lg 3 p-le 1, kuna kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. 2. Määruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ja vastustajale. Määruskaebuse võib esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (
Asjaolud 12.06.2008 on Tartu Halduskohtusse saabunud XXX esindaja advokaat Anne Nurmi kaebus Tartu Linnavalitsuse vastu õigusvastaselt võõrandatud vara Kalmistu 16 tagastamisega tekitatud õiguste rikkumise osas haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, kaebaja õiguste taastamiseks ja majandusliku ning moraalse kahju hüvitamiseks (haldusasi nr 3-08-1159). Kaebuses kirjeldab kaebuse esitaja XXX maa osalise mittetagastamise asjaolusid ja teistele isikutele (Arnold Sinijärv, Lembit Jäär, Herbert Puusep, S. Kull, Mihhail Vilgats) kuuluvate garaažide mittetagastamisega seonduvaid asjaolusid ning palub kohtul tuvastada eeltoodud haldustoimingute õigusvastasus ja taastada tema õigused, mida on väidetavalt rikutud. Kaebuse esitaja väitel jättis maakorraldusosakond 30.06.1995 maa kaebajale tagastamata tagaselja kaebaja osalemiseta. 1 Kaebuses väidetakse, et kinnistu maa vormistati kaebaja tütre Liina Majorovi nimele, kes ei olnud nimetatud õigusvastaselt võõrandatud vara subjekt. XXX taotleb endise kinnistu nr 506 tagastamist kogu ulatuses. Kaebuses märgitakse, et „Tartu Linnavalitsuse 23.05.1995.a korraldusega nr 679 otsustati tagastada kaebajale majavaldus koos päraldistega asukohaga Kalmistu
Oma seisukohta põhistab vastustaja alljärgnevaga: Tartu Linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 23.02.1994 otsusega nr 40 kanti XXX omandireformi õigustatud subjektina hoone Kalmistu 16 ja krundi osas endiste omanike ja vara registrisse. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p 19 kohaselt tuvastatakse kohaliku komisjoni otsuses: vara võõrandamise õigusvastasus, vara endine omanik, vara koosseis ja õigustatud subjektid. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine on reguleeritud eelpool nimetatud korra p 23-
sätestab kaebuse esitamise tähtajad.
lg 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebaja taotleb ka linnavalitsuse poolt talle tekitatud materiaalse ja moraalse kahju 300 000 krooni hüvitamist.
lg 4 kohaselt võib kahju hüvitamise kaebuse esitada kolme aasta jooksul kahju teada saamisest, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul. Majavalduse Kalmistu 16 tagastamise korralduse vastuvõtmisest on möödunud juba üle 13 aasta. Tartu Linnavalitsuse 13.01.2004 korraldusega nr 48 „Kalmistu 16 maa tagastamine 4037/10000 mõttelises osas, mittetagastatava maa maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine ning Tartu Linnavalitsuse 14.08.2003 korralduse nr 2868 kehtetuks tunnistamine“ lahendati XXX õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine ja kompenseerimine. XXX vaidlustas nimetatud linnavalitsuse korralduse Tartu Halduskohtus. Tartu Halduskohtu 03.06.2004 otsusega jäeti XXX kaebus rahuldamata. XXX esitas 28.06.2004 Tartu Halduskohtu 03.06.2004 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2004 otsusega jäeti XXX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. XXX esitas 27.12.2004 kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale, kuid Riigikohtu 02.02.2005 määrusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Vastustaja rõhutab, et eeltoodust nähtub, et Tartu Linnavalitsus on Kalmistu 16 maa tagastamise ja kompenseerimise kohta vastu võtnud otsuse, kohus on linnavalitsuse korralduse seaduspärasust kontrollinud ja selle kohta on olemas jõustunud kohtulahend. 3 Vastustaja selgitab, et käesolevaks ajaks on Kalmistu 16 maa tagastamise ja kompenseerimise menetlus lõpule viimata. 14. aprillil 2003 koostas Tartu Linnavalitsuse maakorralduse osakond Kalmistu 16 katastriüksuse moodustamiseks toimiku, kuid XXX keeldub käesoleva ajani piiriprotokolli allkirjastamast ning seetõttu pole olnud võimalik XXX omandiõigust maale kinnistusraamatusse kanda. Vastustaja on seisukohal, et XXX on Tartu Linnavalitsuse vastu õigusvastaselt võõrandatud vara Kalmistu 16 tagastamisega tekitatud õiguste rikkumise osas haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, kaebaja õiguste taastamiseks ja majandusliku ning moraalse kahju hüvitamiseks kaebust esitades rikkunud kaebuse esitamise tähtaega. Kaebaja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist ja pole ka esile toonud niisuguseid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebust tähtaegselt esitada. Vastustaja leiab, et kuna soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil pole võimalik, siis tuleb ilmselgelt põhjendamatu kaebus jätta läbi vaatamata ja mitte alustada kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimiseks menetlust. Kuna XXX poolt esitatud kaebuse puhul on tegemist sisutu haldusasjaga, siis tuginedes
lg 3 p 1 palub vastustaja jätta XXX kaebus Tartu Linnavalitsuse vastu õigusvastaselt võõrandatud vara Kalmistu 16 tagastamisega tekitatud õiguste rikkumise osas haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, kaebaja õiguste taastamiseks ja majandusliku ning moraalse kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Kohtu seisukoht Halduskohus nõustub vastustaja seisukohtadega ja seetõttu ei pea neid vajalikuks korrata. Vastavalt ÕVVTK Tartu linnakomisjoni 23.02.1994 otsusele nr 40 kuulus Tartus , Kalmistu 16 krunt ja hooned (end kinnistu 506) õigusvastase võõrandamise ajal Anna Reebenile, nimetatud kinnistu (maa ja hooned) osas tunnistati kogu ulatuses õigustatud subjektiks XXX (endise omaniku õepoeg). 12.06.2008 halduskohtule esitatud kaebuses taotleb XXX Tartu Linnavalitsuse kohustamist tagastama XXX kui õigustatud subjektile õigusvastaselt võõrandatud vara – end kinnistu 506 hooned ja krunt vastavuses eelnimetatud haldusaktidele, s.o kogu ulatuses. Halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 3 p 1 sätestab, et halduskohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus on seisukohal, et XXX ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, sest tema kaebuses väidetavad asjaolud on tõendatud alljärgnevate jõustunud kohtulahenditega: 4 - Haldusasja nr 3-375/2003 arutamisel leidis tõendamist, et Kalmistu 16 paiknevad garaažid on ehitatud õiguslikel alustel ja need kuuluvad teistele isikutele, mitte XXX. Kohtuotsuses on kohus võtnud seisukoha Kalmistu 16A ja Kalmistu 16B asuvate garaažide omandiõiguse ja garaažide juurde maa ostueesõigusega erastamise küsimuses. Kohus on märkinud, et garaažide näol ei ole tegemist omavoliliste ehitistega, garaažid on registreeritud ehitistena Tartumaa Hooneregistris, neile on antud kasutusluba. Garaaže ei ole ehitatud võõrale maale, kuna ehitamise ajal kuulus kogu maa riigile. Samuti ei olnud garaažid õigusvastaselt võõrandatud vara hulgas, vaid nad on ehitatud peale majavalduse võõrandamist, seega ei saa nende suhtes kohaldada ka tehingute keelamise sätet. Tartu Halduskohtu 19.11.2003 kohtuotsus haldusasjas nr 3-375/2003 jõustus vaidlustamata. - Haldusasi nr 3-93/04: XXX kaebus Tartu Linnavalitsuse 13.01.2004 korralduse nr 48 osaliseks tühistamiseks. Tartu Linnavalitsuse 13.01.2004 korraldusega nr 48 otsustati tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa Kalmistu 16 (endine kinnistu 506, endine pindala 2425 m2) pindalaga 1396 m2 ja maakasutuse sihtotstarbega väikeelamumaa 4037/10000 mõttelises osas XXX ning mitte tagastada endise kinnistu nr 506 maad pindalaga 1861 m2, mille moodustab teistele isikutele kuuluvate hoonete teenindamiseks vajalik maa ja Kalmistu 16 kaasomanikele 5963/10000 mõttelises osas ostueesõigusega erastatav maa. Tagastamata jääva 1861 m2 maa eest määrati XXX kompensatsioon summas 44 200 krooni. Korralduse kohaselt ei ole maa tagastamine täies ulatuses võimalik, kuna endise kinnistu maa-alale jäävad teistele isikutele kuuluvad ehitised (Nõmme 13, osaliselt Nõmme 15, Kalmistu 16A, Kalmistu 16B), Kalmistu 16 kaasomanikele ostueesõigusega erastatav maa ja osaliselt Nõmme tänav. Tartu Linnavalitsuse 28.08.2003 korraldusega nr 2991 on Mihhail Vilgatsile kuuluvale garaažile määratud aadress, teenindamiseks vajalik maa ja nõustutud Kalmistu 16B maa ostueesõigusega erastamisega. Tartu Linnavalitsuse 28.10.2003 korraldusega nr 3885 on Sirje Jäärile kuuluvale garaažile määratud aadress, ehitise teenindamiseks vajalik maa ja nõustutud Kalmistu 16A maa ostueesõigusega erastamisega. XXX palus oma kaebuses linnavalitsuse eeltoodud korralduse tühistada osaliselt, garaažidele maa ostueesõigusega erastamise osas. Kaebuse kohaselt on tegemist omavoliliselt ehitatud garaažidega, mis ei loo õiguslikku alust maa ostuks, mistõttu tuleks garaažidealune maa samuti tagastada. Garaažidele maa ostueesõigusega erastamise korraldused on tehtud kaebuse esitaja teadmata ja tema seljataga. 5 Tartu Halduskohus jättis 03.06.2004 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole linnavalitsus korraldusi nr 2991 ja 3885 vastu võtnud XXX teadmata ja tagaselja. XXX väljastati 15.04.2003 Kalmistu 16 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise piiriettepanek, millele XXX esitas vastuväited. XXX märkus katastriüksuse plaanil, et ta ei ole nõus garaažide eraldi katastriüksuse moodustamisega ja on nõus Kalmistu 16 maad müüma ainult Eesti kroonides, ei ole kooskõlas MaaRS §-dega 22 ja 221 lg 5, mille alusel on garaažide ja elamu mõtteliste osade omanikel maa ostueesõigusega erastamise õigus.
sätestab, et asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil-, kriminaal-, haldus- või haldusõiguserikkumise asjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluses asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Jõustunud Tartu Halduskohtu 19.11.2003 otsuses haldusasjas nr 3-375/2003 on kohus võtnud seisukoha Kalmistu 16A ja 16B asuvate garaažide omandiõiguse ja garaažide juurde maa ostueesõigusega erastamise küsimuses. Kohus on märkinud, et garaažide näol ei ole tegemist omavoliliste ehitistega, garaažid on registreeritud ehitistena Tartumaa Hooneregistris, neile on antud kasutusluba. Garaaže ei ole ehitatud võõrale maale, kuna ehitamise ajal kuulus kogu maa riigile. Samuti ei olnud garaažid õigusvastaselt võõrandatud vara hulgas, vaid on ehitatud peale majavalduse võõrandamist, seega ei saa nende suhtes kohaldada ka tehingute keelamise sätet. Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2004 otsusega nr 2-3-224/2004 on jäetud Tartu Halduskohtu 03.06.2004 otsus muutmata. Riigikohtu 02.02.2005 kohtumäärusega nr 3-7-1-3-671 otsustati jätta XXX kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. - Haldusasjas nr 3-119/2000 arutas Tartu Halduskohus Liina Majorovi ja XXX kaebusi Tartu Linnavalitsuse toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja selle toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebustes taotletakse Tartu Linnavalitsuse Maakorralduse osakonnas 30.06.1995 vormistatud maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamise aktsepteerimise ja maakorralduse osakonna poolt Rosalie Birkile 17.12.1997 saadetud kirja nr 2639/13 õigusvastaseks tunnistamist ning eelnimetatud toimingutega tekitatud kahju eest hüvituse välja mõistmist. Tartu Halduskohus jättis oma 29.12.2000 otsusega kaebused rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebajate seisukohad nende õiguste rikkumise kohta on alusetud. XXX oli õigus kasutada Kalmistu 16 asuva garaaži ostueesõigust (nähtuvalt Tartu Linnakohtu toimiku nr 2-246/96 materjalidest talle seda võimalust ka pakuti). Kaebajatel pole alust ka väita, et vaidlustatud linnavalitsuse toiming võiks käesoleval ajal saada takistuseks Kalmistu 16 krundi tagastamise küsimuse otsustamisel. Puudub põhjuslik seos XXX tehtud kulutuste ja linnavalitsuse maakorralduse osakonna väidetavalt õigusvastase toimingu vahel. Samuti puudub põhjuslik seos L. Majorovi hagi rahuldamata jätmise ning linnavalitsuse vaidlustatud toimingute vahel ja seoses selle hagiga kantud kulutusi 6 ei saa käsitleda L. Majorovi varalise kahjuna. L. Majorovi seisukoht, et Kalmistu 16 hoonete tagasikinkimine XXX oli vältimatu, kuna vastasel juhul oleks XXX saanud taotleda ainult krundi kompenseerimist ja L. Majorov pidanuks krundi erastama tasu eest, on ekslik ja ei tulene kehtivatest õigusaktidest. Seetõttu ei saa ka seoses kinkelepingu vormistamisega tehtud kulutusi käsitada L. Majorovi varalise kahjuna, mille on põhjustanud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise avalduse vastuvõtmine XXX 30.06.1995. Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2001 otsusega nr 2-3-50/2001 on jäetud XXX ja Liina Majorovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.12.2000 otsus muutmata. 22.08.2001 määrusega nr 7-1-3-206-01 on Riigikohus otsustanud mitte menetleda Liina Majorovi kassatsioonkaebust Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.05.2001 otsusele Liina Majorovi ja XXX kaebustes Tartu Linnavalitsuse toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja selle toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks. Arvestades kõike eelnevat ja konkreetsetele jõustunud kohtulahenditele tuginedes, asub kohus seisukohale, et XXX on korduvalt pöördunud samade taotlustega halduskohtu poole, mistõttu tal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, kuna tema väidetavad asjaolud on tõendatud, järelikult kohus jätab
Seejuures juhindub halduskohus Riigikohtu halduskolleegiumi 23.10.2007 kohtumääruses nr 3-3-1-42-07 avaldatud seisukohtadest, mille kohaselt on
lg 3 p 1 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtu töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk sisutud haldusasjad, kus soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil pole võimalik. Maare Aloe kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.