← Eesti

2-08-6643/3

Obsah (6)§ 101§ 108§ 76§ 100§ 113§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja numbe

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale tagastamata krediidisumma 22 675.92 krooni, viivis 7 539.10 kooni, intress 3 271.89 krooni ja leppetrahv 5 375.18 krooni. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagimaterjalid on kostjale 25.07.2008 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 313 lg 1 kohaselt isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 25.08.2008. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 2 2-08-6643 Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping, mille alusel jäi kostja kasutusse krediiti 30 000 krooni. Kostja oli kohustatud tulenevalt lepingust hagejale maksma intressi 29.26 % krediidisummast ühe aasta kohta.

§ 76kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist vastavalt panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale tagastamata krediidisumma 22 675.92 krooni, viivis 7 539.10 kooni, intress 3 271.89 krooni ja leppetrahv 5 375.18 krooni.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Võlgnevuse tekkimise aluseks oleva lepingu kohaselt tuleb krediidilepingu ülesütlemisel krediidisaajal tasuda krediidiandjale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele valdavas ulatuses, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 7 sätestab, et kohtuvälised kulud on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 2 026 krooni, millest 250 3 2-08-6643 krooni moodustab riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse alustamise eest, 1 750 krooni on riigilõiv hagiavalduse esitamise eest ning 26 krooni menetlusdokumentide väljatrüki eest. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 2 026 krooni. Merike Varusk Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.