← Eesti

3-06-1332/26

Obsah (7)§ 69§ 48§ 45§ 36§ 10§ 28§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-133

§-le 69 alates 20.06.2006 „edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks ning vangla julgeoleku tagamiseks“ täiendavaid julgeolekuabinõusid (kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine (p 1.1), kehakultuuriga tegelemise keelamine (p 1.2) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (p. 1.3)). Käskkirja p-s 2 nähti täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ette kuni asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub üks kord kuus. Käskkirjas viidati asjaolule, et 11.06.2006 avas S. Issajev Pärnu Vangla elukorpuse kambrite nr 9 ja 10 ees oleva koridori vaheukse ning läks I elukorpuse sektorisse, kus asuvad kambrid nr 11, 12, 13 ja 14, ning viibis seal kella 15.01-st kuni kella 15.46-ni. Käskkirjas leiti, et arvestades seda kinnipeetava toimepandud rikkumist, kinnipeetava iseloomu ning asjaolu, et teda on 12.03.2003 kriminaalkorras karistatud põgenemiskatse eest, on piisavalt alust arvata, et kinnipeetav on põgenemisele kalduv isik, võib jätkata rikkumiste toimepanemist ja seeläbi ohustada vangla üldist julgeolekut. Pärnu Vangla direktori 25.06.2006 käskkirjaga nr 39 tühistati 20.06.2006 käskkirja nr 31 punktid 1.1 ja 1.

  1. Pärnu Vangla direktori 26.06.2006 kirjaga nr 5-24/88 jäeti rahuldamata S. Issajevi 05.06.2006 avaldus lubada avaldajal vangla kauplusest osta ja kambris omada kalkulaatorit. Kirjas märgiti, et kalkulaatori näol ei ole tegemist vaba aja veetmise vahendiga justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 59 mõttes. Avaldaja osales vaid 16.06.2006 lõppenud eesti keele õppes, kus tal kalkulaatorit vaja ei läinud. Lihtsamaid arvutusi saab avaldaja sooritada ka muul moel. Pärnu Vangla direktori 26.06.2006 kirjaga nr 5-24/85 jäeti rahuldamata S. Issajevi 01.06.2006 avaldus lubada avaldajal vangla kauplusest osta kaablit ja kõrvaklapi harupesa. Keeldumist põhjendati sellega, et need esemed ei kuulu „Vangla sisekorraeeskirja“ §-des 58 ja 59 toodud kinnipeetavale kambris lubatud asjade nimekirja.
  2. Stanislav Issajevi kaebuses haldusasjas nr 3-06-1332 taotleti Pärnu Vangla direktori 20.06.2006 käskkirja nr 31 tühistamist ning käskkirjaga tekitatud mittevaralise kahju summas 3000 krooni hüvitamist. Haldusasjaga nr 3-06-1332 liideti ka haldusasi nr 3-06-1387, kus kaebuse esitaja taotles järgmiste Pärnu Vangla toimingute ja otsuste õigusvastasuse tuvastamist: 01.06.2006 kaebuse esitajal kohtusse helistamise mittevõimaldamine, 26.06.2006 kaebuse esitajal vangla poest kaabli, kõrvaklapi harupesa ja kalkulaatori ostmise mittelubamine, 27.06.2007 keeldumine kaebuse esitaja vangla poele esitatava kaubatellimuse vastuvõtmisest ning vangla poe ühe päeva jooksul teistkordse külastamise mittelubamine. Kaebuse põhjendused: 2

(12)3-06-1332 1) Pärnu Vangla direktori 20.06.2006 käskkiri nr 31 on õigusvastane, sest kaebuse esitaja ei ole vägivaldne, korrarikkuja, suitsiidialdis ega põgenemiskalduvustega. Käskkirja alusel piirati kaebuse esitaja õigust õppida, võtta osa erinevate ringide tööst, tegeleda spordiga, külastada iseseisvalt vangla kauplust, käia kirikus ja osa võtta piiblitundidest. Kaebuse esitaja paigutati kartseri tüüpi kambrisse, kus ei ole õhuakent ja ventilatsioon ei tööta. Kaebuse esitaja hoidmine lukustatud kambris jätkus ka pärast käskkirja nr 39 andmist, ilma, et kaebuse esitajale oleks selle põhjusi teatavaks tehtud; 2) 01.06.2006 esitas kaebuse esitaja taotluse vangla poest kaabli ja kõrvaklapi harupesa ning 05.06.2006 kalkulaatori ostmiseks. Pärnu Vangla keeldus taotluste rahuldamisest; 3) 27.06.2006 keelduti üldse kaebuse esitaja tellimuse vastuvõtmisest. Poest tulles avastas kaebuse esitaja, et oli unustanud WC-paberi ja pesupulbri ostmata. Ta teavitas sellest ka korrapidajat, kuid pidi sellegipoolest 10 päeva ootama, enne kui sai uuesti sisseoste teha; 4) 01.06.2006 soovis kaebuse esitaja kohtusse helistada, kuid kohtust keegi ei vastanud. Rohkem sel päeval helistada ei lubatud. 3. Tallinna Halduskohtu 23.10.2007 otsusega jäeti Stanislav Issajevi kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1)

§ 69

(vaidlustatud haldusaktide andmise aja redaktsioonis) sätestas, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Lõike 2 kohaselt oli täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuli lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada. Vaidlust pole käskkirjas nr 31 kirjeldatud 11.06.2006 toimepandud rikkumises. Käskkiri on vaidlustatud põhjendusega, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine polnud sellele rikkumisele vaatamata põhjendatud, sest kaebuse esitaja ei ole vägivaldne, korrarikkuja, suitsiidialdis ega põgenemiskalduvustega. Vastustaja selgitas, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli vajalik, et tagada

ja vangla sisekorraeeskirja täitmine ning üldine julgeolek vanglas. Vangla elukorpuste kambritega külgnevate vaheuste mõte ongi kaasa aidata vangla üldise julgeoleku tagamisele sel teel, et välistatakse teatud kinnipeetavate kontingendi omavaheline kokkupuutumine. Antud juhul oleks kaebuse esitaja suhtes olnud võimalik kohaldada ka distsiplinaarkaristust, kuid kaebuse esitaja põgenemiskalduvust ja olukorra ohtlikkust arvestades pidas vangla õigemaks lukustatud kambrisse paigutamist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistus, vaid õigusrikkumisi ennetav ja julgeolekut tagav meede. Vangla üldise julgeoleku tagamiseks võib olla vajalik välistada teatud kinnipeetavate kokkupuutumine. Vaidlustatud käskkirjast tuleneb, et julgeolekumeetmete kohaldamise peamiseks aluseks oli kaebuse esitaja põgenemisohtlikkus. Vangla viitas julgeolekuabinõude kohaldamisel kaebuse esitaja eelnevale karistatusele põgenemiskatse eest, kuid on täiendavalt arvestanud 11.06.2006 vahejuhtumi eripäraga, mis otseselt viitas kaebuse esitaja põgenemiskalduvusele ja kujutas endast ohtu vangla üldisele julgeolekule. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt püüdsid teised kinnipeetavad 11.06.2006 varjata kaebuse esitaja sisenemist mitteettenähtud sektorisse (vt ettekanne, tl 40), mis viitab samuti 3

(12)3-06-1332 olukorra ohtlikkusele. Sellele, et tegemist oli tõsise rikkumisega, osutab kaudselt ka see, et juhtumiga seotud vanglaametnikke karistati distsiplinaarkorras ametikohustuste täitmata jätmise eest, mille tõttu vaidlustatud käskkirja aluseks oleva teo toimepanemine sai võimalikuks. Seega oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine antud juhul põhjendatud. Kaebuse esitaja näeb rikkumist ka selles, et tema hoidmine lukustatud kambris jätkus ka pärast käskkirja nr 39 andmist, ilma, et temale oleks selle põhjusi teatavaks tehtud. Vastustaja selgitas, et Pärnu Vangla praktika kohaselt vaadati julgeolekumeetmete kohaldamist üle regulaarselt, kuid kirjalikult vormistati see vaid juhul, kui tekkis alus kehtiva käskkirja muutmiseks. Samuti oli praktika selline, et kui oli kohaldatud mitmeid julgeolekuabinõusid, siis hakati neid järk-järgult vähendama, hindamaks selle mõjusid. Üldiselt oli lukustatud kambris hoidmise keskmine aeg 6 kuud, kuid kaebuse esitaja viibis seal kokku ligikaudu 4 kuud kuni üleviimiseni Tartu Vanglasse, arvestades muuhulgas ka vahepealseid ajutisi viibimisi teistes vanglates. Kohus leiab, et üldjuhul peaks käskkirjast nähtuma, milline on julgeolekumeetmete kohaldamise aeg. Kui on alus julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamiseks, tuleks vormistada uus haldusakt, millest nähtuvad pikendamise kaalutlused, või edastada adressaadile kirjalikud selgitused muul moel. Käesoleval juhul peab kohus siiski usutavaks, et Pärnu Vanglas vaadati julgeolekumeetmeid regulaarselt üks kord kuus üle vastavalt käskkirja nr 31 p-le 2 ja kaebuse esitajale on suuliselt põhjendatud julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajadust. Lisaks vastustaja selgitustele kohtuistungil viitab sellele ka vangla 23.08.2006 resolutsioon, mis on märgitud kaebuse esitaja 22.08.2006 taotlusele ja mille kohaselt tehti vanglatöötajale ülesandeks anda kaebuse esitajale suulised selgitused julgeolekumeetmete jätkuva kohaldamise kohta (tl 19). Ka 25.08.2006 käskkirjas, millega tühistati osad julgeolekuabinõud, on ühe õigusliku alusena viidatud 18.08.2006 koosoleku protokollile nr 5, mis lubab uskuda, et Pärnu Vanglas arutati sisuliselt julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajadust kaebuse esitaja suhtes ning leiti, et kahe abinõu osas nende edasise kohaldamise vajadus puudub, lukustatud kambrisse paigutamine on aga jätkuvalt põhjendatud. Seega on vaidlustatud käskkirjad õiguspärased, mistõttu puudub alus nende tühistamiseks ning tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 ja §-st 9 ka nendega seotud mittevaralise kahju hüvitamiseks; 2) Kaebuse esitaja väidab, et 26.06.2006 ei lubatud tal õigusvastaselt vangla kauplusest soetada kalkulaatorit, kaablit ja kõrvaklapi harupesa.

§ 48

kohaselt (kuni 31.01.2007 kehtinud redaktsioonis) võis kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla vahendusel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. „Vangla sisekorraeeskirja“ § 58 varasem redaktsioon sätestas kinnipeetavale lubatud asjade loetelu. Kalkulaator, kaabel ja kõrvaklapi harupesa nimetatud loetellu ei kuulunud. „Vangla sisekorraeeskirja“ § 59 sätestas kinnipeetavale erandkorras direktori loal lubatud asjad. Seega oleks kaebuse esitajal olnud võimalik kalkulaatori, kaabli ja kõrvaklapi harupesa soetamiseks taotleda vangla direktorilt vastavat luba. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei pidanud vangla direktor kalkulaatori ostmiseks loa andmist põhjendatuks (toimik nr 3-06-1387 tl 11). Kaabli ja kõrvaklapi harupesa ostmisega seonduvalt on vangla direktor selgitanud, et soovitud esemete soetamine kauplusest pole võimalik, sest need ei kuulu lubatud asjade nimekirja. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks taotlenud luba nende omamiseks vangla sisekorraeeskirja § 59 lg 2 tulenevalt ja et vangla oleks nimetatud taotluse rahuldanud. Kuna kalkulaator, kaabel ja kõrvaklapi harupesa ei kuulunud lubatud asjade nimekirja, ei olnud vangla toimingud õigusvastased; 4

(12)3-06-1332 3) Kaebuse esitaja väitel keeldus vangla 27.06.2006 tema poetellimuse vastuvõtmisest. Vastustaja selgitas, et avaldus oli esitatud liiga hilja, sest kauplusepäev oli juba 28.06.2006 ning avaldus tuli Pärnu Vangla praktika kohaselt esitada vaid siis, kui kinnipeetav soovis mingit kindlat tüüpi kaupa, mida kaupluses tavaliselt ei müüdud. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et kaebuse esitaja 27.06.2006 nimekirjas (toimik 3-06-1387, tl 10) toodu oli vangla kaupluses tavapäraselt saadaval. Kaebuse esitaja ei väida, et teda ei lubatud 28.06.2006 üldse kauplusesse (haldusasi 3-06-1387, tl 47), seega on usutav, et kaebuse esitajal ei jäänud 27.06.2006 avalduses mainitud kaubad tegelikult saamata. Seega ei olnud 27.06.2006 avalduse vastuvõtmata jätmine õigusvastane; 4) Kaebuse esitaja vaidlustab ka Pärnu Vangla toimingu, millega avaldajal ei lubatud samal päeval teistkordselt kauplust külastada, kui pärast kaupluses käimist selgus, et avaldaja oli unustanud ostmata WC-paberi ja pesupulbri. Vastustaja väitel peab kinnipeetav sisseostude tegemisel olema ise piisavalt hoolas ning kuna kinnipeetavad ei liigu vangla territooriumil ilma saatjata, siis pole mõistlik saata sama kinnipeetavat mitu korda kambrisse ja tagasi seetõttu, et kinnipeetav unustas esimesel korral mõned asjad ostmata. Vaidlust pole selles, et kaupluse külastamise aeg on kinnipeetava jaoks eelnevalt teada. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetav peab seetõttu olema ise hoolas ning vajadusel koostama enda tarbeks poenimekirja. Vangla sisekorraeeskirja § 74 lg 4 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval sisseoste teha vähemalt üks kord kuus. Haldusasja materjalidest nähtuvalt võimaldati Pärnu Vanglas kinnipeetavatel sisseoste teha kolm korda kuus, seega oli kaebuse esitajal 10 päeva pärast võimalik eelmisel korral ostmata jäänud kaubad soetada. Vangistusseaduse kohaselt tagab vangla elementaarsed olmetingimused ja tervishoiu vanglas ning kaupluses käimine on kinnipeetava jaoks võimalus soetada enda jaoks meelepäraseid kaupu lisaks vangla poolt pakutud võimalustele. Kaebuse esitaja ei ole viidanud, et WC-paberi ja pesupulbri ostmata jätmisega nimelt tema viidatud kuupäeval oleksid võinud tekkida rasked tagajärjed. Seega ei ole Pärnu Vangla ka selles osas õigusvastaselt käitunud; 5) Kaebuse esitaja väitel ei võimaldatud tal 01.06.2006 pärast kella 16.00 kohtusse helistada. Vangla sisekorraeeskirja § 51 kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud telefoni vähemalt üks kord nädalas. Vahistatu või kartserisse või eraldatud lukustatud kambrisse paigutatud kinnipeetav saab telefoni kasutada taotluse alusel. Haldusasja materjalidest nähtuvalt võimaldati kaebuse esitajal sel kuupäeval helistada kahel korral, kuid ta ei saanud vanglast olenematutel põhjustel soovitud adressaati kätte (väljavõte helistamise registreerimisest toimik 3-06-1387, tl 91). Samast väljavõttest nähtuvalt sai kaebuse esitaja helistada ka järgmistel päevadel. Seega ei keelanud vastustaja temal samal päeval teist korda helistamist ning kaebuse esitaja vastupidised väited on paljasõnalised. Haldusasja materjalide põhjal on vastustaja väited usaldusväärsemad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Stanislav Issajevi apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistatakse halduskohtu otsus ning Pärnu Vangla direktori 20.06.2006 käskkiri nr 31 ja mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja 3000 krooni moraalse kahju hüvitist. Samuti taotles kaebuse esitaja Pärnu Vanglale ettekirjutuse tegemist, et temale müüdaks kaupluse tööpäevadel kaupa vastavalt kaebuse esitaja eelnevalt esitatud tellimustele, sh kaupa, mida kaebuse esitaja on unustanud ostmast, selliselt et kaebuse esitaja ei peaks ostmisega ootama 10 päeva järgmise kaupluse tööpäevani, ja Pärnu Vangla kohustamist kaebuse esitajale kaupluse kaudu müüma kalkulaator, kaabel ja harukarp kõrvaklappide jaoks. Samuti palus 5
(12)3-06-1332 kaebuse esitaja teha Pärnu Vanglale ettekirjutuse, et ta viidaks kambrist kohtusse, advokaadile, Justiitsministeeriumile ja teistesse asutustesse helistama igal ajal. Väited: 1) Kaebuse esitaja paigutati käskkirja nr 31 alusel ümber kitsasse sektsiooni koos suitsetajatega. Kambris ei töötanud ventilatsioonisüsteem ning aknad ei avanenud. Samal ajal oli väljas palav suveilm (+ 25 C). Kamber oli saastatud seisundis, selles istus enne kaebuse esitajat isik, kes ei hoolitsenud enda eest, ei pesnud oma riideid ega koristanud ning kellele arst määras karantiini sügeliste pärast. Sellega rikuti

§ 45lg-t 1 ja 2 ning §-i 51.

Kaebuse esitajalt võeti võimalus käia kirikus, millega rikuti

§-i 62, 26 lg-t 1 ja lg-t 2, eesti keele kursustel, millega rikuti

§-i 36, muusikaringis, millega rikuti

§ 36

lg-t 1 ja 2, § 35 lg-id 1-4 ja 6, kunstiringis, millega rikuti

§-e 35 ja 36, tegelda spordiga, mis võib kaasa tuua ka leivanormi vähendamise, ja käia iseseisvalt kaupluses ning tellida raadiokaupu ja –aparatuuri, millega rikuti vangla kodukorra §-e 58 ja 59 ning

§-i 31. Kaebuse esitaja ei saanud suhelda teiste süüdimõistetutega, mis on vastuolus

§ 10lg-tega 1 ja 2.

Käskkiri nr 31 oli põhjendamatu. Kaebuse esitajal puuduvad kartserikaristused, ta pole oma tervist kahjustanud, ei oma suitsiidikalduvusi, pole kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes, pole registreeritud tema põgenemiskatseid. Samuti väitis kaebuse esitaja, et ei ole toime pannud mingeid rikkumisi, ning videosalvestuse kohta leidis, et „arvutigraafika abil saab ükskõik mida valmis meisterdada“. Käskkirja andmise põhjustas vanglaametnik Janar Looritsa eelarvamuslik suhtumine, kelle ebaseadusliku tegevuse Tartu Vanglas (kaebuse esitaja õe kirja kinnipidamine 5 päeva lubatud kolme päeva asemel) kaebuse esitaja kohtus vaidlustas. Alusetu viibimine lukustatud umbses kambris alandas kaebuse esitaja inimväärikust, põhjustas talle piina ja stressiseisundi ning psüühilisi kannatusi; 2) 26.06.2006 vastus kaabli ja kõrvaklapi harupesa müügist keeldumise kohta on õigusvastane. „Vangla sisekorraeeskirja“ § 59 lubab kinnipeetaval omada tele- ja raadioaparatuuri, ning selle jaoks vajalikke tarvikuid. Kaabel oli selle aparatuuri jaoks vajalik. Kõrvaklapid peavad olema seepärast, et kaebuse esitaja teisi ei segaks. Tartu Vanglas ei ole selliseid piiranguid; 3) „Vangla sisekorraeeskirja“ § 59 lubab omada arvutit, mis täidab ka kalkulaatori funktsiooni. Eesti vanglates omavad paljud „elektroonilisi sõnaraamatuid“ ja „elektroonilisi märkmikke“, samuti arvutit, rääkimata kalkulaatoritest. Kalkulaator on vajalik õppimiseks. Suhtumine kaebuse esitajasse on eelarvamuslik ja diskrimineeriv; 4) Kaebuse esitaja esitas 27.06.2006 poetellimuse hommikusel rivistusel, nagu ette nähtud; 5) Kaebuse esitaja oleks pidanud saama kaupluses oste teha terve päeva jooksul. Vaatamata sellele, et ta käib kaupluses alati viimasena, kella 12.00 paiku, on ta kaupade ostmise unustamise tõttu (WC-paber ja pesupulber) kahel korral pidanud ootama 10 päeva kuni järgmise kauplusepäevani, olgugi et ta pöördus 10 minuti jooksul korrapidaja ja kontaktisiku poole. Tegemist on

§ 48

rikkumisega, kuna kaebuse esitajal ei võimaldata osta vajalikke kaupu tema enda raha eest; 6) 01.06.2006 kell 14.30 käis kaebuse esitaja kohtule helistamas, kuid seal ei võtnud keegi vastu. Kaebuse esitaja palus korrapidajal end kirja panna ja saata helistama kella 16.00 ajal. Korrapidaja vastas, et kell 16.00 ei ole kohtus enam kedagi, mis on ebaõige, sest kõik asutused töötavad kuni kell 17.00. Kaebuse esitajat enam välja ei kutsutud ning žurnaali märgiti, nagu ta oleks juba helistanud. Vangla on

§ 28kohaselt kohustatud võimaldama helistada 6

(12)3-06-1332 kohtusse, prokuratuuri ja advokaadile ilma igasuguste piiranguteta. Kaebuse esitajal oli sel ajal kohtus palju kaebusi, mistõttu tal ei võimaldatud ebaseaduslikult helistada kohtusse.
  1. Justiitsministeeriumi vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Vastuväidetes nõustutakse halduskohtu otsuse põhjendustega ja märgitakse, et apellatsioonkaebuses korratakse kaebuse väiteid ja ei märgita, millist materiaalõigusnormi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist protsessinormi rikkunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  2. Pärnu Vangla direktori 20.06.2006 käskkirja nr 31 p 2 kohaselt nähti täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ette kuni asjaolude äralangemiseni. Haldusasja materjalidest nähtuvalt paigutati kaebuse esitaja kohtumenetluse jooksul Pärnu Vanglast ümber Tartu Vanglasse. Justiitsministeeriumi esindaja poolt halduskohtu istungil (toimik nr 3-06-1332 tl 178) edastatud teabe kohaselt toimus see 08.11.
  3. Seda võib pidada Pärnu Vanglas rakendatud julgeolekuabinõude kohaldamise asjaolude äralangemiseks käskkirja nr 31 p 2 mõttes. Seega on käskkiri kaotanud kehtivuse ning selle tühistamine ei ole kaebuse esitaja õiguste kaitse eesmärgi seisukohalt vajalik. Seetõttu tuleb kaebus viidatud käskkirja tühistamise nõudes jätta rahuldamata.
  4. Kaebuse esitaja on taotlenud ka nimetatud käskkirjaga põhjustatud mittevaralise kahju summas 3 000 krooni hüvitamist.
  5. RVastS § 7 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise nõude rahuldamise aluseks isiku õiguste rikkumine avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes. Piirangud mittevaralise kahju hüvitamise alustele sätestab sama seaduse § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ringkonnakohtu arvates võib kinnipeetava eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine

§ 69

lg 2 p 4 alusel olla käsitatav vabaduse täiendava võtmisena vangistuskaristuse kõrval. Seetõttu võib selline meede õigusvastasuse korral anda alust mittevaralise kahju hüvitamiseks. 9.

§-s 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamise eesmärgiks on tagada vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja nõuete täitmine ning vangla julgeolek. Kuid julgeolekuabinõude kohaldamise põhjendamiseks ei piisa üksnes viitest nimetatud eesmärgile. Julgeolekuabinõude kohaldamine on piiratud

§ 69lg-s 1 sätestatud alustega.

Nimetatud sätte kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule; täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Eeltoodust nähtuvalt tuleb julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja põhjendustes ära näidata, millisel

§ 69

lg-s 1 nimetatud alusel julgeolekuabinõud kohaldatakse, ning tuua välja faktilised asjaolud, mis eelviidatud alusele vastavad. Käskkirjast peab samuti ilmnema, kuidas aitab valitud julgeolekuabinõu kaasa selle kohaldamise eesmärgi saavutamisele. 7

(12)3-06-1332
  1. Vaidlustatud käskkirjas põhjendati julgeolekuabinõude kohaldamist kaebuse esitaja suhtes tema põgenemiskalduvusega, 11.06.2006 toimepandud rikkumisega ning kaebuse esitaja iseloomuga.
  2. Käskkirjas on iseloomustatud kaebuse esitaja põgenemiskalduvust sellega, et teda on 12.02.2003 karistatud kriminaalkorras põgenemiskatse eest. Pärnu Maakohtu 12.02.2003 otsusest kriminaalasjas nr 1-28/2003 (toimik nr 3-06-1332, tl 45-47) nähtuvalt pani kaebuse esitaja põgenemiskaitse toime 27.05.
  3. Samas kohaldati kaebuse esitaja suhtes julgeolekuabinõusid 20.06.2006, seega enam kui 4 aastat pärast eelnimetatud põgenemiskatset. Sellises olukorras saab julgeolekuabinõude kohaldamiseks põgenemiskalduvuse motiivil alust olla juhul, kui selle aluse rakendamise vajadust kinnitavad uued asjaolud.
  4. Halduskohtu istungil (istungi protokoll toimiku nr 3-06-1332 lk 178) märkis vastustaja, et käskkirja nr 31 andmise tingis eelkõige kaebuse esitaja toimepandud rikkumine, mis seisnes omavolilises lahkumises eluosakonna sektorist. Samas ei ole vastustaja selgitanud, kuidas viitas see vahejuhtum kaebuse esitaja põgenemiskalduvusele. Vaidlust ei ole selles, et väljumine eluosakonna sektorist ei kujutanud endast põgenemiskatset. Julgeoleku peaspetsialist Janar Looritsa 16.06.2006 ettekandes (toimiku nr 3-06-1332 lk 40) märgitakse, et uste avamise oskusega on kaebuse esitaja loonud endale soodsad tingimused elukorpusest väljumiseks ning vanglast põgenemiseks. Sellele väitele räägivad vastu asjas läbiviidud distsiplinaarjuurdluse tulemused. Distsiplinaarsüüteo 30.06.2006 kokkuvõttest (sama toimiku lk 43-44) järeldub, et kaebuse esitaja väljumine sektorist sai võimalikuks seetõttu, et kinnipeetavat S. Kirjanovi samal päeval kella 14.55 paiku elukorpusest jalutama ja prügi välja viima saatnud valvur O. Petrov ei lukustanud kinnipeetava kambrisse naasmisel korralikult sektori ust ning kõik valvurid siirdusid I korrusele, jättes kuni kella 15.50-ni II korruse (kus toimuski kaebuse esitaja poolt sektori ukse avamine), valveta. Seega ilmneb, et eluosakonna sektorist väljumine sai võimalikuks mitte kaebuse esitaja mingi erioskuse, vaid vanglaametnike lohakuse tõttu tööülesannete täitmisel. Seega ei andnud käskkirjas viidatud 11.06.2006 vahejuhtum alust julgeolekuabinõude kohaldamiseks põgenemiskalduvuse motiivil.
  5. Käskkirjas pole selgitatud, kuidas seondus kaebuse esitaja iseloom julgeolekumeetmete kohaldamise vajadusega.
  6. Halduskohus leidis, et vaidlustatud käskkirjast tulenevalt oli julgeolekumeetmete kohaldamise peamiseks aluseks kaebuse esitaja põgenemisohtlikkus. Käesoleva otsuse p-des 11 ja 12 toodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et julgeolekumeetmete kohaldamiseks sellel motiivil puudus alus.
  7. Ringkonnakohus nõustub vastustaja selgitusega (toimik nr 3-06-1332 tl 38), et kinnipeetavate eraldamine eraldi sektoritesse on vangistusseaduse ning vangla sisekorraeeskirjade täitmiseks ning üldise julgeoleku kindlustamiseks vanglas vajalik. Kinnipeetavate vangla erinevate sektsioonide vahel liikumisele seatud piirangute eiramine ohustab vangla ning kinnipeetavate julgeolekut. Käskkirjas märgiti, et julgeolekuabinõusid tuleb kohaldada kaebuse esitaja suhtes edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks.

§ 69

lg 1 kohaselt võib julgeolekuabinõusid kohaldada ka kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule; täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks 8

(12)3-06-1332 Kahtlemata takistab isiku paigutamine eraldatud lukustatud kambrisse temal vanglasisese liikumise piirangute rikkumist. Kuid sellest tõdemusest ei piisa veel konkreetse kinnipeetava eraldatud lukustatud kambrisse paigutamiseks, sest selle põhjendusega võiks niisugust meedet kohaldada kinnipeetavate suhtes üldiselt. Vanglasisese liikumise piiramise esmasteks abinõudeks on vanglaametnike poolt järelevalve teostamine selle üle, et eraldatud tsoonide uksed oleksid lukustatud ning kinnipeetavate vanglasisene liikumine kontrolli all. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest nähtuvalt oli Pärnu Vangla vangistusosakonna vanemvalvuri ja valvuri ametijuhendites muuhulgas ette nähtud, et need ametnikud peavad jälgima, et lokaaltsooni uksed ja väravad oleksid suletud, ning keelama eri sektorites asuvatel kinnipeetavatel omavahel suhelda. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes tehakse ettepanek, et vajalik on pidevalt jälgida ja juhendada elukorpuses teenistuses viibivate ametnike tööd ja tagada seda, et I elukorpuse teisel korrusel viibiks päevasel ajal pidevalt vähemalt üks valvur. Tehtud ettepaneku realiseerimine oleks efektiivne abinõu vältimaks I elukorpuse II korruse kinnipeetavate omavolilist liikumist eraldatud sektorite vahel. Kui praktikas ei ole võimalik tagada seda, et vanglaametnikud täidaksid alati kõik kinnipeetavate liikumise piirangutega seotud kohustused täpselt ja nõuetekohaselt, eksisteerib oht, et neid piiranguid rikuvad ka teised kinnipeetavad peale kaebuse esitaja. Seetõttu on nende piirangute täitmise tagamiseks kaebuse esitaja suhtes eriliste julgeolekuabinõude kohaldamisel vaja näidata, miks kujutab just kaebuse esitaja poolt nende piirangute rikkumine vangla julgeolekule ja teistele kinnipeetavatele erilist ohtu ehk miks on kaebuse esitaja vangla julgeolekule või teistele isikutele eriliselt ohtlik. Selliseid põhjendusi ei ole vaidlustatud käskkirjas ega kohtumenetluses esile toodud.
  1. Eeltoodust nähtuvalt ei olnud kaebuse esitaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine faktiliselt põhjendatud. Seega oli Pärnu Vangla direktori 20.06.2006 käskkirjaga nr 31 kaebuse esitaja paigutamine eraldatud lukustatud kambrisse õigusvastane.
  2. Mittevaralise kahju hüvitamise tingimuseks on RVastS § 7 lg 1 kohaselt kahju süüline põhjustamine. Halduskohus on märkinud, et kahju tekkimises puudub vastustaja süüline tegevus. Kahju hüvitamise põhimõtete kohaselt peab aga süü puudumist tõendama kahju tekitaja (vt VÕS § 1050 lg 1). Sellekohaseid põhjendusi ei ole vastustaja esitanud. Seega ei ole ringkonnakohtule arusaadav, millel põhineb halduskohtu järeldus vastustajal süü puudumisest.
  3. Moraalse kahju hüvitise nõudja peab tõendama kahju olemasolu. Sealjuures peab ta ära näitama, millistes kahjulikes tagajärgedes väljendus temale tekkinud moraalne kahju ja kuidas väidetava kahju tekitaja tegevus need tagajärjed põhjustas. Apellatsioonkaebusest võib järeldada, et apellandi väitel seisnes kahju psüühilistes kannatustes - piinas ja stressiseisundis – mis põhjustati talle viibimisega tervistkahjustavate ja inimväärikust alandavate tingimustega kambris, ning võimaluse puudumisega käia kirikus, eesti keele kursustel, muusikaringis ja kunstiringis, tegelda kehakultuuriga, sooritada kauplusest sisseoste ja suhelda teiste süüdimõistetutega.
  4. Kinnipeetava paigutamisest eraldatud lukustatud kambrisse, mis on erandi tegemine kinnipeetava

§ 8

lg-s 1 sätestatud liikumisvabadusest, ei tulene vahetult temale keeldu tegeleda kehakultuuriga, käia kauplusest sisseoste tegemas, teha religioosseid toiminguid, osaleda huviringides ja kursustel ning sooritada kauplusest sisseoste. Selliste kinnipeetava vajaduste rahuldamist on võimalik korraldada ka kinnipeetava liikumisvabaduse piiramisel. Käskkirja nr 31 p-des 1.1 ja 1.2, millega nähti eraldi ette kaebuse esitaja vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine ja temal kehakultuuriga tegelemise keelamine, tunnistati 9

(12)3-06-1332 kehtetuks juba 5 päeva pärast käskkirja andmist. Selle ajaga ei saanud need piirangud kaebuse esitajale tekitada märkimisväärset kahju. Samas võib kinnipeetava eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine faktiliselt piirata tema võimalusi suhelda teiste kinnipeetavatega. Vastustaja on halduskohtu istungil (protokolli lk 2 toimiku nr 3-06-1332 lk 178) väitnud küll, et isikud võivad eraldatud lukustatud kambris olla ka kahekesi, kuid pole seda väidet seostanud kaebuse esitaja kinnipidamise asjaoludega.
  1. Väited selle kohta, nagu oleks kamber, kuhu kaebuse esitaja paigutati, olnud koristamata ja ebasanitaarne, on paljasõnalised. Hüvitis selle eest, et kaebuse esitaja on pidanud selles kambris viibimise ajal taluma teiste kinnipeetavate suitsetamisest tingitud ebameeldivusi, on kaebuse esitajale välja mõistetud Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 07.05.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-
  2. Seega ei saa eelnimetatud asjaoludega seonduv kahju käesolevas asjas kuuluda hüvitamisele.
  3. Kaebuse esitaja väidetest kahju kohta saab järeldada, et see on temale põhjustatud paljude ebameeldivate tegurite koosmõjust - inimväärikuse alandamine ja tervise kahjustamine kambri tingimuste tõttu, võimatus rahuldada religioosseid vajadusi, osaleda õppetöös ja huvialaringide tegevuses, tegeleda kehakultuuriga, teha sisseoste ja suhelda kaaskinnipeetavatega. Nagu ilmneb eespool, võis kaebuse esitajale nendest tema nimetatud tagajärgedest vaidlustatud käskkirjaga olla põhjustatud vaid takistus suhtlemises teiste kinnipeetavatega. Et nimetatud piirang on vaid üks paljudest tagajärgedest, millega kaebuse esitaja temale tekkinud psüühilisi kannatusi ja stressiseisundi seob, tuleb asuda seisukohale, et see eraldi võetuna ei põhjustanud kaebuse esitajale sellist kahju. Et mitmed kaebuse esitaja viidatud kahjulikud tagajärjed ei saanud temale vaidlustatud käskkirjaga seoses üldse tekkida, tuleb kaebuse esitaja väiteid psüühilise kannatuse ja stressiseisundi kohta pidada liialdatuks ja ebausaldusväärseteks.
  4. Seepärast ei pea ringkonnakohus tõendatuks vaidlusaluse käskkirjaga kaebuse esitajale moraalse kahju tekitamist. Seetõttu ei kuulu kahjuhüvitise nõue rahuldamisele. II
  5. Nii nagu apellatsioonkaebuses, olid ettekirjutuste tegemise taotlustena kaebuse esitaja nõuded seoses väidetava sisseostude tegemise ja helistamise takistamisega sõnastatud ka halduskohtule esitatud kaebuses (vt toimik nr 3-06-1387 lk 119-124). Halduskohus on kaebust selles osas tõlgendanud õigusvastasuse tuvastamise nõuetena, leides, et kohustamisnõuded pole täidetavad seetõttu, et kaebuse esitaja ei kanna enam karistust Pärnu Vanglas, mis on suletud (vt 13.04.2007 määrus toimik nr 3-06-1387 lk 145-147). Apellatsioonkaebuses ei sisaldu väiteid selle kohta, nagu oleks halduskohus kaebust tõlgendanud ebaõigesti. Seepärast peab ka ringkonnakohus võimalikuks käsitleda neid kaebuse nõudeid tuvastamisnõuetena.
  6. Vangla sisekorraeeskirja § 59 lg 2 kohaselt (kuni 11.02.2007 kehtinud redaktsioonis) võis vangla direktori loal kinnipeetaval vanglas olla järgmised isiklikud asjad: personaalarvuti, portatiivne raadio, televiisor diagonaaliga kuni 37 cm, video- ja helikassettmagnetofon ning musitseerimisvahend või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui selle kasutamine ei häiri teisi isikuid ja kui selle kasutamise kulud hüvitab kinnipeetav. Selles lõikes loetletud esemete kasutamiseks võib kinnipeetaval olla mõistlikus koguses helikassette, videokassette, laserplaate ja videomänge. Halduskohus on leidnud, et nende esemete omamine kambris eeldas eelviidatud sätte kohaselt vangla direktori luba, mida kaebuse esitaja ei olnud taotlenud. 10
(12)3-06-1332 Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et vangla direktori 26.06.2006 vastuses taotlusele (toimik nr 3-06-1387 lk 12) ei põhjendatud keelduvat otsust selliselt. Vastustaja on selles vastuses ja kohtumenetluses olnud seisukohal, et kaebuse esitaja viidatud esemed ei kuulu üldse vangla sisekorraeeskirjas, sh selle §-s 59 loetletud kinnipeetaval kambris lubatud esemete hulka. Sellega lahendati sisuliselt samaaegselt kaebuse esitaja taotlus lubada tal kambris neid esemeid omada. Taotlus on lahendatud kaalutlusveaga. Vaidlust ei ole selles, et kaabel ja kõrvaklapi harupesa, mida kaebuse esitaja soovis vangla kauplusest osta, seondusid viidatud sättes nimetatud elektrooniliste seadmete kasutamisega. Pole mõistlik arvata, et viidatud sättes oleks olnud võimalik ammendavalt loetleda kõik viidatud esemete kasutamiseks vajalikud lisaseadmed. Ringkonnakohus leiab, et vangla direktoril oleks seetõttu olnud võimalik otsustada loa andmine nende esemete omamiseks ja vangla kauplusest ostmiseks vangla sisekorraeeskirja § 59 lg 2 alusel.
  1. Kaebuse esitaja ei põhjendanud 05.06.2006 taotluses vanglale (toimik nr 3-06-1387 lk 9) kalkulaatori kasutamise vajadust. Kalkulaatori omamise vajadust kaebuse esitajal on vangla direktori 26.06.2006 vastusest (toimik nr 3-06-1387) nähtuvalt analüüsitud. Kohtule ei nähtu, et selle taotluse lahendamisel oleks tehtud kaalutlusvigu. Seetõttu ei ole kaebuse rahuldamiseks selles osas alust.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega selles osas, mis puudutab kaebust vangla keeldumise peale kaebuse esitaja 27.06.2006 poetellimuse vastuvõtmisest ning ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata.
  3. Vastustaja on põhjendanud keeldumist lubada kaebuse esitajal vangla kauplust ühe päeva jooksul teistkordselt külastada sellega, et kinnipeetava saatmine kambrisse ja kauplusesse (kaebuse esitaja pole täpsustanud päeva, mil see juhtum aset leidis, kuid vastuväidetest võib järeldada, et see toimus kaebuse esitaja eraldi lukustatud kambrisse paigutamise ajal) mitu korda järjest on vanglale põhjendamatu koormus. Vastustaja selgituste kohaselt (halduskohtu istungi protokoll lk 3 toimik nr 3-06-1332 lk 179) oli asjaolu, et kinnipeetaval ei olnud võimalik kauplust külastada teisiti kui valvuri saatel, põhjustatud kinnipeetava suhtes kohaldatud julgeolekuabinõust – paigutamisest eraldatud lukustatud kambrisse. Sellest võib järeldada, et kaupluse teistkordse külastamise takistust poleks kaebuse esitajal olnud, kui tema suhtes poleks viidatud julgeolekuabinõud rakendatud. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et nimetatud julgeolekuabinõu kohaldamine kaebuse esitaja suhtes oli õigusvastane. Seetõttu oli õigusvastane ka selle kohaldamisest tulenev piirang.
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega selles osas, mis puudutab kaebust kaebajal väidetava helistamise takistamise kohta 01.06.2006 pärast kella 16.00, ning ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. III
  5. Halduskohtu otsus tuleb tühistada osaliselt. Asjas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada kaebus selles osas, mis puudutab Pärnu Vangla järgmisi otsuseid ja toiminguid - 26.06.2006 kaebuse esitajal vangla poest kaabli ja kõrvaklapi harupesa ostmise mittelubamine ning kaebuse esitajal 28.06.2006 vangla kaupluse teistkordse külastamise mittevõimaldamine. Need toimingud tuleb tunnistada õigusvastaseks. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.
  6. Kaebuse esitaja on halduskohtus kaebuse esitamisel seonduvalt Pärnu Vangla otsuste ja toimingutega 26.06.2006 kaebuse esitajal vangla poest kaabli ja kõrvaklapi harupesa ning kalkulaatori ostmise mittelubamine, 27.06.2006 kaubatellimuse vastuvõtmisest keeldumine, 11
(12)3-06-1332 kaebuse esitajal kauplusepäeva jooksul vangla kaupluse teistkordse külastamise mittevõimaldamine ja 01.06.2006 helistamise mittevõimaldamine (esialgselt haldusasi nr 3-061387) tasunud riigilõivu summas 10 krooni. Arvestades summa suurust ja kaebuse selles osas rahuldamise ulatust, ei pea ringkonnakohus otstarbekaks selles osas kohtukulusid poolte vahel jaotada ning see summa jääb kaebuse esitaja kanda. Haldusasjas nr 3-06-1332 tasutud riigilõiv summas 90 krooni (toimik nr 3-06-1332 lk 12-15 ja 27-28) jääb kaebuse esitaja kanda, kuna kaebust selles osas ei rahuldatud. Apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebuse esitaja riigilõivust vabastatud (Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2008 määrus). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlusi esitanud. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.