Juurdepääs käesoleva kirjaliku vastuse lisaks nr. 1 oleval plaanil rohelisega tähistatud tee kaudu koormab kostja huve kõige vähem. Juurdepääsuõiguse määramisel üle võõra kinnisasja tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huvidega. Ainult juhul, kui hageja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kostja kinnistu kaalub üles kostja huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu, on nõude rahuldamine põhjendatud. Riigikohus on oma 27.septembri 2005.a. lahendis nr. 3-2-1-85-05 ja 11.aprilli 2005.a. lahendis nr. 3-2-1-33-05 rõhutanud, et naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb mõistlikult arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Nimetatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt koormab kostjat kõige vähem, kuivõrd juurdepääs mõlemale korterelamule on lahendatud ühest kohast. Juhul, kui määrata hagejatele juurdepääs hagiavaldusele lisatud plaanil sinise ja punasega tähistatud tee kaudu, siis toimuks kahe korterelamu teenindamine kahe erineva tee kaudu, mis piiraks aga kostja huve enam, kui on hagejate huvide tagamiseks vajalik ja mõistlik.
lg.l mõtteks ei ole igale hoonele eraldi juurdepääsu määramine, vaid juurdepääsu määramine, mis koormab koormatava kinnisasja omaniku huve kõige vähem. Kostjale kuulub ulatuslik maa-ala korterelamute XXX ja XXX ümber. Nimetatud maa-alal paiknevad käesoleval hetkel endise Konverentsikeskuse hooned. Nimetatud hoonete kompleksi kasutamine on võimalik nii tervikuna kui ka hoonete kaupa eraldi. Nimetatud asjaoluga tuleb juurdepääsuõiguse määramisel ka arvestada ning lisaks tuleb kaaluda piiranguid, mille toob hagejate nõude rahuldamine kaasa nii kompleksi kui terviku kui ka kompleksi kuuluvate erinevate hoonete kasutamise ja teenindamise suhtes. Kõige enam piirab juurdepääsutee käesoleval hetkel hagiavalduse lisaks oleval plaanil tähistega KE ja KK tähistatud hoonete kasutamist. Hagiavalduse lisaks oleval plaanil tähistega KE ja KK tähistatud hoonete kasutamine eeldab ka nimetatud hoonete ees paikneva asfalteeritud platsi kasutamist. Nimetatud asfalteeritud plats paikneb juurdepääsuteel, mis on hagejate poolt hagiavaldusele lisatud plaanil tähistatud sinisega. Seega välistab hagejate nõude rahuldamine täielikult kostja võimalused kasutada nimetatud hoonete teenindamiseks asfalteeritud platsi. Juurdepääsuõiguse määramine hagejatele käesoleva vastuse lisaks nr. 1 oleval plaanil rohelise värviga tähistatud tee kaudu on arvestatud kostja huvi tema kinnistul paiknevate hoonete teenindamiseks, kui ka hagejate huvi juurdepääsu saamiseks. Asjaolu, et hagejad on vaidlusalust teed kasutanud 20 aastat, ei anna alust eeldada, et selline olukord võib jääda igavesti kestma. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hagejate nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4 Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejad on kinnistu, asukohaga XXX, kaasomanikud (tl 719). Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et hagejad on kasutanud umbes 20 aastat oma korterelamu juurde pääsemiseks nn Puhkekodu teed läbi kostja kinnistu (tl 23 oleval plaanil märgistatud oranži värviga), see tee on olnud avalik tee kostja kinnistu soetamise ajal, Majandusning kommunikatsiooniministri 16.01.2007.a määrusega nr 4 (RT Lisa 26.01.2007.a) on nimetatud tee lühendatud 189 m pikkuseks teeks ja välja arvatud riigimaanteede registrist. Seoses sellega on kostja esindaja teatanud, et sulgeb tee hagejatele (tl 21-22). Plaaniga (tl 120) ja paikvaatluse protokolliga (tl 121-122) loeb kohus tõendatuks, et hagejatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule ilma, et nad peaksid läbima kostja kinnistut. Nagu nähtub plaanilt (tl 120) asuvad hagejate ja XXX kinnistu saarena keset kostja kinnistut (märgitud rohelisega). Seega ei ole hagejatel võimalik saada juurdepääsu oma kinnisasjale mujalt kui võõra maatüki kaudu. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve (
Kostja on ostnud kinnisasja, teades, et selle keskel paiknevad kaks kinnistut. Kostja seisukoht, et ta on taganud hagejatele juurdepääsu oma kinnistule (tl 120 plaanil oranžiga märgitud osa), ei arvesta asjaoluga, et nimetatud teelõik ei vii hagejate kinnistuni ja hagejad peaksid oma kinnistule saamiseks läbima ka XXX kinnistu. Asjaolu, et XXX ja XXX on moodustanud ühiselt korteriühistu, ei oma kohtu hinnangul juurdepääsutee võimaldamise vaidluses tähendust. Seega peab kohus arvestama nii kostja kui ka XXX kinnistu omaniku huve, sest kostja poolt pakutav hagejatele juurdepääsu võimaldav tee koormaks ka XXX kinnistut, kes ei ole käesolevas menetluses menetlusosaline. Kostja on koormatava kinnisasja omaniku huvidena esile toonud, et plaanil (tl 120) oranžiga märgitud tee koormab tema huve kõige vähem, sest mõlemale korterelamule toimuks juurdepääs ühelt teelt. Hagejate poolt taotletava juurdepääsutee kasutamine piirab aga kostja Konverentsikeskuse hoonete kasutamist nende teenindamise kaudu, kostja poolt plaanil (tl 120) KK ja KE tähistega märgitud hoonete kasutamine eeldab ka nende ees paikneva asfalteeritud platsi kasutamist. Iseenesest on õige, et kinnisasja kitsenduste puhul peab arvestama ka kostja kinnisasja tehniliste ja majanduslike arengutega. Samas pole kostja piisavalt põhjendanud, milleks ta soovib asfalteeritud platsi kasutada ja kuidas muudab juurdepääsutee läbimine selle kasutamise võimatuks. Kohtu hinnangul ei takista hagejate taotletav juurdepääsutee asfalteeritud platsi kasutamist, sest hagejad taotlevad sellelt üleminekuõigust ja ülesõitu transpordivahenditega. Nimetatu ei välista platsi kasutamist täielikult. Paikvaatluse protokolliga (tl 121-122) loeb kohus tõendatuks, et kostja poolt pakutav juurdepääsutee (tl 120 plaanil oranžiga märgitud) on umbes 3 meetrit lai, senini kasutatud tee on tunduvalt laiem. Seega on hagejate kartus, et kostja poolt pakutav tee ei võimalda või raskendab hagejate kinnistuni pääseda teenindaval transpordil (sh ka nt tuletõrjeautodel) põhjendatud. Kohus leiab, et arvestama peab ka sellega, et XXX ja XXX kinnistute vaheline ala on hooviala. XXX kinnistu kaasomanikke koormaks nende kinnistu läbimine 17 korteriga korterelamu transpordivahendite tõttu, ühtlasi kannataks suurenenud liikluse tõttu XXX korterelamu elukeskkond: täiendav liiklus läbiks XXX korterelamu esist. Taotletud juurdepääs ei paku juurdepääsuteeks õigustatud isikule vaid minimaalset kasu, vaid on oluline nii tema kui XXX kinnistu elukeskkonna huvides. Uus juurdepääsutee ei ole majanduslikus mõttes samaväärne, sest hagejad peavad selleks läbima kaks võõrast kinnistut. Teisalt ei tekita senikasutatud juurdepääsutee teenivale kinnisasjale olulisi halvemusi. Nimetatud poolte huve kaaludes leiab kohus, et hagejate nõue juurdepääsutee võimaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistusraamatusse kantava märkuse sisu ja juurdepääsutee eest makstava hüvitise suuruse osas. Tulenevalt asjaolust, et juurdepääs tuleb võimaldada eluhoonetele, on põhjendatud juurdepääsutee õiguse andmine 24 tunniks ööpäevas kõikidel päevadel aastas nii jalgsi kui 5 sõiduvahenditega, sealhulgas mootorsõidukitega ja tähtajatult. Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud hüvitise suurusele, tuleb igal XXX kinnistu omanikul hüvitada aastas tee kasutamise eest 137,15 krooni (
Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-33-04 (p 22) kohaselt kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab kinnistusraamatu kaudu kolmandatele isikutele kehtivaks muuta vastavalt
Kinnistusraamatu seaduse § 34¹ lg 2 p 5 kohaselt on kinnistusraamatusse kannete tegemiseks nõutav puudutatud isiku nõusolek, TsÜS § 68 lg 5 kohaselt võib seda asendada kohtuotsus. Seega on põhjendatud ka hageja nõue tuvastada kostja tahteavaldus juurdepääsutee kohta märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejate menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejatel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.