8-17). 28.05.2007 esitas OÜ M maksuotsusele vaide (tl 20-21). 1 3-07-1571 05.07.2007 Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega nr 6-1/178 jäeti vaie rahuldamata (tl 18-19). 06.08.2007 esitas OÜ M kaebuse kohtule (tl 5). 26.09.2007 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 27-28). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt on ta esitanud maksuhaldurile OÜ-lt G väetise soetamist ja soetatud väetise eest tasumist kinnitavad dokumendid. Vastustaja viited väetiseseaduse sätete rikkumise kohta ei ole asjas kohased, sest väetiseseadus reguleerib suhteid väetise käitleja ja turustaja vahel ning ei ole aluseks maksuõiguslike kohustuste tekkimisele. Kaebajal kui väetise ostjal ei ole seadusest tulenevat kohustust nõuda väetise koostise nõuetekohasust kinnitavat tõendit väetise käitlejalt. Vaidlusaluse kauba puhul oli tegemist kvaliteetväetisega, mis oli pakendatud ning kaebajal puudus põhjendatud vajadus väetise koostist kinnitavate dokumentide nõudmist. Kaebaja ei saanud teada, et OÜ G ei deklareeri tema poolt müüdud väetise tehingut ning kaebaja väidetel ei saa talle panna süüks kolmanda isiku poolt seaduste mittetäitmist. Kaebaja ei saanud teada, et OÜ G ei ole tema poolt müüdava kauba tegelik omanik. Kaebaja poolt esitatud raamatupidamisdokumentides kajastatud tehingud on reaalselt toimunud. Kaebaja väidetel ei ole vaidlust selles, et ta ostis vineeri 03.04.3006 OÜ-lt T ning müüs selle 06.04.2006 edasi OÜ-le A. Kaebaja hinnangul ei saa teda süüdistada selles, et T OÜ ei suuda tõendada vineeri omandamist. Kaebaja kinnitusel on tehing T OÜ-ga reaalselt toimunud. Asjaolus, et T OÜ ei deklareerinud enda majandustegevuses nimetatud tehingut, ei ole süüdi kaebaja. Kaebaja on seisukohal, et tema poolt esitatud käibedeklaratsiooonides esitatud andmed vastavad tegelikkusele ning puudub igasugune õiguslik alus talle täiendavate maksude määramiseks. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalusel juhul on keskseks küsimuseks, kas Oü M tegi tehinguid heauskselt. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja käitunud heauskse ostajana. Maksumenetluses on tuvastatud, et tehingud OÜ-ga G ei ole teostatud arvel märgitud maksukohustuslase poolt. Kaebaja on sisendkäibemaksu arvanud maha T OÜ-ga tehtud tehingutelt, mida tegelikkuses ei ole toimunud. OÜ G esindajad on andnud asjas seletuse, milles eitab vaidlusaluste kaupade võõrandamist. Kaebaja on tasunud kauba eest sularahas, jättes tuvastamata sularaha saaja isikusamasuse. Kaebaja ei täitnud maksuõiguse välisest seadusest tulenevat kohustust ostu-müügilepingu vormistamisel. Kaebajal lasus kohust tõendada, et tehing on tegelikkkuses toimunud ning, et müüjaks on arvel näidatud isik. Seetõttu puudus tal sisenkäibemaksu mahaarvamise õigus. Väetiseseaduses sätestatud nõuete järgimata jätmine kinnitab kaebaja poolt hoolsuskohustuse järgimata jätmist. Samuti on maksumenetluses tuvastatud kaebaja poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse sätete rikkumist. Maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt puuduvad T OÜ vineeri soetamise dokumendid ning väidetav müüja Oü D eitab ostu-müügitehingu toimumist. Maksuhaldur on kogutud tõendite alusel seisukohale, et kaebaja oli osaline temaga seotud isikute läbi maksupettuses. Maksuhaldur on kaevatavas otsuse piisavalt põhjendanud asjaolusid, mis viitavad kaebaja pahausksusele. Kuna kogutud tõendite alusel kaebaja teadis, tegemist ei ole tegeliku müüjaga, on maksuhalduri otsus tulumaksumääramise osas õige. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esitanud asjas tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses tuvastatud asjaolud. KOHTU PÕHJENDUSED 2 3-07-1571 Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
7. Kaebus on esitatud 06.08.2007 vastustaja 27.04.2007 otsusele. Asjas on 05.07.2007 tehtud vaideotsus, mille kaebaja sai kätte posti teel 09.07 (tl 118). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Maksuhalduri 27.04.2007 maksuotsusega nr 12-5/123 on tuvastatud, et kaebaja poolt esitatud raamatupidamisdokumentide kohaselt soetas OÜ M
8. aasta mais OÜ-lt G väetist, tasudes kauba eest sularahas 974 680 krooni. OÜ-lt G ei ole alates
9. aasta aprillist maksuhaldurile maksudeklaratsioone esitanud. Maksuotsusega on tuvastatud, et OÜ-lt G ei saanud müüa kaebajale väetist. Ühtegi tõendit, mis lükkaksid ümber maksuhalduri poolt OÜ G tegevuse osas tuvastatud asjaolud, asjas esitatud ei ole. Kaebaja poolse hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. Kui väljaspoole maksuõigust jääv seadus paneb täiendavaid kohustusi oma tehingupartneri kontrollimiseks ja või soetatud kauba nõuetele vastavuse kontrollimiseks (nt väetise seadusest tulenev kohustus kontrollida väetise nõuetekohasust kinnitavad dokumendid, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenev kohustus tuvastada raha maksnud isik) ja tehingupool jätab sellise kohustuse täitmata, siis ei ole ta näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Lähtudes väetiseseaduses § 1 lg 1, § 3 lg 1, § 5, sätestab käesolev seadus väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded. Väetise käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on väetise turustamisotstarbeline tootmine, pakendamine, märgistamine, Eestisse toimetamine ja turustamine. Väetise turustamine on nii väetise müügiks pakkumine, müümine kui ka muul viisil tasuta või tasu eest tarbijale või teisele käitlejale üleandmine. Väetise müümisel on väetiseseaduse § 7 lg 1, lg 3, lg 4 alusel kohustuslik väetise nõuetekohasust tõendada akrediteeritud laboratooriumi proovi analüüsi tulemuste kohta koostatud katseprotokolliga, mille peab väetise turustaja esitama väetise ostjale. Seega on väetiseseaduses sätestatud konkreetsed nõuded väetise käitlemiseks, mille järgimist tuleb kaebaja poolse hoolsuskohustuse täitmise hindamiseks kontrollida. Maksuotsuse kohaselt jättis kaebaja väetise ostmisel täitmata väetiseseaduse § 7 lg 4 sätted. Maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt ei olnud kaebajal esitada väetise nõuetekohasust tõendavaid dokumente. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja soetas väetise, mille müügipakend ei vastanud väetiseseadus § 8 lg 3 ja lg 5 alusel kehtestud korras väetise märgistusele sätestatud nõuetele. Ühtegi tõendit, mis lükkaksid ümber maksuhalduri poolt maksuotsuses kaebaja poolt väetiseseaduse rikkumise osas tuvastatud asjaolud, kaebaja kohtule esitanud ei ole. Seega ei ole kaebaja tehingute sooritamisel OÜ-ga G kinnipidanud väetiseseadusega sätestatud kohustuslikest nõuetest. Maksuotsuse kohaselt jättis kaebaja täitmata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse sätted. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 5 lg 1 p 8 kohaldatakse käesolevat seadust isikutele, kes sooritab või vahendab ettevõtluse korras tehinguid vähemalt käesoleva seaduse § 6 lõikes 5 sätestatud väärtuses. Seaduse § 6 lg 5 kohaselt on käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tuvastama käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku 3 3-07-1571 võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Seega on sularahaga tasumisel ja sularahata arvlemisel sätestatud konkreetsed nõuded, mille täitmist tuleb hoolsuskohustuse täimise hindamiseks kontrollida. Tulenevalt eeltoodust oli OÜ M kohustatud tuvastama isiku, kellele maksti välja üle 100 000 krooni sularaha. Maksuotsuse kohaselt tasuti OÜ-le G väetise eest sularahas 974 680 krooni. Kuid OÜ M raamatupidamises puuduvad kassa väljamineku orderid, mis tõendaksid sularaha väljamaksmist. Viidatud asjaolu ei ole kaebaja vaidlustanud ega esitanud ka tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri antud väite. Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid OÜ-t G esindanud isiku(te) tuvastamise kohta. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kaebaja väetise eest OÜ-le G tasutud esitatud arvete alusel (tl 77-81). Nii OÜ-G poolt koostatud arvetel kui ka kviitungorderitel puuduvad igasugused andmed isiku kohta, kellele sularaha maksti. Üksnes äriühingu nime tuvastamine arvetel ning kassa sissetuleku orderitel, tegemata kindlaks kes oli see füüsiline isik, kes äriühingu esindajana sai kassast sularaha, ei tähenda isiku tuvastamist. Seega ei ole kaebaja tehingute sooritamisel OÜ-ga G kinnipidanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega sätestatud kohustuslikest nõuetest. Kuna eelpool käsitletud seaduses nimetatud isiku on OÜ M jätnud tuvastamata, ei ole kaebaja näidanud üles äris nõutavat hoolsust. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei ole alust vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu kaebaja tehingute osas OÜ-ga G. 2 Kaebaja väidetel ostis ta 300 m tule- ja veekindlat vineeri OÜ-lt T ning müüs selle paari päeva pärast edasi OÜ-le A. Hinnates maksuotsuses OÜ-l T osas maksuhalduri poolt käsitletud tõendeid ja nende sisu selgub, et OÜ-ga T vaidlusaluse tehingu kohta kogutud asjaosaliste ütlused on omavahel vastuolus nii vineeri päritolu, selle eest tasumise, vineeri kasutamisomaduste kui ka vineeri transpordi asjaolude osas. Maksuotsuses tuvastatud asjaolude kohaselt ei tõendanud maksumenetluses kogutud tõendid OÜ-l T vineeri olemasolu. Ühtegi väidete ega tõendit, mille alusel saab asuda seisukohale, et maksuhaldur on OÜ-ga T vaidlusaluse tehingu sõlmimise asjaolude osas kogutud tõendeid valesti hinnanud, kohus asjas ei tuvastanud. Arvestades eeltoodud on põhjendatud ka maksuhalduri järeldus selle kohta, kuna OÜ-l T vineeri ei olnud - ei olnud OÜ-l T võimalik vineeri müüa kaebajale ning seetõttu ei olnud kaebajal omakorda võimalik seda ka edasimüüja OÜ-le A. Kaebaja seletus selle kohta, et OÜ-lt T ostetud ning seejärel OÜ-le A müüdud vineeri olemasolu on tuvastatud ka maksuhalduri poolt (tl 119), on vastuolus maksumenetluses kogutud tõenditega. T. N´u maksumenetluses antud seletuse kohaselt oli tegemist II klassi vineeriga, mille tahvlite mõõdud olid 1m*1m (tl 41). OÜ A juhatuse liige kinnitas 09.11.2006 antud seletuses, et tööks vajalik materjal on neil olemas, selle said nad OÜ-lt M ning rohkem vineeri neil hetkel vaja ole (tl 62 pöördel) ning maksuhalduri poolt on 09.11.2006 koostatud vaatluse protokoll, mille kohaselt olid plaatide mõõtudeks 2300*1800 cm ja 1800*1500 cm. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja väited OÜ-le A müüdud vineeri mõõtmete osas vastuolus tegelikkuses OÜ-l A olemas olnud vineeri mõõtmetega. Kaebaja ei ole asjas vaidlustanud maksuhalduri poolt maksuotsuses tuvastatud asjaolusid vaidlusaluse vineeri tehingu osapoolte ning nende vaheliste seoste kohta. 4 3-07-1571 Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebaja tõendanud vaidlusaluse tehingu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Maksuotsusega on tulumaksu arvestatud OÜ T esitatud arvete alusel tehtud väljamaksetelt. Maksuotsusega on tuvastatud, et OÜ M ei ole ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksus tasunud. Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Kui kuludokumendile märgitud tehingu sisu ei võimalda teha järeldust kulutuse ettevõtlusega seotuse kohta, siis peab maksumaksja esitama täiendavaid tõendeid. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest, ei ole kaebaja esitanud asjas tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja väited tehingute toimumise kohta OÜ-ga T. Seega kuulub OÜ-ga T esitatud arve alusel teostatud väljamakselt tasumisele maksuotsuses arvestatud tulumaks. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalised taotlust kohtukulude välja mõistmiseks esitanud ei ole. Annika Vendik Kohtunik 5