) § 401 lg-le 1 on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
Lepingus kokkulepitud arvelduskorda järgides müüs hageja kostjale 2004.a veebruaris kaupu kokku summas 6 972.17 krooni. Kostja oli kohustaud ostetud kaupade eest hagejale tasuma väljastatud kontoaruande alusel, millel oli näidatud kuu jooksul tehtud ostud ja tasumisele kuuluv summa. Samuti oli kostja kohustatud tasuma kasutatud krediidilimiidi õigeaegselt tagastamata summalt hagejale intresse kokkulepitud määras. Kaupade ostuhinnalt on hageja arvestanud intresse kokku summas 268.60 krooni. Kostja ei ole kaupade ega intresside eest hagejale tasunud.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt krediidilepingu põhitingimustest on viivise määraks 19,48% aastas tasumata summalt. Kostja võlgneb hagejale viivistena 1 714.56 krooni. Seisuga 21.09.2005 on kostja poolt hagejale tasumata 8 955.33 krooni, millest põhivõlg on 6 972.17 krooni, intress 268.60 krooni ja viivis 1 714.56 krooni. Hageja esindaja on saatnud kostjale korduvalt võlgnevuse tasumise kohustust meeletuletavaid kirju, kuid kostja pole nendele reageerinud. Seetõttu on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. 2 2-05-17369 Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS-i § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel tuleb kohtukuludena kostjalt välja mõista 700 krooni riigilõiv hageja kasuks ning 99.90 krooni postikulud riigituludesse. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.