Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt on kostja TT hageja RT(sünd XXX.a.) isa. Hageja õpib päevases õppeasutuses , mille õppetöö lõpeb Juunis 2009.a. Kostja õppiva lapse ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja palub kostjalt välja mõista enda ülalpidamiseks igakuine elatusraha miinimumsummas alates 01.07.2008.a. Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks
Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud 08.07.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva pärast kohtuteate kättesaamist. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma last, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Asjaolu, et kostja poeg RTõpib vastavas asutuses on tõendatud toimikus oleva kooli tõendiga (tlk 12). PKS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatis lastele mõistetakse PKS § 70 lg 1 alusel välja alates elatishagi esitamisest. Vastavalt PKS § 70 lg 2-le võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülapidamiskohustust. PkS § 61 lg 4 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on igakuise elatusraha väikseim suurus ühele lapsele otsuse tegemise seisuga 2175 krooni. Menetluskulud Kooskõlas
lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 jätab kohus menetluskulu riigilõiv kostja kanda.
lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt
lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind.
lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa.
lg 2 ja RLS § 56 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 2175 = 19575 ), mis vastavalt riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on 1250 krooni. Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.